Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-24452
Tsiviilasi
D.K. ja A.P. hagi MTÜ H. ja H.S. vastu 161 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
-
hageja 1 D.K.
-
hageja 2 A.P. ,
-
hagejate esindaja v.adv Leanika Tamm, AB Sirje Must, Õpetaja 9, Tartu;
-
kostja 1 MTÜ H. ,
-
kostja 2 H.S. ,
kirjalik
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja 1ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.
18.06.2008 esitasid hagejad 1 ja 2 Tartu Maakohtule ühise hagiavalduse, milles hageja 1 palub mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 enda kasuks solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 17 000 krooni. Hageja 2 palub mõista kostjatelt 1 ja 2 enda kasuks solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 4000 krooni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja 2 on hagimaterjalid oma elukohas 30.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kuna kostja 2 on ühtlasi ka kostja 1 seaduslik esindaja ning on mainitud kuupäeval dokumendid kostja 1 nimel vastu võtnud, loeb kohus kõik dokumendid kostjatele kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud kostjaga 1 ja kostjaga 2 sõlmitud stipendiumilepingutega ning käenduslepingutega, ja kostja 1 registrikaardi väljatrükiga ja põhikirja koopiaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 järgi võib käendus olla piiratud rahasummaga. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt 1 ja kostjalt 2 hageja 1 kasuks solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 17 000 krooni, ja hageja 2 kasuks kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja 70 000 krooni ning lisaks kostjalt 1 4000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja 1 menetluskulud solidaarselt kanda kostjatel 1 ja 2 proportsionaalselt hagi solidaarse rahuldamise osaga, s.o 80% ulatuses. Ülejäänud 20% osas tuleb menetluskulud jätta kostja 1 kanda. Hageja 2 menetluskulud tuleb
jätta solidaarselt kostjate 1 ja 2 kanda 95% ulatuses, 5% osas jäävad menetluskulud kostja 1 kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.