lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-2532/13

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 20.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-08-2532/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2512
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ARUTECH PARIMAD AKNAD OÜ10586774(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Istungisekretär

Helgi Jõekäär

tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2008.a., kell 16.00. Pärnu Kohtumaja Rüütli tn kantselei.

Tsiviilasja number

2- 08-2532

Tsiviilasi

S. R.. hagi Arutech Parimad Aknad OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse nõudmiseks.

Menetlusosalised ja nende

Hageja S.R.

esindajad

Kostja Arutech Parimad Aknad OÜ, registrikood 10586774 Tulika põik 4, Tallinn (Pärnu esindus, asukoht Riia mnt. 106).

Kohtuistungi toimumise aeg

30. september 2008.a., Pärnu

Otsuse avalikult teatavaks

ja koht

Resolutsioon

Juhindudes TsMS § 435, § 436 lg 1. Rahuldada S. R. hagi Arutech Parimad Aknad OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse nõudmiseks.

Tunnistada ebaseaduslikuks Arutech Parimad Aknad OÜ poolt S. R. töölepingu lõpetamine 09.11.2007.a. TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel kohustuste rikkumisel ning lugeda Arutech Parimad Aknad OÜ ja S. R. vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 09.11.2007.a. TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel. Välja mõista Arutech Parimad Aknad OÜ-lt hüvitus 10816.krooni S. R. kasuks. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Arutech Parimad Aknad OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja selle põhjendused. 21.02.2008.a. avaldus. Hageja töötas kostja firmas AruTech Parimad Aknad OÜ müügiesindajana 01.09.2006-09.11.2007. 09.11.2007 vallandati hageja ilma eelnevalt teavitamata määratud distsiplinaarkaristustest ja vallandamisotsusest. Sel põhjusel pöördus hageja Pärnumaa Töövaidluskomisjoni 11.11.2007 a., kes tegi oma otsuse 06.12.2007 a. Hageja palub tunnistada kostja OÜ Arutech Parimad Aknad poolt hageja S. R. töölepingu lõpetamine 09.11.2007 TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, lähtudes Töötajate Distsiplinaarvastutuse Seaduse § 8 p (1), kus on öeldud, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. ITLS § 30 lg. 2 alusel palutakse Pärnu Maakohtul välja mõista hüvitis töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses arvestuslikus summas 36000 krooni töölepingu nr. 354 01.09.2006 punkt 4 alusel (lisa 4). Tõendusmaterjalina esitatakse Pärnu Maakohtule Arutech Parimad Aknad OÜ käskkirja nr. 63, 09.11.2007 (lisa 2) vallandamisotsus ja Pärnu kontori kontrolli akt 09,11,2007 (lisa 2/1), millest selgub et vallandamise põhjuseks loetud fail Curriculum Vitae S.ee salvestamine arvuti ekraanile toimus 06,11,2007 kella 13.00 ja 13.30 vahel, millisel kella ajal hagejal oli ametlik lõunavaheaeg, kl. 13.00-14.00, mida tõendab töölepingu 354 punkt 3 (lisa 4). Seega internetist CV allalaadimine ajaliselt 5-10 minutit lõunavaheajal ei saanud kuidagi häirida Pärnu kontori tööd. Lisatakse veel, et oma CV-d hageja ei koostanud ega saatnud edasi töö ajal, milles hagejat süüdistatakse käskkirjas nr. 63, 09.11.2007. Menetlusalune CV oli hagejal koostatud internetis aastaid enne Arutech Parimad Aknad OÜ-

2 (7)

