Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-49644
Tsiviilasi
B AShagi IB ́i ja SM vastu 154 497,92 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja – BAS (registrikood xxx, asukoht xxx)
Menetlusosalised
Hageja esindaja – Ü –N Liiv (xxx) Kostja I – IB (isikukood xxx, eluk. xxx; xxx) Kostja II – SM (isikukood xxx, elukoht xxx; xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt välja mõista BAS ja IB vahel 07.06.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500655/25kt ja 07.06.2005.a. BAS ja SM vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 154 497.92 krooni ning viivise alates 14.07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 5826 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajatele hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas neid vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjaid teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja IB on hagiavalduse ja selle lisad isiklikult kätte saanud 05.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kohus loeb kostjale SM hagiavalduse ja selle lisad TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks 07.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 154 497.92 krooni ja viivis alates 14.07.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas ( VÕS § 113 lg 1). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 5826 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.