Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp 29. oktoober 2008, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-49225 BAS-i hagi V S ja H S väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BAS (registrikood xxx; asukoht xxx)
vastu solidaarselt võlgnevuse
Hageja esindaja: Riina Rebane (xxx) Kostja I: V S (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II: H S (isikukood xxx; elukoht xxx)
2-08-49225 avalikult teatavakstegemisest. Apelatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja esitas 14.07.2008 kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on H S isiklikult allkirja vastu üle antud 25.07.2008. Vastamise tähtpäev saabus seega 14.08.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagi koos lisadega on V S isiklikult allkirja vastu üle antud 02.10.2008. Vastamise tähtpäev saabus seega 22.10.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, k ele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, kostjaid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja s e lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostjate vastu 28.05.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0716817/96kt hageja ja kostja V S vahel ning 28.05.2007 kostja H S ga sõlmitud käenduslepingust. Kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Kostjate võlg hageja ees on 96 824,39 krooni, millest 66 354,71 krooni on tagastamata krediidisumma, 7590,11 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9088,63 krooni viivis ning 13 790,94 krooni leppetrahv. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §-ile 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda s e täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.
2-08-49225 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb s e tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, k e kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.