OÜ Aktiva Finance Group hagi I.K vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
3014,48 eurot
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX , lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema KOSTJA: I.K, ik XXX, elukoht hagiavalduses: xxxx; elukoht rahvastikuregistris xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja I.K vahel 23.02.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx ja selle 09.08.2021 muudatusest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1649 eurot, intressid 188,11 eurot, 14.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1468,87 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I.K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (1649 euro) tasumata jäägilt alates 15.11.2025 lepingujärgses määras 41% aastas kuni põhivõlgnevuse 1649 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja I.K kanda ning välja mõista I.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 680 eurot.
1
6.Välja mõista kostjalt I.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 680 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 13.05.2024 hagi I.K vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis I.K 23.02.2021 Placet Group OÜ-ga tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 1700 eurot, intressiga 41% aastas, krediidi kulukuse määraga 48,68% aastas. 09.08.2021 sõlmiti lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega suurendati esialgse lepingu krediidilimiiti ning mille alusel sai kostja kasutada krediiti kuni 2000 eurot, intressiga 41% aastas, krediidi kulukuse määraga 48,67% aastas. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma maksete tähtpäevasid kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel.
2.1.VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lõigetest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 2
49 ja § 50 kohaselt. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise, krediidianalüüsi ja laenuandja poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte. Kostja Swedbank väljavõte perioodil 27.08.2020 - 23.02.2021 analüüsimisel laekus kostja pangakontole 3 kuu keskmiselt toetus 172,58 eurot ja töötasu 1531,17 eurot. Kokku arvestati kostja sissetulekuks 1703,75 eurot. Kostja finantskohustustena tuvastati Placet Group OÜ laen xxxx kuumaksega 29,78 eurot, IIZI kindlustusmaakler AS makse 16,89 eurot, mogo OÜ laen kuumaksega 291,42 eurot, kokku arvestati finantskohustusteks 338,09 eurot. 23.02.2021 krediidikonto lepingu xxxx sõlmimisel veenduti I.K krediidivõimekuses küsides kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati päringud andmebaasidesse 10.02.2021 creditinfo.ee ja 23.02.2021 taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist, teostati päringud 10.02.2021 Maksuametile, 23.02.2021 väljaandesse Ametlikud Teadaanded ning analüüsiti kostja poolt edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida tema kohustuste ja sissetulekute andmeid. Kostja kuludeks arvestati igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. Majapidamiskuludena on mõeldud kõiki kulusid mida on vaja katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadusteks, sh kulutused toidule ning individuaalsed kulutused, mis ei ole seotud toiduga. Individuaalsete mittetoidukulutuste loetelus on mitmeid erinevaid kulu liike, mis jagunevad suurematesse rühmadesse (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Majapidamiskulude hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides kuivõrd selliste kulude näol ei ole tegemist vältimatute ja hädavajalike kuludega igapäevavajaduste rahuldamiseks majapidamiskulude kontekstis. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu xxxx sõlmimisel oli: 1703,75 – 388,09 – 150 – 93,90 = 1071,76 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 1071,76 eurot. Kostja on enne krediidikonto lepingu krediidilimiidi suurendamise (2000 euroni) taotluse rahuldamist esitanud Placet Group OÜ-le Swedbank 10.02.2021- 08.08.2021 konto väljavõtte, mille analüüsimisel laekus kostja pangakontole 3 kuu keskmiselt 1157,06 eurot. Kostja finantskohustustena tuvastati Ühisraha OÜ laen kuumaksega 104,56 eurot, mogo OÜ laen kuumaksega 145,42 eurot, kulud ülalpeetavatele 226 eurot ja IPF Digital AS makse 2,39 eurot, kokku finantskohustused 478,37 eurot. Krediidilimiidi suurendamisel veenduti I.K krediidivõimekuses küsides kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati päringud 01.08.2021 creditinfo.ee ja 15.06.2021 taust.ee andmebaasidesse, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist, 09.08.2021 rahvastikuregistrisse, 09.08.2021 väljaandesse Ametlikud Teadaanded ning analüüsiti kostja poolt edastatud pangakonto väljavõtet, et kontrollida tema kohustuste ja sissetulekute andmeid. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu xxxx krediidilimiidi suurendamisel oli: 1157,06 (sissetulek) – 478,37 (finantskohustused) – 300 (majapidamiskulud) – 108,33 (suurendatud krediidikonto osamakse suurus) = 270,36 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 270,36 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita. 3
2.2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu Placet Group OÜ saatis kostjale 28.08.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 12.09.2023. Placet Group OÜ loovutas 13.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
2.3.Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas kuni 2000 eurot. Kostja on kogu krediitkaardi perioodi kasutamise jooksul kasutanud krediiti summas 2591 eurot ning on teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 942 eurot (viimane makse 16.05.2023), seega põhivõlgnevus 12.09.2023 seisuga on 1649 eurot.
