Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-07-49892 poolt lastele kokkulepitud teraapiad jäid mitmel korral ära, kuna antud ruumis toimusid hagejale teatamata järeleaitamistunnid. Veel häiriti ruumis toimuvat pideva sisse-välja käimisega, sest õpilastel oli vaja kappidest keemia tunniks vajalikke asju. Talvel oli ruum külm, oli vaid üks radiaator ja puudus võimalus ruumi õhutamiseks. Detsembris 2006 lubas tööandja korduvalt, et jaanuaris saab hageja kõik töövahendid ja kabineti korda, kuid midagi ei muutunud. Kuna hageja andis veel lisaks 11. ja 12. klassile psühholoogia tunde, pidas hageja ebaeetiliseks lahkuda poole kooliaasta pealt töölt. 2007 kevadel arenguvestluse käigus lubas tööandja, et psühholoogi kabinet kordategemine võetakse suvisesse remondiplaani ja tehakse korda. 14.08.2007 esimesel tööpäeval pärast puhkust selgus, et midagi ei olnud muutunud ning hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu. 15.08.2007 teatas tööandja hagejale, et ta ei ole nõus lõpetama töölepingut TLS § 82 alusel, kuna kostja ei ole muutnud töölepingu tingimusi ning pakkus välja töölepingu lõpetamise TLS § 79 alusel. Hageja palub tunnustada töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, kostjalt välja mõista kahe kuu keskmise töötasu hüvitis 9 312 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 4 656 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni poole samade nõuetega (lisaks veel tööraamatu saamise ja kinnipidamise eest hüvitise nõuded, millest kohtumenetluses loobus), mille komisjon jättis rahuldamata. Kohtuistungil taotles hageja asja lahendamist kostja kohalolekuta ning hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata töövaidluskomisjonis toodud põhjendustel. Kostja palub vastuväidetena hagile arvestada esialgse kostja – K Keskkooli vastuväiteid. Kuna K koolimaja on ehitatud 1965.a. ja juurdeehitus 1975.a., siis puuduvad koolimajas erialaspetsialistide jaoks kabinetid, millest oli hageja tööle asudes teadlik. Hageja viitab konfidentsiaalsuse nõuetele. Ainult ühel korral sisenes õppealajuhataja vestluse ajal ruumi, sest oli teadlik, et vestlusel viibib koolisekretär just õppealajuhataja soovitusel. Õpilased ei ole kunagi sisenenud õpetaja korraldusel psühholoogi käsutuses olevasse ruumi, kui seal kulges vestlus. Paraku peab tunnistama, et hageja rikkus ise paljudel kordadel konfidentsiaalsust, andes õppealajuhatajale ja direktorile infot teraapias käinud inimeste privaatsete andmete kohta. Sellest lähtuvalt leiab kostja, et hageja sellekohased süüdistused ei ole kohased. Hageja ei ole kahjuks teadlik, et arvutiklassis on K Keskkooli kõikidel kasutajatel oma paroolid ja seal olevad materjalid on täiesti konfidentsiaalsed. 2005/2006. õppeaastal töötas samas kabinetis parandusõppe õpetaja koos õpilastega. Nemad ei kurtnud kordagi tervisele mõjuvate ohtude üle, samuti on selles kabinetis 25 aastat töötanud õppealajuhataja. 2005 aastal toimus kabinetis kapitaalremont, misjärel olid tingimused kindlasti nõudmistele igati vastavad. Hageja saabus tööle peale teist tundi. Hommikul toimusid klassis keemiatunnid ja paaril korral viidi läbi ka keemiakatseid, mis täielikult vastasid tervishoiunõuetele. Kuna koolis laborant puudub, sai õppealajuhatajast keemiaõpetaja katseklaase pesta alles järgmise päeva varahommikul. Hageja polnud kordagi maininud, et tunneb muret oma tervise pärast seoses katseklaasidega (mis on ohutud, sest muidu poleks ka õpilased saanud antud katseid sooritada), seetõttu ei olnud kostja hageja murest teadlik.

