Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Esitatud asjaolud 05.09.2008 esitas võlgnik pankrotiavalduse Harju Maakohtule. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud AEOÜ (pankrotis) tsiviilasi nr 2-08-55196 Harju Maakohtus, kohustuste käendamisest. Kohustusi on esitatud avaluse kohaselt ca 8 141 100 miljonit krooni ja ühisvara hindab võlgnik 8 156 300 krooni. Võlgnik on väitnud, et ei suuda täita käenduslepingutega võetud kohustusi. 17.09.2008 Harju Maakohus algatas võlgniku pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik elab eelduslikult aadressil XXX(elumaja on müügis city24-s kinnisvara internetilehel). Abielus, abikaasa NS (kood XXX, endine N ). Perekonnas kokku kaks ülalpeetavat last. Abikaasa töötab. Seosed on äriühingutega AS A (kood XXX) ja OÜ AE(kood XXX). Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik seotud äriühingutega AEOÜ (pankrotis) (kood XXX) omanik ja juhatuse liige koos abikaasa NS ja TN, samuti 20.12.2007 registrist kustutatud ASga A (kood XXX), kus võlgnik on koos LS dokumentide hoidja. Äriregistri andmete kohaselt on abikaasa NS seotud äriühingutega AEOÜ (pankrotis) (kood XXX) juhatuse liige. Võlgniku vastu algatatud täiteasjade kohta puuduvad andmed. Võlgniku andmete kohaselt on Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-08-53125) ES OÜ hagi võlgniku vastu summas 91 658,29 krooni.

24.09.2008 saatis ajutine haldur vastavasisulise järelepäringu aadressile XXX. Ajutine haldur on võlgnikuga rääkinud telefoni teel ja saanud osaliselt vastuse tema esindajalt esitatud küsimustele. Nagu juba aruandes märgitud on võlgnik seotud äriühingutega AEOÜ (pankrotis) (kood XXX) omanik ja juhatuse liige koos abikaasa NSja TN, samuti 20.12.2007 registrist kustutatud AS-ga A (kood XXX), kus võlgnik on koos L S dokumentide hoidja. Võlgnik on oma avalduses märkinud, et omab koos abikaasaga sissetulekuid ca 53 528 krooni kuus, kuid ajutisele haldurile pole teada, kes on võlgniku või tema abikaasa tööandja. Võlgnikul on kohustused MTA ees, käendusena Hansapanga ja käendused seoses AEOÜ tegevusega. Füüsiline isik raamatupidamist korraldama ei pea. MTA 30.09.2008 teate kohaselt on võlgnikul täitmata maksekohustusi kokku tulumaks füüsiliselt isikult põhimaks summas 670 005 krooni ja intressi kohustus summas 352 536 krooni, kokku 1 022 541 krooni; FIE sotsiaalmaks põhiosa summas 383 513 krooni ja intress 182 977 krooni, kokku 566 490 krooni; käibemaks summas 580 286 krooni ja intress 368 356 krooni, kokku 948 642 krooni, maamaksu intress summas 15 krooni. Kokku kohustusi MTA ees seisuga 30.09.2008 summas 2 537 688 krooni. Samas on võlgnikul maamaksu ettemaks summas 517 krooni. Võlgnik ei ole haldurile avaldanud, kas tal on lahendust pakkuda võlausaldajatele või mitte. Ajutine haldur kasutab vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” kehtestatud likvideerimisaruande koostamise varade ja kohustuste hindamise põhimõtteid. Antud juhul on tegemist küll füüsilise isiku osas algatatud pankrotimenetlusega, kuid halduri arvates sobivad järgnevad põhimõtted ka füüsilise isiku vara hindamiseks : (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Võlgniku vara aruande kohaselt on alljärgnev: (i)

