Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kasutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus (põhinõue) 5000 (viis tuhat) krooni, intress 274,21 krooni (kakssada seitsekümmend neli krooni ja 21 senti) ja viivis perioodi 20. märts 2008.a kuni 27. märts 2008.a eest 10,50 krooni (kümme krooni ja 50 senti).

Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt xxx hageja xxx kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 (ükssada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 4000 (neli tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MENETLUSE KÄIK

01.04.2008.a saabus Harju Maakohtusse xxx hagi xxx vastu, milles palutakse mõista kostjalt hageja kasuks välja käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas 145 561,51 krooni, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 5284,71 krooni ning viivis protsendina põhinõuetelt (s.o EKP intress + 7% päevas summalt 140 251,55 krooni), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti palutakse jätta kõik menetluskulud, sealhulgas hageja poolt tasutud riigilõiv summas 7750 krooni, kostja kanda. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 317. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 26.08.2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks 25.09.2008.a. Kostja kohustus kohtule vastama 20 päeva jooksul alates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS §-st 407 tulenevatest võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-08-11822 Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesolevas asjas on hageja palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 7750 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7750 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.