2-08-12858/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-08-12858 Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 08.04.2008.a esitas AS H kohtule hagi OÜ S ja M R `i vastu 202 460,46 krooni ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja OÜ S vahel sõlmitud 11.07.2006.a liisinguleping nr 0133724L, mille esemeks oli sõiduauto Xxx, xxx, ehitusaasta 2003 (edaspidi vara). Liisingulepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara liisingulepingu perioodiks kostja OÜ S valdusesse ja kasutusse. Kostja OÜ S kohustus tasuma hagejale liisingulepingus sätestatud makseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja OÜ S rikkus lepingust tulenevaid kohustisi, jättes tasumata liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis OÜ-le S 17.08.2007.a teatise liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse kohta, milles informeeris kostjat võlgnevusest ja liisingulepingu lõpetamisest juhul, kui kostja ei kustuta tekkinud võlgnevust. Kostja OÜ S ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, seega ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja OÜ S tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle liisingulepingu esemeks oleva vara valduse. OÜ S ei ole hagejale tänaseni tagastanud vara, mistõttu on hageja seisukohal, et vara valdust ei ole suure tõenäosusega enam võimalik taastada. Seega taotleb hageja vara jääkväärtuse hüvitamist rahas. Kostja OÜ S liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on hagi esitamise päeva seisuga järgmine: vara jääkmaksumus 158 781,28 krooni, käibemaks 28 580,63 krooni, debitoorne võlgnevus 11 794,80 krooni, viivismaksete võlgnevus 1 549,75 krooni, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 1 754,00 krooni. Hageja ja kostja M R `i vahel on sõlmitud 11.07.2006.a käendusleping nr 0133724L, mille alusel võttis kostja M R endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga S liisingulepingust tulenevate kostja OÜ S kohustuse kohase ja täieliku täitmise. 17.08.2007.a saatis hageja M R `ile teatise, milles informeeris teda kostja OÜ S tekkinud võlgnevusest ja palus M R `il kustutada liisingulepingust tulenevad võlgnevused. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja M R võlgnevust kustutanud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 202 460,46 krooni. Hageja nõuab kostjatelt ka viivise liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (s.o 0,25% päevas) väljamõistmist protsendina põhinõudest (200 910,71 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 10 750,00 krooni) palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2-08-12858 juhatuse liige) eluruumis elavale isikule, s.o M R `i emale S R `ile, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 202 460,46 krooni (sh vara jääkmaksumus 158 781,28 krooni, käibemaks 28 580,63 krooni, debitoorne võlgnevus 11 794,80 krooni, viivismaksete võlgnevus 1 549,75 krooni, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 1 754,00 krooni). Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjatelt välja viivis liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (s.o. 0,25% päevas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude (200 910,71 krooni) kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1