(ii) (iii) (iv) (v)

arvelduskonto Swedbank nr XXXXXXX jääk seisuga 29.09.08 puudub, nr

XXXXXXXXX

jääk seisuga 29.09.08 puudub; arvelduskonto SEB Pangas nr XXXXXXXXXX jääk seisuga 6.10.2008 puudub ja konto nr XXXXXXXXXXX jääk seisuga 6.10.08 89.61 krooni; arvelduskonto Nordea Pangas nr XXXXXXXXXX jääk seisuga 24.09.08 summas – 317.84 krooni, konto nr XXXXXXXXX seisuga 24.09.08 summas – 2 549.76 krooni; MTA –s maksu ettemaks summas 517 krooni; ARK 29.09.08 väljavõtte kohaselt sõidukeid võlgniku nimele registreeritud ei ole, kuid on märgitud vastutavaks kasutajaks AS Hansa Liising Eesti sõiduautole VW Golf, aastast 2001, registrimärgiga XXX ja AS-i Sampo Pank universaal BMW X5, aastast 2000, registrimärgiga XX. Võlgnik nimetab mõlemat sõidukit enda vallasvaraks väärtusega kokku 240 000 krooni. Ajutine haldur siiski seda võlgniku varaks ei pea, kuna tegemist on renditud varaga ning võlgnikule hakkab see vara

(vi)

(vii)

kuuluma siis kui ta sõiduautod välja ostab või siis müügihinna vahe kui omanik on kõik kulutused maha arvanud. Ajutine haldur jätab väärtuse määramata; Võlgnikule koos abikaasaga koosnev kodutehnika ja –mööbel võlgniku hinnangu kohaselt summas 216 300 krooni, võlgniku osa sellest 50% summas 108 150 krooni ning seda et osaliselt kasutatud võib väärtus veelgi väheneda, samuti pole teada, kus vara asub. Ajutise halduri hinnang ca 100 000 krooni; kinnistu registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus 89001:010:1115 elamumaa, XXX, suurusega 3377 m2. Kinnistu on ühisomandis abikaasaga NS. Kinnistul on koormatud 1 kuni 5 järjekohani AS SEB Pank kasuks kokku summas 9 455 000 krooni; 6 järjekohal AS Swedbank kasuks summas 5 000 000 krooni ja 7 järjekohal kohtulik hüpoteek summas 91 658,29 krooni. Võlgnik on hinnanud kinnistu väärtuseks 7 000 000 krooni. Kinnisvara internetilehel city24 on sama kinnistu müüa summas 6 900 000 krooni. Arvestades samas piirkonnas müüdavate majade hinda võib konservatiivselt hinnates olla kinnisvara väärtus kuni 6 000 000 kuni 6 500 000 krooni. Võlgniku osa, jagades põhimõttel 50% abikaasade vahel summas 3 250 000 krooni, kuid arvestades hüpoteeke ei jää võlgnikule midagi väljamaksmiseks tagamata nõuete jaoks;

(viii) kinnistu registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus XXXelamumaa XXX, korteromand reaalosana üldpinnaga 32,7 m2. Ühisomandis abikaasaga NS. Korteromand on koormatud hüpoteegiga AS Hansapank kasuks 1 kuni 2 järjekohani kokku summas 1 458 000 krooni. Võlgnik on hinnanud väärtuseks 700 000 krooni. Kinnisvara internetilehel city24 on sama suurusega korter samas majas müüa hinnaga summas 680 000 krooni. Arvestades samas piirkonnas müüdavate korterite hinda võib korteri hinnaks määrata 650 000 -680 000 krooni. Võlgniku osa, jagades põhimõttel 50% abikaasade vahel summas 340 000 krooni, kuid arvestades hüpoteeke ei jää võlgnikule midagi väljamaksmiseks (ix)