sse tööle asumist ja tööarvutisse pidi hageja selle salvestama põhjusel, et AruTech OÜ juhataja soovis hageja CV eemaldamist internetist, mis on avalik-õiguslik keskkond. Hageja soovis CV-d aga säilitada, kuna leids 02,11,2007 a. õhtul AruTechi Parimad Aknad OÜ uue müügiesindaja otsimise kuulutuse Pärnu Kontorisse, sisestatud 30.10.2007 (lisa 3), ilma et hagejale oleks teatatud hageja vallandamisplaanidest ja määratud karistustest eelnevalt enne 09.11.2007 a. 27.03.2008.a. hageja arvamus kostja vastuse kohta. Hageja ei nõustu kostja Arutech Parimad Aknad OÜ väidetega, et tööleping nr. 354 punkt 6.2 tähendas üldse mitte kasutada internetti, kuna müügiesindajaid kohustati pidevalt tegelema turu-uuringutega konkurentide hindade kohta isiklikult meili aadressilt. Samuti ei seadnud ühe faili, antud juhul CV salvestamine, ohtu tööandja riistvara ega tarkvara e. programme, mida võib hageja väita, kuna on aastaid töötanud arvutiõpetajana ja teadlik interneti kasutamise ohutusnõuetest. Samuti ei ole tõsi, et Pärnu Osakonda otsiti teist müügiesindajat, kuna vallandamisele eelnenud nädalal helistas hagejale Arutech Parimad Aknad OÜ jurist I. S. ning soovitas hagejal lahkumisavalduse kirjutada vabatahtlikult. Väitele, et hageja kui Pärnu müügiesindaja ei saanud hakkama oma tööga vaidleb hageja vastu. Pärnu Osakonna halb käive oli otseselt tingitud kostja suutmatusest tagada ilma praagita tooteid ja teenuseid Pärnu linnas, mistõttu on firma Arutech Parimad Aknad OÜ maine Pärnu linnas väga halb, mille tõenduseks olid igapäevased paljude klientide korduvad pretensioonid ja ümbertegemisaktid. Samuti on kostjal tavaks vallandada järjepidevalt müügiesindajaid, mida näitab fakt, et kostja on Pärnu osakonnas nelja tegutsemisaasta jooksul vallandanud või sundinud lahkumisavaldust kirjutama hagejale teadaolevalt vähemalt 6 müügiesindajat enne teda, kusjuures üks nendest 1,5 kuud enne hageja vallandamist, samuti on pärast hagejat vahetunud Pärnu osakonnas 3 kuu jooksul 2 müügiesindajat. Hageja lisaarvamus 28.03.2008.a. Hageja leiab, et temale distsiplinaarkaristuste määramisel kostja poolt on rikutud Töötajate Distsiplinaarvastutuse Seaduse § 9. Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeldu. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Käskkiri nr. 61, 02.11.2007 karistab töötajat töölepingu nr.354 p.6.2 rikkumise eest noomitusega ja käskkiri nr. 63, 09.11.2007 karistab töötajat töölepingu nr.354 p.6.2 rikkumise eest vallandamisega. Samas on käskkirjas nr. 61, 02.11.2007 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kirjalikult antud tähtaeg, 15.11.2007, kuid hagejale ei antud reaalset võimalust puudusi kõrvaldada, kuna hageja vallandati korraga 2 karistuse määramisega 09.11.2007. (TLS § 12 p.(l) on öeldud, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse.). Hageja leiab, et tema õigusi on rikutud lähtudes Töötajate Distsiplinaarvastutuse Seaduse § 8 ja Töötajate Distsiplinaarvastutuse Seaduse § 9. Samuti muutis kostja ühepoolselt töölepingu nr.354 tingimusi ilma hagejat eelnevalt kirjalikult teavitamata oma faktiliste tegudega, kehtestades uusi tingimusi, milleks oli nõue otsida ja leida pidevalt uusi töölisi ja transporti kostja poolt kehtestatud rahalimiidi ulatuses, mis kuidagi ei vastanud Pärnus antud töö tegemiseks kujunenud turuhindadega. Seega jäi kogu vastutus Pärnu osakonna tellimuste täitmiseks müügiesindajale, mis ei olnud töölepingu nr.354 p. 2.3 järgi müügiesindaja kohustuste hulgas. Hageja leiab, et kostja rikkus Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse § 49 p.l ja § 64. Selgituseks lisatakse, et hageja oli nõus lahkuma töölt EVTS § 72 alusel 2 kuulise kirjaliku etteteatamise korral, kuna kostja nõue kirjutada lahkumisavaldus oleks kaasa toonud võimatuse taotleda töötu abiraha. Samuti oli hageja rahul Pärnu Töövaidluskomisjoni otsusega 06.12.2007 ja kohtu poole sundis pöörduma töövaidlusasja läbivaatamise nõue kostja poolt. Oma vastuses hagiavalduse 19.02.2008 kohta 17.03.2008 ütleb kostja ka otsesõnu välja, et hageja vallandati tegelikult Pärnu Osakonna väikese käibe tõttu. Seega teiste põhjuste otsimine vallandamiseks oli fabritseeritud kostja poolt põhjusel, et mitte maksta 2 kuu kompensatsiooni seaduses ettenähtud korras. Asja kohtus arutamise ajal hageja pidas mõistlikuks hüvituseks kahe (tl 91) kuni 3 kuu

