Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Kohtule 15.05.2008. a esitatud avalduse kohaselt oli äriühingul 31.03.2008. a seisuga kohustusi kokku 537 435 krooni, vara on summas 52 788 krooni, omakapital on summas 484 647 negatiivne, tegemist on püsiva maksejõuetusega. OÜ majandustegevus on seiskunud. 04.09.2008. a algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Ajutise halduri aruanne Võlgnik kanti äriregistrisse 28.04.2004.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli telefoni teel Koduehitaja kataloogiga seonduvate reklaamide müümine ehitusega tegelevatele ettevõtetele. Võlgniku 31.12.2007.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2007 majandusaasta tegevusest 268 337,95 krooni ja 31.12.2006.a. bilansi kohaselt oli kahjum 2006.a. majandustegevusest 155 861,17 krooni. Võlgniku omakapital on negatiivne alates 2006.a. lõpust, olles 31.12.2006.a. – 123 898,60 krooni ja 31.12.2007.a. -392 236,55 krooni. Nimetatud asjaolu tähendab, et juhatuse liige oleks pidanud võtma juba hiljemalt 2006.a. lõpus kasutusele Äriseadustikus toodud meetmed olukorra parandmiseks või esitama võlgniku pankrotiavalduse. Võlgniku suurim võlausaldaja on omanikfirma, Soome äriühing S OY, kes on pidevalt andnud laenu võlgnikule majandustegevuse jätkamiseks. Samas on võlgniku esindaja kinnitusel ka omanikul endal rahalisi raskusi ning omanik ei soovi võlgniku krediteerimist jätkata. Võlgniku juhatuse liikme L.K poolt esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul 31.03.2008.a. seisuga järgmised varad kokku summas 52 788 krooni: 1) kassa 47 krooni, 2) pangakontodel 38 krooni, 3) nõuded ostjate vastu 7 957 krooni (juhatuse liikme sõnul ja ajutise halduri hinnangul lootusetud nõuded), 4) tagatisüür 14 700 krooni (võlgnik üüris korterit XXX, kuid kuna võlgnikul jäi üürileandja ees üüri- ja kommunaalmaksude võlgnevus 1,5 kuu eest, ei ole võimalik tagatisüüri tagasi nõuda), 5) maksude ettemaksed 7 673 krooni (samas on võlgnikul võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, seega kuuluvad maksude ettemaksed tasaarvestamisele ja neid ei ole võimalik tagasi nõuda), 6) põhivara 22 373 krooni (3 amortiseerinud arvutit, mis ei ole järelmaksuga lõpuni välja ostetud ning millede omandiõigus ei kuulu seega võlgnikule – lisaks on neli aastat vanade arvutite väärtus täna minimaalne) Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX Hansapank AS-is, mille saldo on 10.09.2008.a. seisuga 90 krooni (konto broneeritud summas 195 krooni kaardi hooldustasudest), 2) Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, mille saldo on 25.09.2008.a. seisuga 23,19 krooni. Võlgniku ainsaks reaalseks varaks on võimalus (nõudeõigus) välja osta järelmaksuga 3 arvutit, mis on neli aastat vanad ning millede reaalne turuväärtus ei ületa järelamaksu jääk summat (võlgnevus Siemensi ees 14 759 kr). Seega võlgnikul vara puudub. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul praeguse seisuga kohustusi kokku summas 576 733 krooni järgmiselt: 1) Laenud emaettevõttelt 351 304 krooni, 2) Võlad tarnijatele 39 298 krooni (Siemens AS 14 759 krooni, S AS 10 480 krooni, EAS 276

krooni, S AS 475 krooni, E N AS 6000 krooni, N AS 3708 krooni, leppetrahvid 3600 krooni), 3) Maksuvõlgnevused 186 131 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 24.09.2008.a. teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 193 209 krooni, millest 148 728 krooni on põhivõlgnevus ja 44 481 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete, kogumispensioni maksete võlgnevustest ja intressidest. Võlgnikul on esitamata käibemaksu 2008.a. juuni, juuli, augusti deklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid 2008.a. juuli ja augusti kohta. Kohtuistung Kohtuistungil 13.10.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega ning osalise menetluskulude kandmisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 570 000 krooni, vara väärtusega 0 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud vaatamata sellele, et äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri 2006. a lõpus. Pankrotiavaldus kohtule esitati alles 15.05.2008. a, seega hilinenult. Võlgniku juhatuse liige LK on ajutisele haldurile tunnistanud, et suured võlgnevused on tingitud eelkõige LK enda vähestest teadmistest ja oskustest äriühingu juhtimiseks. Võlgniku kinnitusel osutusid deklareeritud maksusummad äriühingule üle jõu käivateks. Kuna võlgniku näol oli tegemist telemarketingi ettevõttega, kes tegeles Koduehitaja kataloogi reklaami müümisega telefoni teel ning müügitöötajate roll äriühingus oli suur, ei mõjunud äritegevusele soodsalt ka asjaolu, et töötajad vahetusid väga tihti. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud ebaõnnestunud äriplaan. Võlgniku esindaja kinnitab ka ise, et tegevuskulude katmiseks ei suudetud teenida piisavalt tulu reklaamimüügi näol. Võlgniku tegevuses võib halduri hinnangul esineda juhtimisvigasid, kuid tegemist ei ole raskete vigadega. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, mitte pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust,

kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 700 krooni, kokku brutosumma 13 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub riigi arvelt Oliver Ennoki kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 krooni. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub ülejäänud osas, (s.o. 7 000 krooni) ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt Oliver Ennoki kasuks. Võlgniku juhatuse liige esitas taotluse tasuda väljamõistetav summa osamaksetena. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Halduril ei olnud vastuväiteid, et 7 000 krooni makstakse osamaksetena 5 kuu jooksul. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule LK.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.