AEOÜ (pankrotis) osad- seoses algatatud pankrotimenetlusega võib osade väärtuseks hinnata 0 krooni. osad väärtust ei ole võimalik hinnata, kuna majandustegevuse kohta puuduvad andmed; (x) Võlgniku töötasu keskmiselt ca 20 000 krooni kuus. TMS § 132 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 kohaselt 4350 krooni. 20 000 kroonist tulumaks on summas 4 200 krooni( 20 000 x21% 4 200), mille äramaksmisel on töötasu summas 15 800 krooni. 15 800 – 4350 = 11 450 krooni. Kahe alaealise lapsele tuleb säilitada veel 2 900 krooni, 11 450-2 900 = 8 550 krooni. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus võlgniku sissetulekust saaks arestida kuni 8 550 krooni, samas on vaja katta jooksvaid elamiskulusid, samas pole teada, kes on võlgniku tööandja lisaks pankrotistunud OÜ-le AE. Kokkuvõtvalt võiks võlgniku töötasult kinni pidada kuni 8 000 krooni kuus. Swedpanga, SEB Panga ja Nordea Panga kontoväljavõtted lubavad asuda seisukohale, et võlgnikul puudub sissetulek palgana.

Kokkuvõtvalt võib seisuga 6.10.2008 asuda seisukohale, et võlgnikul on vara hinnanguliselt ca 3 698 000 krooni, kuid võlgniku osa varast enamuses koormatud hüpoteekidega ning iseenesest tagamata nõuete katteks midagi välja maksta ei ole. Kinnisvara väärtus olemasolevatel tingimustel ja majandusolukorras pigem väheneb kui suureneb. Võlgniku kohustused aruande kohaselt on alljärgnevad: Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: - AS SEB Pank, Tornimäe 2 Tallinn, laenuleping nr XXX võlgniku teate kohaselt laenujääk summas 5 506 000 krooni; - AS Swedbank, Liivalaia 8 Tallinn, laenuleping nr XXX kohustus põhiosas summas 33 061.73 EUR (1EURO = 15,646 krooni) on 517 283,83 krooni, intressid summas 1 397.63 EUR on 21 867,32 krooni, 133,70 EUR lepingu tasu summas 2 091,88 krooni, lepingu tasu 5 200 krooni, lepingutasu viivis summas 73.32 krooni, varakindlustuse võlg summas 120.13 krooni ja menetlustasu summas 300 krooni, kokku võlgnevus seoses laenulepinguga summas 546 936.48 krooni; väikelaen nr XXX kohustus kokku summas 46 161.60 krooni, kokku 593 098 krooni; - Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu, Endla 8 15177 Tallinn, nõue summas 2 537 688 krooni; - Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (kood 10221469), Hobujaama 4 15068 Tallinn, kontode nr XXXXXX ja XXXXXXXX võlgnevus summa 2 867.60 krooni, krediitkaardi võlgnevus summas 52 549.76 krooni; - Selveeg Eesti AS, esindaja AB Pohla ja Hallmägi, Jakobsoni 14 10128 Tallinn, nõue summas 17 974.72 krooni; Käenduslepingutest tulenevad kohustused (aluseks võlgniku poolt avaldatu): - AS Swedbank, Liivalaia 8 Tallinn, OÜ AE(kood XXX) laenulepingute nr XXX ja nr XXX käendus kuni 5 111 100 krooni; - LB, OÜ AE kohustuste käendus 13.03.08 summas 400 000 krooni; - SE AS, OÜ AE kohustuste käendus 6.02.08 summas 140 000 krooni; - Svetlana Lebedeva, OÜ AE kohustuste käendus kompromissleping nr XXX, lepingud 11.01.08 seotud boksidega nr 3 ja 6 summas 840 000 krooni; - ES OÜ, OÜ AE kohustuste käendus 7.03.08 summas 450 000 krooni; - B OÜ, OÜ AE kohustuste käendus nr 36/10/06 summas 100 000 krooni; - FE OÜ, OÜ AE kohustuste käendus 17.09.2007 summas 700 000 krooni; - Julianus Inkasso Agentuur AS, OÜ AE kohustuste käendus 26.02.2008 summas 200 000 krooni. Kokku võlgniku poolt käenduslepingute alusel olevaid kohustusi summas 7 941 100 krooni. Võimalikud tulevikus tekkivad kohustused: - Balti Investeeringute Grupi Pank AS (kood 10183757), Rüütli 23 51006 Tartu, tarbijakrediidileping nr XXX, summa pole teada; Kokku kohustusi seisuga 6.10.2008 summas ca 16 648 410 krooni. Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul puuduvad sissetulekud, on võlgnik võimetu täitma teadaolevaid kohustusi, samas on võlgnikul eelduslikult osa jagamata ühisvarast , mis võimaldab kohustusi katta vähemalt osaliseltki. Võlgniku varaosa saab hinnata, ilma menetluskuludeta, ca 3 698 000 kroonile. Kohustusi on võlgnikul ca 16 648 410 krooni. Samuti tuleb silmas pidada, et pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada. Aruande esitamise ajal on vara koormatud hüpoteekidega, vara hinnanguliselt katab kohustusi