3 (7)

keskmist palka (02.06.2008.a. hagiavalduses hageja palub välja mõista hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 3 kuu keskmise palga ulatuses s.o. 15000.- krooni. Tl 110.). Kostja vastuväited. 19.03.2008.a. vastuväited. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja lõpetas töölepingu S. R. seaduslikul alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumise tõttu vastavalt TLS § 86 lg.6, kuna hageja rikkus töölepingu p.6.2. Ülalnimetatud töölepingu punkt üldse keelab tööarvuti kasutamine töötaja isiklikuks otstarbeks tööruumis, ka lõunaajal. Lõunaajal töötaja sööb-joob ning puhkab, aga ei tegele töökohal kasutades tööarvutit oma isiklike asjadega. Tööandja ei keela töötajal otsida uut töökohta, kui olemasolev töökoht töötajale ei meeldi või ta ei saa hakkama oma töökohustustega, kuid otsida uut töökohta on vaja tööst vabal ajal ja mitte tööruumis, seda enam kasutades tööandja arvutit. Kasutades tööandja arvutit töötaja häirib tööd, kuna paneb riski alla tööandja dokumendid ja programmid, mis on salvestatud arvutis. Töölepingus on see punkt mõeldud esialgu turvalisuse tagamiseks. Kasutades interneti, töötaja võib tööarvutisse viiruseid sisse tuua ja vigastada arvutisse salvestatud tööandja programme ja tööks vajalikke dokumente. Hageja väidab, et ta pidi salvestama tööarvutisse CV põhjusel, et Kostja sisestas müügiesindaja otsimise kuulutuse Pärnu kontorisse. Kostja on arvamusel, et see asjaolu ei anna õigust töötajale rikkuda oma töölepingut. Pärnu kontoris oli ka varem tööl kaks inimest ja kui firma juhatus näeb, et üks müügiesindaja ei saa hakkama oma tööga nii nagu oleks vajalik tööandjale, otsitakse veel üks töötaja abiks. Hageja S. R. rikkus korduvalt töölepingut, ei täitnud nõuetekohaselt oma töökohustusi. Seega tööandja oli sunnitud lõpetama selle töötajaga töölepingu. Veel üheks põhjuseks oli ka halb Pärnu esinduse käive, mis ajavahemikus alates 01.11.2007-09.11.2007 moodustas ainult 936,00 krooni, see tähendab, et Pärnu esindus Sl R. isikus sõlmis ainult kaks väikest lepingut, mida tõendab ka raamatupidaja tõend (lisa 1). Hageja ei eita asjaolu, et on kasutanud tööandja ehk Kostja arvutit, millega rikus töölepingut. Töövaidluskomisjon on ka tuvastanud, et antud rikkumine leidis aset. Kostja arvab, et karistus on määratud õieti ja seaduslikult, kuna leidis aset juba kolmas töölepingu rikkumine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, mille on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Poolte vahel 01.09.2006.a. sõlmitud töölepingu järgi S. R. asus hageja juurde tööle müügiesindaja - logistik ametikohale. Tööleping on tööandja poolt 09.11.2007.a. lõpetatud alates 09.11.2007.a. TLS § 86 p 6 alusel. TDVS § 21 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras töölepingu seaduse paragrahv 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides sama seaduse paragrahvidega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesoleva seadusega ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. TDVS § 2 p 1 kohaselt distsiplinaarsüüteod on töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Töölepingu seaduse § 49 p 7 kohaselt töötaja on kohustatud täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. Töölepingu seaduse paragrahvides 48-50 ettenähtud kohustused lasuvad pooltel ka pärast tööaja lõppu ja töös ettenähtud vaheaegadel, välja arvatud, kui kohustuse niisugusel ajal täitmine on vastuolus kohustuse olemusega. Töölepingu seaduse § 86 p 6 kohaselt tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Sama seaduse § 103 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus 4 (7)

lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. 09.11.2007.a. käskkirjaga kostja TDVS § 86 p 6 alusel lõpetas töölepingu hagejaga alates 09.11.2007.a. töötajapoolsel kohustuste rikkumisel võttes arvesse kahte distsiplinaarkaristust. S. R. kasutas tööarvutit enda otstarbeks, tegeles oma CV vormistamise ja edasi saatmisega, millega rikkus töökohustusi (töölepingu p 6.2.). 09.11.2007.a. kontrollimise kohta koostatu kohaselt tööarvutis on leitud failid, mis ei puuduta töödmüügiesindaja S. R. CV-d. Need failid – CV Curruculum Vitae S. ee.dok on koostatud S. R. 06.11.2007.a. kell 13.10 ja curriculum vitae S. lühem. doc on koostatud 06.11.2007 kell

