Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik 18.09.2007 kohtule saabunud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt 20.02.2003.a sõlmitud

väikelaenulepingu alusel tasumata põhisummat 16 246.11 krooni, intressi 1982.78 krooni ja viivist 964.64 krooni ning 15.11.2005.a sõlmitud laenulepingu alusel tasumata põhisummat 18 894.08 krooni, intressi 2013.45 krooni, viivist 867.27 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud, mis koosnevad tasutud riigilõivust summas 2250 krooni. Kohus toimetas kostjale kätte menetlusdokumendid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude vastavalt TsMS § 317 lg 1 teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.09.2008 hageja taotluse alusel. Vastavalt TsMS § 317 lg 5 loetakse dokumendid avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kostja hagile ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2450 krooni, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni ja riigikõiv kohtuteadete avaldamise eest 200 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.