Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord AS Balti Investeeringute Grupi Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J.K. ja K.K. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja J.K. (põhivõlgnik) 24.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801816/15kt, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 119 507,01 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 24,21% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja sõlmis 18.12.2006 kostja K.K. (käendaja) käenduslepingu. Tarbijakrediidilepingu nr 0801816/15kt sõlmimisest teavitas hageja käendajat kirjalikult 24.04.2008, samuti edastas hageja käendajale koopia hageja ja J.K. vahel 24.04.2008 sõlmitud lepingust. Kuna kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjatele 28.05.2008, 02.07.2008 ja 11.07.2008 meeldetuletuskirjad. Kuna kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja 07.08.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kokku 162 535,34 krooni väljamõistmist, millest 119 507,01 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1195,07 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 4533,64 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 23.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjaid 30.09.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 44). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjatele isiklikult 03.10.2008 (K.K., tl 45) ja 07.10.2008 (J.K., tl 46). Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha 2(4)

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0801816/15kt (tl 21) ja selle maksegraafiku (tl 22-25); AS Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimused (tl 26-28); 18.12.2006 käenduslepingu (tl 29-30); 28.05.2008, 02.07.2008, 11.07.2008 ja 07.08.2008 hagejalt kostjatele saadetud meeldetuletuskirjad; üleütlemishoiatused ja lepingu ülesütlemisavaldused (tl 31-38); hageja kehtestatud hinnakirja (tl 39); perioodi 07.08.2008-23.09.2008 viivise arvestuse (tl 40). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja J.K. 119 507,01 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113) ning kahjuna võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-d 5.3, 6.6 ja VÕS § 115 lg 1, § 127) ja leppetrahvi (VÕS § 158). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 11.07.2008 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei reageerinud 28.05.2008 ja 02.07.2008 meeldetuletuskirjadele ja 11.07.2008 ülesütlemishoiatusele, ütles hageja 07.08.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 158 021,01 krooni tasumist, millest 119 507,01 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1195,07 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 19,31 krooni viivis. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 24,21% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 07.08.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 19,31 krooni. Kuna kostja ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalistelt kohustustelt perioodil 07.08.2008-23.09.2008 suurenenud 4514,33 krooni (24,21% × 47 päeva/365 päevaga x 144 808,41 kr) võrra. Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4533,64 krooni (19,31 kr + 4514,33 kr). 3(4)

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 23 901,40 krooni (119 507,01 kr × 20%). Võla sissenõudmisega seotud kulud 1400 kr on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud, mille tasumise kohustus on krediidisaajal üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitavad hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Krediidisaaja kohustus tasuda lepingu sõlmimise tarbijakrediidilepingust ja üldtingimuste p 5.3.

tasu

1195,07

krooni

tuleneb

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 162 535,34 krooni, millest 119 507,01 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 998,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 901,40 krooni leppetrahv, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1195,07 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 4533,64 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 23.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,21% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus on 26.09.2008 määrusega hagi tagamise abinõuna arestinud kostjate arvelduskontod Eesti pankades 59 753,51 krooni ulatuses. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.