13.21.Failid on näidatud S. R. kontoris Pärnus (tl 20, 21). Nimetatud dokumendid on hagejale teatavaks tehtud 09.11.2007.a. (tl 20 ).
1.Töölepingu p 6.2 kohaselt hageja (töötaja) kohustus mitte kasutama tööandja arvutit ja kontoritehnikat enda tarbeks Töölepingu p 3.3 järgi lõunavaheaeg on 60 min, kella 13.00 kuni 14.00. Kohtuistungil hageja S. R. tunnistas, et 06.11.2007.a. kontrollaktis märgitud ajal kasutas ta tööarvutit enda tarbeks. Ta soovis kasutada oma varem koostatud CV-d uue töökoha otsimisel. Selleks ta salvestas tööarvutisse oma CV kahe eraldi faili all ja tegi CV-sse muudatusi (toimus internetist CV allalaadimine). Hageja arvab, et CV-d ta edasi ei saatnud. CV oli koostatud internetis enne hageja juurde tööle asumist. Seega asjas on tuvastamist leidnud hageja poolt tööarvuti kasutamine enda tarbeks. Sellega S. R. rikkus töölepingu p
6.2.märgitud töökohustust mitte kasutada tööarvutit enda tarbeks.
2.TDVS § 11 lg 2 p 3 kohaselt tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. 09.11.2007.a. käskkirjas ei ole märgitud kuidas süütegu häiris tööd. Kohtus on kostja tööd häiriva asjaoluna välja toonud selle, et kasutades tööandja arvutit töötaja paneb riski alla tööandja dokumendid ja programmid, mis on salvestatud arvutis, samuti, et kasutades internetti, töötaja võib tööarvutisse viiruseid sisse tuua ja vigastada arvutisse salvestatud tööandja programme ja tööks vajalikke dokumente. Tegemist on üldsõnaliste saabuda võivate tagajärgedega. Kostja poolt on välja toomata konkreetse süüteoga (hageja süütegu 06.11.2007.a.) seonduvad tööd häirivad objektiivsed asjaolud, mistõttu kohus asub seisukohale, et ainuüksi üldsõnalise väite alusel ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja poolt 06.11.2007.a. toime pandud süütegu häiris tööd. Kohtule ei ole veenvalt selliseid asjaolusid esitatud. Kostja viide sellele, et töölepingu lõpetamise põhjuseks olevat olnud ka Pärnu esinduse halb käive, ei ole asjakohane, sest sellise töökohustuse rikkumist ei ole 09.11.2008.a. käskkirjas hagejale süüks arvatud. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et S. R. oleks süüteo toimepanemise tõttu jätnud muud töökohustused täitmata või kahjustanud klientide ees tööandja mainet.

Hagejal on kaks kustumata distsiplinaarkaristust.

01.11.2007.a. käskkirjaga on hagejat karistatud noomitusega seoses firma kaubanduse tingimuste rikkumisega (hinnapakkumiste ebaõige vormistamine, lepingute sõlmimisel vale tähtaja märkimine). Käskkiri on S. R. teatavaks tehtud 07.11.2007.a. (tl 14), TVK toimikus 06.11.2007.a.. 02.11.2007.a. käskkirjaga on hagejat karistatud noomitusega seoses töölepingu tingimuste p 6.2, p 2.3 mittetäitmisega (01.11.2007.a. kontori kontroll – ei pööranud kliendile tähelepanu, oli lahti internet- isiklik post, planeeritud paigalduse puhul 5 (7)

kliendil oli tasumata osamaks, kliendi meelespeadel ja tehnilistel ülesannetel ei olnud alati kliendi allkirja, kontor must, töötas raadio, tööpostis kaks isiklikku fotot, puudub tööriistade üleandmise-vastuvõtu akt). Käskkiri on S. r. teatavaks tehtud 09.11.2007.a. (tl 18).

4.TDVS § 23 lg 2 kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kui töötajale on karistusena määratud töölepingu lõpetamine, siis juhindub kohus ka töölepingu seaduse paragrahvist
144.Kohus tühistab S. R., kellel oli kustumata distsiplinaarkaristus, 09.11.2007.a. käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse, sest viimase poolt toime pandud süüteoga töö häirimine ei ole asjas tõendamist leidnud. ITVLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. S. R. ei soovi tööle ennistamist. Seda arvestades kohus tunnistab ebaseaduslikuks Arutech Parimad Aknad OÜ poolt S. R. töölepingu lõpetamise 09.11.2007.a. TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel kohustuste rikkumisel ning loeb Arutech Parimad Aknad OÜ ja S. R. vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks 09.11.2007.a. TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel.
5.TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist; lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITVLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja keskmine kuupalk on 5408.- krooni (Arutech Parimad Aknad OÜ keskmise palga tõend 02.06.2008.a., tl 118). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks kuu keskmise palga kahe kuu ulatuses summas 10816.- krooni. Seda seetõttu, et tegemist oli S. R. kolmanda süüteoga (kustumata kaks distsiplinaarkaristust), kusjuures varasemale karistusele vaatamata jätkas kohustuste rikkumist, leides, et tal on tööandjaga konfliktseisundist tulenevalt õigus nii käituda. Selline oma töökohustustesse suhtumine on lubamatu. Arusaadav on, et tööandja niisuguse töötajaga töösuhtes ei soovi olla, kuid distsiplinaarkaristuse määramisel tulnuks täita täpselt kõiki seaduses ettenähtud nõudeid. Menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus seoses hagi rahuldamisega jätab menetluskulud Arutech Parimad Aknad OÜ kanda.

6 (7)

Maili Tartu Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja