Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. oktoober 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59153
Tsiviilasi
X. Kindlustuse AS hagi J.K. vastu 22 558,70 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
-
hageja: X. Kindlustuse AS
-
hageja volitatud esindaja: Katrin Starkopf;
-
kostja: J.K.
kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, kohus o t s u s t a s:
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
11.09.2008. a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse J.K. vastu 22 558,70 krooni väljamõistmiseks. 03.09.2007.a. teatati X. Kindlustuse AS-le veekahjust, mis toimus 01.09.2007.a. Tartus X tn 36-8. Veekahju sai alguse korterist nr 9, kus purunes töötava pesumasina tihend. Kahjust teataja oli 05.01.2007.a. sõlminud X. Kindlustuse AS-ga kodukindlustuse poliisi nr 9C206C348527, mille kohaselt oli kindlustusobjektiks korteri siseviimistlus perioodil 10.01.2007-9.01.2008.a. Vastavalt kindlustuslepingule on X. Kindlustuse AS tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes kannatanule 22 558,70 krooni. Seoses sellega on hageja esitanud kostjale 15.02.2008.a. tagasinõude eelnimetatud summa tasumiseks, kuid kostja ei ole oma võlgnevust käesoleva ajani tasunud. Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 18.09.2008. a. määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalikku vastust.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtu määruse kätte saanud 29.09.2008. a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta võlgneb hagejale 22 558,70 krooni veekahjustuste hüvitamise eest. Arvestades eeltoodut ja TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja 22 558,70 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.