hüpoteegipidajate nõudeid osaliselt, kuid samas tuleb hakata vara alles jagama ning koos sellega kaasnevad menetluskulud, mis vähendavad vara suurust, samuti on käesoleval ajal kinnisvara realiseerimine, sh ühisomandi realiseerimine pikaajaline ja hinnad võivad veel langeda. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks ja vara on ühisomandis, mida tuleb võib olla kohtu kaudu jagada, on võlgniku seisund ühest küljest iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei võimalda kohustusi täita tavapärase elutegevuse käigus. Samas teisest küljest on võlgniku vara sellises väärtuses, mis võimaldab mõistlike kokkulepete alusel kaaluda kompromissi pakkumist füüsilise isiku pankrotimenetluse käigus, seda koostöös abikaasaga. Tuleb muidugi arvestada, et OÜ AE (pankrotis) menetluses võivad tulla nõuded ka abikaasa vastu. Kompromissi mittepakkumisel/ebaõnnestumisel tuleb ühisvara kohtu kaudu jagada ja pärast realiseerida. Nagu juba eelpool märgitud on viimati nimetatud lahendusviis ajaliselt pikk ja suurendab menetluskulusid oluliselt. Tulenevalt eeltoodust oleks parim lahendus pankrotimenetluse käigus kompromissi sõlmimine võlausaldajatega, kuid võlgnik peaks leidma finantsvaheneid suurusjärgus 30-50% kohustuste hulgast. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Menetluse käigus on võimalik kaaluda kompromissi pakkumist, seda juhul kui võlgnik ja tema abikaasa on valmis kompromissiks, kompromissi täitma ning võlausaldajad kompromissiga nõustuvad. Võlgniku kavatsused lahenduse pakkumiseks pole ajutisele haldurile teada. Ajutise halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada ebaõnnestunud äritegevuse tagamist ja võlgniku enda tegevuse korraldamist viisil, mis ei võimalda täita kohustusi tavapärasel viisil. Teadaolev vara katab osaliselt hüpoteegiga tagatud teadaolevaid kohustusi, kuid vara tuleb jagada abikaasade vahel ja lisanduvad menetluskulud. Oma tegevuse tulemusena on võlgnik ise ja tema lähikondsed sattunud raskesse olukorda. Võlgniku on maksejõuetu, mis on saanud alguse eeldatavalt juba 2006 aasta lõpus, 2007 aasta alguses ning põhjuseks on võlgniku poolt tema endaga seotud ebaõnnestunud äritegevuste tagamine eraisikuna 2008 aasta alguses ning endale kohustuste võtmine laenude ja liisingutega, mis ületasid võlgniku finantsvõimalusi. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, omades kohustuste hulka , mida ta ei suuda füüsilise isikuna täita. Puuduvad rahalised vahendid ja ka allikad kohustuste täitmiseks olemasoleva vara kasutamata, samas on vara koormatud üle vara väärtuse hüpoteekidega. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid on eeldused kompromissiks. Puuduvad PankrS § 15 (2) ja 31 (1) sätestatud pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud. Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsustada võlgniku vara ning tegelike kohustute suuruse ja koostöös võlgniku abikaasaga kaaluda kompromissi pakkumist võlausaldajatele, samas kompromissi ei saa pakkuda ilma lisafinantseerimiseta. 11.08.2008, vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, on võlgnik ja ta abikaasa võõrandanud elamumaa Loksa linnas Rahu tn 30 Harjumaal. Kinnistu on müüdud AV (kood XXX) ja koormatud Nordea Panga kasuks hüpoteegiga summas 494 000 krooni. Samal ajal on kinnistult kustutatud AS-le Swedbank kuulunud hüpoteek summas 650 000 krooni ja

