Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

enamtasutud

riigilõivuna

tagastada krooni

G

OÜ-le

arveldusarvele

(registrikood nr

xxx)

xxxxxxxxxxxx

Hansapangas. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja

võib

esitada

tagaseljaotsuse

peale

kaja

päeva

jooksul

tagaseljaotsuse

2-08-52786 kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispanka) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 05.08.2008 maakohtule hagiavalduse kostjate vastu solidaarselt 79 164 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 14.02.2008 sõlmitud laenu- ja käendusleping (edaspidi leping). Lepingu alusel sai kostja I hagejalt laenu 60 000 krooni. Laen tuli tagastada 14.06.2008. Kostjad ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Seisuga 04.08.2008 on võlgnevuselt arvestatud intressi 12 000 krooni ja viivist 7 164 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja V P on saanud määruse ja hagimaterjalid kohtutäituri vahendusel kätte isiklikult allkirja vastu 09.10.2008. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostjate vastu 14.02.2008 sõlmitud laenu- ja käenduslepingust. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, millega on rikkunud lepingu tingimusi. Kostjate võlg hageja ees on 79 164 krooni, millest põhivõlgnevus on 60 000 krooni, intress 12 000 krooni ja viivis 7 164 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressi maksmises lepingu p 5 ja 6 ning viivisemääras lepingu p 7. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.

2-08-52786 TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja kohtutäituri tasu. Hageja on 05.08.2008 tasunud riigilõivu 4 250 krooni selgitusega „RL-kohtuasjade toimingud“. TsMS § 133 lg 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Käesoleval juhul on hagilt hinnaga 60 000 krooni riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt riigilõivu täismäär 3 250 krooni. Enamtasutud osas kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele RLS § 15 lg 1 p 1 alusel. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena: riigilõiv 3 250 krooni ja kohtutäituri tasu 590 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.