Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi õigeksvõtmisega

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-64584

Avalikult teatavakstegemine

22. oktoober 2008

Kohtunik

Silvi Maiste

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

Kohtuasi

Eesti Vabariik Viljandi maavanema kaudu hagi Ülo Lend vastu võlgnevuse, intressi ja viivise summas 241 581.50 krooni nõudes Viljandi Maavalitsus (registrikood 70002791, aadress Vabaduse plats 2 71020 Viljandi) Ülo Lend (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx)

Hageja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Ülo Lendilt Eesti Vabariigi kasuks 08.09.2008 sõlmitud Soo-otsa maaüksuse müügilepingu järgne võlgnevus summas 241 581 (kakssada nelikümmend üks tuhat viissada kaheksakümmend üks) krooni 50 senti, mis sisaldab põhiosa, intressid ja viivised. Välja mõista Ülo Lendilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 10 750 (kümme tuhast seitsesada viiskümmend) krooni, mis kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või arvelduskontole 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900078538) 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata.

Kostja on oma vastuses kohtule hagi õigeks võtnud ja nõustunud nõudega. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on käesoleva asja hagihind on 209 250 krooni. Hagi esitamisel ei ole riik tasunud riigilõivu ning riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 kohaselt on maavalitsus riigilõivu tasumisest vabastatud maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seotud hüpoteegi asjas. Kohaldades TsMS § 179 lg-t 1 mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu – 10 750 krooni kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.