koormatud võlgniku ja ta abikaasale kuuluv korter XXX Tallinnas hüpoteegiga AS Swedbank kasuks. Kinnisvara elektroonilise lehe city24 andmetel on Loksal asuvate eramute keskmine väärtus ca 2 000 000 krooni. Kui tegemist on siiski võlgniku vara vähendamisega enne pankrotimenetluse algatamist võib tekkida alus tagasivõitmiseks. Abikaasadele kuulub ühisvarana kinnisvara ja vallasvara. Ühisvara jagamisel võib samuti tekkida olukord, kus võlgniku panus vara suurendamisse on erinev poolest. PankrS § 122 kohaselt , kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest , võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. Samas kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgniku abikaasa võib esitada hagi ühisvara jagamiseks kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Kuna pole teada ühisvara tegelik suurus ja ajutine haldur on ainult eeldanud ühisvara olemasolu, tuleb pankrotimenetluses see küsimus lahendada eelduslikult kohtu kaudu. Nimelt PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, samuti kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, arvestab kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et PkS § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Samas perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. AS Swedbank konto nr 1108261575 kohaselt on ajavahemikus 1.01.2007 kuni 6.10.2008 võlgnik teinud ülekandeid kord kuus isikutele KS, A B , S U , S S , A P , T N , V K , A S , ülekande keskmine suurus on ca 1500-4500 krooni. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleks kontrollida ülekande aluseid. Juhul kui tegemist on võlgnikuga mitteseotud ülekannetega tuleb raha saanud isikutelt tasutud summad tagasi nõuda. Kokkuvõtvalt on kompromissi pakkumise võimalused esialgsetel andmetel tagasihoidlikud. Kuid nagu juba eelpool märgitud kujuneb ühisvara jagamine ja vara tagasivõitmine kompromissi ebaõnnestumisel üheks peamiseks pankrotivara moodustamise viisiks, kuid kohtumenetlus vara moodustamisel võib kujuneda aeganõudvaks ja kulukaks. Kompromissi

on võimalik pakkuda koostöös abikaasaga ning vajalik on leida lisaks varale ka finantsvahendeid. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.

Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamine ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võimaldab täpsustada võlgniku tegelike kohustuste suuruse ja koostöös võlgniku ning võlgniku abikaasaga pakkuda kompromissi võlausaldajatele. PankS § 121 lg 1 kohaselt kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta on ajutine haldur aruandes märkinud, et kompromissi ebaõnnestumisel üheks peamiseks pankrotivara moodustamise viisiks on ühisvara jagamine, kuid kohtumenetlus on aeganõudev ja kulukas ning, et kompromissi on võimalik pakkuda koos abikaasaga. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi pankrotihalduriks. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku 19 töötundi. Ajutise halduri tasuks kujuneb taotluse kohaselt 26 600 krooni (19 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (26 600 x 21% = 5 586; 26 600 – 5 586 = 21 014 ). Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 280,40 krooni (kulud koos käibemaksuga, bürookulud, transport, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja mille haldur palub välja mõista OÜ-le Konkurss Tähe 104B 51013 Tartus, arvelduskonto Hansapangas nr. XXXXXXXXXXXX. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 19 töötundi ja rakendanud tariifi 1 400 krooni tund ja teinud vajalikke kulutusi 3280.40 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt halduri poolt taotletule tasuks 26 600 krooni ja tasu maksta koos sotsiaalmaksuga ning kulud, mis on seotud pankrotimenetlusega. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3280.40 krooni. Halduri nimetatud taotlusele võlgnik vastuväiteid ei ole esitanud. Seega kohus on seisukohal, et eelmärgitud ajutise pankrotihalduri töötasu ja tehtud kulutused, tuleb määrata vastavalt ajutise pankroti halduri poolt taotletule pankrotivara arvelt.

Lukiina Vismann Harju Maakohtu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.