2-07-49892 Hageja kasutusse ei antud tagaruumis olevaid kappe, seega polnud tal alust avada kapiuksi ja teha kemikaalide purkidest fotosid. Need ei saanud kuidagi mõjutada tema tööd. Hageja avaldas ise soovi viia läbi kutsevalikualaseid teste keskkooliõpilastele ja seadis kahtluse alla maakonna spetsialistide poolt varasematel aastatel toimunud testimised. Lisatööd sellega ei kaasnenud, sest psühholoog sai juhtkonnalt mitu vaba päeva nende testide kodus töötlemiseks ja õpetaja tööaega kuulubki üldtööaeg, mille käigus kõik õpetajad valmistavad kodus ette oma ainetunde. Hageja oli vormistatud tööle 0,5 koormusega, siis oleks ta pidanud töötama 20 tundi nädalas. Ta töötas teisipäeviti ja neljapäeviti kokku 14 tundi, seega jäi tal piisavalt aega kodus tööd teha. Hageja ilmus töö juurde puhkuse viimasel päeval, ei pöördunud direktori poole. Jäi mulje, et ta isegi vältis direktoriga kohtumist. Ta ei tundnud huvigi, kus tema tööruum algaval õppeaastal paikneb, vaid esitas juba eelnevalt ettevalmistatud materjalid töölt lahkumiseks koolisekretärile. Kuna terve õppeaasta jooksul oli tööandja kuulnud üksnes positiivset tagasisidet hagejalt, on täiesti arusaamatud tema esitatud väited ja nõudmised. Kostja jääb seisukoha juurde, et kompromissi sõlmimine on välistatud, ja palub hagi jätta rahuldamata töövaidluskomisjonis toodud põhjendustel. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud esindaja haigestumise tõttu, kohtuistungi edasilükkamist kostja ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes hageja taotlusest, asjaolust, et kostja kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud ja juhindudes TsMS § 414 lg 1 otsustas kohus asja lahendada sisuliselt kostja osavõtuta. § 414 lõikes 2 märgitud asjaolud, mille olemasolul ei või asja sisuliselt poole osavõtuta lahendada, puuduvad. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 82 alusel, tööraamatu väljastamiseks, lõpparve ja hüvitiste väljamõistmiseks tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel. 19.10.2007 otsusega Tööinspektsiooni Lääne- ja Hiiumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata. Tulenevalt avalduse rahuldamata jätmisest esitas hageja hagi kohtule ITLS § 24 lg 3 alusel. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja: 1) töölepingu lõpetatuks lugemist TLS § 82 alusel 19.08.2007; 2) 2 kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist TLS § 82 lg 2 alusel 9 312 krooni suuruses; 3) kostja kohustamist väljastama hagejale tööraamatut; 4) hüvitise väljamõistmist tööraamatu kinnihoidmise eest iga viivitatud päeva eest 208 krooni; 5) hüvitise väljamõistmist lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise töötasu suuruses – 4 656 krooni. Kostja leiab, et ei andnud alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lõikes 1 sätestatud alusel.

