Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja põhjendused 23.01.2008 sõlmisid OÜ R ja OÜ R. ostu-müügilepingu nr 426, mille kohaselt ostja ostis ja müüja müüs vastavalt tellimuse esitamisel kooskõlastatud koguses ja sortimendis. Perioodil 30.01.2008 kuni 31.03.2008 on kostja ostnud esialgselt võlausaldajalt erinevaid kaupu, mille eest on väljastatud ka arve-saatelehed. Kostja on jätnud OÜ R poolt väljastatud kauba eest tasumata, millest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus juba 96 996.90 krooni. kostja ei ole esitanud kauba kvaliteedi, koguse vms võimaliku mittevastavuse osas müüjale pretensioone. 01.04.2008 loovutas esialgne võlausaldaja eelnimetatud kohustusest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, nõude loovutamisest on teavitatud ka kostjat. Hageja on saatnud kostjale kirjalikud võlateatised, millele ei ole järgnenud kostja poolset kohustuste täitmist. 11.07.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja 09.07.2008 seisuga põhivõlg summas 96 996.90 krooni, mainitud kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 57 980.88 krooni, ning alates 09.07.2008 viivis 0.5% päevas põhinõudelt ehk 484.98 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja asukoha ruumides on hagimaterjalid 11.09.2008 antud edasi seal viibinud Imre Roog’ile. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud ostu-müügilepinguga nr 426, arve-saatelehtedega nr 65, 150 ja 232, nõude loovutamise lepingu nr 01240802-0208L lisaga nr 5, teatisega nõude loovutamise kohta, väljavõttega maksehäire registrist, ja väljavõttega Ametlikest Teadaannetest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ning sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega kuni 09.07.2008 summas 154 977.78 krooni ning alates 09.07.2008 viivise 0.5% päevas põhinõudelt ehk 484.98 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.