Muud › Muud hagiasjad

1(4)

2-07-43042 4.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD, HAGEJA NÕ JA PÕHJENDUSED

12.10.2007.a. esitas M Õ maakohtule hagi ALVARELLI INVEST OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks, asjade ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise või alternatiivselt 39 672.30 krooni nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 15.10.2004 võeti AS Hansa Liising Eesti Saare Maakonnas K valla L külas asuv kinnistu “M" üle OÜ-lt MK. Nimetatud kinnistu koos seal paiknenud asjadega anti edasisele hoiule kostjale. Asjade üleandjaks OÜ MK poolt oli M Õ. Nimetatud kinnistule olid M Õ ja tema perekond investeerinud enne kinnistu üleandmist oma isiklikku raha ja ostnud sinna oma raha eest vahendeid. Kinnistul asus üleandmise hetkel hagejale kuuluv järgmine vara:

2(4)

2-07-43042 Kui vallasasjad on amortiseerunud sedavõrd, et on muutunud kasutuskõlbmatuks või on asjad kulunud ja/ või kahjustatud olulisel määral, ei ole hagejad huvitatud asjade tagasisaamisest, vaid soovivad asjade maksumuse hüvitamist rahas. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes AÕS § 80 lg 1 ja 2; 85 g 1 palub hageja tunnustada hageja M Õ omandiõigust kostja valduses olevatele alljärgnevatele vallasasjadele: 1.1 .SAT tv komplektele (1 tk) kogumaksumusega 4575 .1.2 kaltsuvaipadele (10 tk) kogumaksumusega 3250.1.3 välivoodid (10 tk) kogumaksumusega 4491.1.4 padjad ( 10 tk) kogumaksumusega 245.1.5 tekid (15 tk), padjad ( 6 tk) kogumaksumusega 2211.30.1.6 madratsitele (20 tk) kogumaksumusega 5000.1.7 kappidele (10 tk) kogumaksumusega 1000.1.8.toolidele (6tk) kogumaksumus 900.1.9. puuvooditele (20tk) kogumaksumusega 18 000.2.välja nõuda kostjalt hageja valdusesse järgmised asjad järgmiselt:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule oma seisukohta hagi osas esitanud ega ole kohtule teadmata põhjusel ilmunud kohtuistungile ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

3(4)

2-07-43042 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja on kohtukutse kätte saanud ja talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole teatanud põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole ta taotlenud asjas kirjalikku menetlust ega asja lahendamist tema osavõtuta. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Sama paragrahvi 4.lõike järgi TsMS § 1741 lõigetes 1–3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on asja materjalidest nähtuvalt hageja esialgseteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni /t.l. 21/. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtuistungil menetluskulude nimekirja muude võimalike kulude kohta, siis määrab kohus antud lahendis kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud summas 2250 krooni.

Reena Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.