2-07-49892 Hageja esitas kostjale 14.08.2007 kuupäevaga avalduse (lk 17) töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Avalduse kohaselt seisnes tööandja poolt lepingutingimuste rikkumine: 1) kehtestatud nõuetele vastava psühholoogi kabineti puudumises koolil – ruumi kasutavad peale hageja ka keemia õpetaja, õpilased katsete tegemise ajal ning toimuvad järelõppe tunnid, millega tööandja rikub TLS § 49 p 7; 2) hageja töötamiskohaks on määratud keemiakabineti tagaruum, kus puudub ventilatsioon ning erinevaid täis ja pooltühje katseklaase ning anumaid hoitakse lahtiselt laudadel ja riiulitel; ei vasta tööohutuse nõuetele, sellega rikub tööandja TLS § 49 p 4. Avalduses palub hageja töölepingu lõpetada 19.08.2007. Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas esinevad TLS §-s 82 sätestatud alused töölepingu lõpetamiseks hageja poolt tööandjale esitatud avalduse alusel. Kooskõlas TLS § 82 1.lõikega teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Avalduse esitamise TLS § 82 lg 1 alusel põhjustas hageja poolt avalduses märgitu kohaselt asjaolu, et kostja rikkus TLS § 49 punkte 4 ja 7, seega tööandja poolne lepingutingimuste rikkumise. Kostja teatas hagejale 15.08.2007 (lk 18), et alates töölepingu sõlmimisest 23.08.2006 ei ole töölepingu tingimusi tööandja poolt muudetud, kehtib sama ametijuhend, tööleping nr 95 ning tööruum, mis anti kasutada töölepingu sõlmimise ajal. 19.09.2007 käskkirjaga nr 23-k lõpetas tööandja töölepingu hagejaga TLS § 86 p 6 alusel. TLS § 49 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama ohutud töötingimused ning p 7 kohaselt täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Kohus leiab, et töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel on põhjendatud, kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on oluline lepingurikkumine. Selline seisukoht põhineb VÕS § 116 lg 1, mis sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kooskõlas VÕS § 1 1.lõikega kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut muu hulgas ka töölepingule. VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. TLS §-s 82 sisalduvate eelduste olemasolu ning seda, et tal oli õigus leping lõpetada, peab tõendama hageja. Töölt lahkuda võib töötaja, teatades sellest vähemalt viis kalendripäeva ette, kui tööandja on tegelikult lepingutingimusi rikkunud ja see leiab tõendamist. Kui tööandja on erineval seisukohal, otsustab küsimuse töövaidlusorgan.

2-07-49892 Poolte vahel 23.08.2006 sõlmitud töölepingus nr 95 ei ole sätestatud, et hagejal peaks olema töötamisekohaks psühholoogi kabinet. Lepingus on kokkulepitud lepingu tähtajas, tööajas, palgas ja puhkuses. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Töölepingus märgitu kohaselt tulenevad poolte lepingus kokkuleppimata muud kohustused TLS §-dest 48, 49 ja 50. Hageja asus tööle K Keskkooli koolipsühholoogi ametikohale 01.09.2006 ning töötas õppeaasta lõpuni. Tööle asudes teadis hageja, millistes tingimustes ta töötama hakkab. Hageja ei ole tõendanud, et esitanuks tööandjale pretensioone töötingimuste kohta õppeaasta jooksul. Hageja poolt tööandjale esitatud töölt vabastamise avalduse andmise ajaks ei olnud hageja töötingimused halvenenud. Hageja poolt esitatud Kutsekvalifikatsiooni sihtasutuse Kutsekoda kutsestandard (lk 13-14) ja Ka Keskkooli psühholoogi ametijuhend (lk 15) ei tõenda, et kostja rikkunuks hageja töölevõtmisel kokkulepitud tingimusi. Nimetatud tõendites puuduvad viited töötamiskohale ja muule, mille tõttu hageja avalduse TLS § 82 alusel esitas. Isegi, kui hageja väide selle kohta, et tema tööle asumisel kabinetis keemiakatseid ei tehtud ja katseklaase kabinetis ei olnud, on õige, ei saa seda pidada VÕS §-s 116 sätestatud lepingu oluliseks rikkumiseks, mis õigustaks avalduse esitamist VÕS § 82 alusel. Ülalmärgitust tulenevalt, arvestades, et hageja töötingimused ja –korraldus ei halvenenud ja kui muutuski siis mitte oluliselt VÕS § 116 mõttes, pärast tema tööle asumist, puudub alus hagi rahuldamiseks. Nõude rahuldamata jätmine töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 82 alusel põhjustab ka ülejäänud rahaliste nõuete rahuldamata jätmise. Tööraamatu väljastamise ja kinnihoidmise eest hüvitise nõue tuleb rahuldamata jätta tõendamatuse tõttu. Töövaidluskomisjonis on hageja tunnistanud, et ei andud tööraamatut tööandja valdusesse. Seda asjaolu ei ole hageja kummutanud. Ka kohtule esitatud hagiavalduses ei ole hageja seda nõuet põhjendanud. Hageja poolt kohtuistungil esitatud avalduses ta nimetatud nõuet ei märgigi. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.