Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on L. AS hagi A.S. vastu 4 935,50 krooni väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Hageja on 3. juunil 2008. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu summas 125 krooni. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud, milleks on kostja nõustaja kulud summas 2 400 krooni. Kostja on esitanud kohtule Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ arve nr 2008009 (tl 32) 2 400 krooni tasumise kohta 27. juunil 2008. a. Arve kohaselt on nõustamisele, kohtuvälisele esindamisele ja hagile kirjaliku vastuse koostamisele kulunud 3 tundi. Tunni hinnaks on 800 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja nõustaja õigusabikulud on vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Vabariigi Valitsus on TsMS § 175 lõike 3 alusel kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni.

Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja nõustaja kulud summas 2 400 krooni. TsMS § 177 lõike 2 kohaselt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.