Tsiviilasi nr 2-07-27784
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-27784
Tsiviilasi
AS EMT hagi L.L. vastu 3132,96 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
Hageja: AS EMT (registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn); hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; asukoht: Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja: L.L.
välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 317 lg 5 järgi loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on avaldatud 20.05.2008. a dokumendi väljavõttena väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kättetoimetatuks alates 20.06.2008. a. Muuhulgas kohustas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile 28 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 04.46.1997. a liitumislepingutega, 31.05.1997. a, 30.06.1997. a, 31.07.1997. a, 31.08.1997. a, 30.09.1997. a ja 31.10.1997. a kostjale esitatud arvetega, 14.11.1997. a kostjale koostatud võlanõudega ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole, mistõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 ja § 192, rahuldab kohus AS EMT hagi L.L. vastu 3132,96 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.