Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-14247/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.10.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 867

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-08-14247

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi S.B. krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

Menetlus

vastu 15 000

hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused, rk 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn; hageja esindaja Ivo Kallas, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, 10145 Tallinn; kostja S.B.

kirjalik

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista S.B. ilt AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks võlgnevus 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

3.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4.AS-i Era Liisingu Inkassoteenused menetluskulud jätta S.B. i kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hageja nõue ja põhjendused Hageja omandas nõude kostja vastu summas 24 368 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja hageja vahel 06.12.2006 sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist mainitud summas, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Kuna on ilmne, et kohtuväline menetlus ei anna tulemust, esitas hageja 09.05.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles on nõuet 03.04.2008 seisuga summas 23 368 krooni vabatahtlikult vähendanud ja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 15 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid oma viibimiskohas 11.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud nõude tekkimise asjaoludega, nõude suuruse arvestusega, teenuse kasutamise lepinguga nr 14 724, maksekorraldusega nr 3389, võlateatistega, ja nõude loovutamise lepinguga nr 061206. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ning sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.