2.4.Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 41% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 28.06.2023 kuni ülesütlemiseni 12.09.2023 summas 188,11 eurot (intress perioodist 28.06.2023 summas 54,31 eurot + intress perioodist 28.07.2023 summas 51,95 eurot + intress perioodist 28.08.2023 summas 53,68 eurot + intress perioodist 29.08.2023 - 12.09.2023 summas 28,17 eurot (1649 * 41% / 360 x 15)). Kostja intressi tasunud ei ole.
2.5.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1649 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 13.09.2023 kuni hagi esitamiseni 13.05.2024 ehk 244 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 41% aastas, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 451,28 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1649 eurolt alates 14.05.2024 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses intressimääraga võrdses määras, s.o 41% aastas.
2.6.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine: 22.09.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 24.10.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
2.7.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.11.2024 isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 4
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 15.11.2024 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 29.11.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 13.09.2023 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Placet Group OÜ samal päeval loovutanud lepingust nr. xxxx tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (dtl 66).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja I.K on sõlminud 23.02.2021 Placet Group OÜ-ga krediidikonto lepingu nr xxxx, ning seejärel 09.08.2021 lepingu muudatuse krediidilimiidi suurendamiseks 2000 euroni. Lepingutes lepiti kokku intressi määras 41% aastas, krediidi kulukuse määraks oli 23.02.2021 lepingus 48,68% aastas ja 09.08.2021 lepingus 48,67% aastas. Kokku on kostjale väljastatud krediiti 2591 eurot. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on viivise määr võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga aastas. Leping on üles öeldud 12.09.2023.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu 5
tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
11.23.02.2021 lepingu sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 20,09% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 60,27% aastas. 09.08.2021 lepingu sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 18,68% aastas, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingute krediidi kulukuse määrad vastavalt 48,68% aastas ja 48,67% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal 6
puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
17.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja on laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Placet Group OÜ on kontrollinud kostja andmeid varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid enne lepingu ja selle muudatuse sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 3 kuu jooksul, ning võimalikke muid kohustusi ning kostja maksekäitumist. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et 23.02.2021 lepingu eelselt oli perioodil 27.08.2020 - 23.02.2021 kostja 3 kuu keskmiseks sissetulekuks 1703,75 eurot ja finantskohustusteks 338,09 eurot. Krediidilimiidi suurendamisel 09.08.2021 on tuvastatud kostja 7
pangakonto 10.02.2021- 08.08.2021 väljavõtte alusel kostja 3 kuu keskmise sissetulekuna 1157,06 eurot ja finantskohustustena 478,37 eurot. Laenuandja on arvestanud, et 23.02.2021 lepingu puhul jäi kostjal igakuiseks reserviks 1071,76 eurot ja 09.08.2021 lepingu puhul jäi igakuiseks reserviks 270,36 eurot. Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt üle kahe aasta.
18.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud krediiti kokku 2591 eurot ning on teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 942 eurot (viimane makse 16.05.2023, dtl 140 - 145), seega põhivõlgnevus 12.09.2023 seisuga on 1649 eurot. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingute intressimäär oli 41% aastas. Kostjal on tasumata intressi osamaksed perioodil 28.06.2023 kuni ülesütlemiseni 12.09.2023 summas 188,11 eurot (vt. hagi p. 2.4). Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
20.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
21.Pooled ei ole lepingu põhitingimustes viivise määras eraldi kokku leppinud. Lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on viivise määr lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Lähtudes eeltoodust on hageja arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 13.09.2023 kuni hagi esitamiseni 13.05.2024 ehk 244 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 41% aastas, tasumata põhinõudelt 1649 eurolt kokku summas 451,28 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 1649 eurolt arvestatav lepingujärgne viivis 41% aastas alates 14.05.2024 – 14.11.2025 (k.a) on 1017,59 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2025 seisuga kokku summas 1468,87 eurot (451,28 + 1017,59).
22.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 41% aastas alates 15.11.2025 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 1649 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 180,13 eurot (1649 –1468,87).
8
23.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 22.09.2023 - 25 eurot, 09.10.2023 - 5 eurot, 24.10.2024 - 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot, kokku 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 35 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb rahuldamata.
24.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2338,39 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, 9
dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot.
30.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
31.Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
32.Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).
33.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 680 eurot (riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).
34.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
36.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.