Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14339
Tsiviilasi
AS-i Hansa Liising Eesti hagi OÜ Hansaforest (likvideerimisel) ja Andrus Pelovase vastu 301 158,22 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, Liivalaia 8, 15039, Tallinn) ja tema esindaja Hedit Kalmiste; Kostja OÜ Hansaforest (likvideerimisel, registrikood 10622317; Mustamäe tee 5, Tallinn) likvideerija Andrus Pelovas; Kostja Andrus Pelovas (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxx xxxxx xx-xx, xxxxx, xxxxxxxx) ja kostjate esindaja Toomas Kõik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2008 otsus AS-i Hansa Liising Eesti hagis OÜ Hansaforest (likvideerimisel) ja Andrus Pelovase vastu 301 158,22 krooni saamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja ja OÜ Hansaforest (likvideerimisel) sõlmisid 14.03.2001 kapitalirendi lepingu nr 0016989L, mille objektiks oli puidutõstuk Foresteri 10101P ja 14.03.2001 kapitalirendi lepingu nr 0016990L, mille objektiks oli puidutõstuk Foresteri 780. Lepingutest tulenevalt kohustus hageja omandama eelnimetatud esemed (vara) ja andma need lepingute perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest lepingus sätestatud makseid.
2.Hageja ja Andrus Pelovas sõlmisid 14.03.2001 käenduslepingu nr 0016989-0016990-KÄ, mille alusel võttis Andrus Pelovas endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Hansaforest (likvideerimisel) lepingutest tulenevate OÜ Hansaforest (likvideerimisel) kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingu kohaselt on käendusleping kehtiv kuni lepingute kõigi nõuete täitmiseni.
3.OÜ Hansaforest (likvideerimisel) jättis lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed tasumata. 10.12.2001 saatis hageja kostjale teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingute lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud ja hageja lõpetas lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses lepingute ennetähtaegse lõpetamisega, kohustus OÜ Hansaforest (likvideerimisel) andma hagejale üle lepingute objektiks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima.
4.Lähtuvalt lepingute üldtingimuste p-st 5.17 on OÜ Hansaforest (likvideerimisel) juhul, kui hageja lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, kohustatud hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud.
5.Lepingust nr 0016989L tulenevalt on OÜ-l Hansaforest (likvideerimisel) tasumata rendimaksed kokku 22 373,20 krooni. Hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus on 203 273,88 krooni (käibemaksuta). Hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused on 3 000 krooni. Hageja nõue kokku on 228 647,08 krooni.
6.Lepingust nr 0016990L tulenevalt on OÜ-l Hansaforest (likvideerimisel) tasumata rendimaksed kokku 22 237,26 krooni; hagejale vara omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus on 203 273,88 krooni (käibemaksuta); hageja poolt seoses vara valduse taastamisega kantud otsesed kulutused on 3000 krooni. Hageja nõue kokku 228 511,14 krooni.
7.Lepingu nr 0016989L objektiks olev vara võõrandati 27.06.2003 hinnaga 100 000 (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja poolt hagejale lepingu nr 0016989L alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest müügikahju 128 647,08 krooni (võlgnevuse 228 647,08 krooni ja vara realiseerimisest saadud 100 000 krooni vahe).
8.Lepingu nr 0016990L objektiks olev vara võõrandati 27.06.2003 hinnaga 50 000 krooni (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud kostja poolt hagejale lepingu nr 0016990L alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja nimetatud lepingu alusel vara realiseerimisest otsest kahju 178 511,14 krooni (lepingust tuleneva võlgnevuse 228 511,14 krooni ja vara realiseerimisest saadud 50 000 krooni vahe).
9.Kokku sai hageja OÜ-ga Hansaforest (likvideerimisel) sõlmitud lepingute objektiks oleva vara realiseerimisest müügikahju summas 307 158,22 krooni. 17.05.2005 saatis hageja kostjale kirjad, milles palus tasuda kahjusumma 14 päeva jooksul kirjade kättesaamisest. Kostja hagejale võlgnevust ei tasunud.
10.Hageja saatis 17.05.2005 Andrus Pelovasele teatise, milles informeeris kostjat OÜ Hansaforest (likvideerimisel) võlgnevusest ning palus kustutada lepingutest tulenev võlgnevus. Kostja võlgnevust ei tasunud.
2(7)
11.Hageja ja Andrus Pelovas leppisid käenduslepingus kokku käenduse kehtivuses käendusleping on kehtiv kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt. Kuna käenduse lõppemine oli lepingus määratletud, ei kuulu TsK § 211 lg-s 2 toodud 3-kuuline tähtaeg kohaldamisele ning käenduslepingust tuleneva nõude aegumisele kohaldub üldine hagi aegumise tähtaeg.
12.OÜ Hansaforest vara hagejale pärast lepingu lõpetamist ei tagastanud. Hagejal õnnestus vara valdus taastada OÜ Balti Realiseerimiskeskus inkassoteenuste abil. Vara üleandmisevastuvõtmise akte OÜ-ga Hansaforest ei olnud võimalik vormistada, sest OÜ Hansaforest nimetatud varade valdust ise üle ei andnud. Kostjad ei esitanud ühtegi akti, mis kinnitaks, et nad andsid vara valduse hagejale üle nõuetekohaselt. Kostja väide, et vara valduse taastamisel ei fikseeritud, et vara oleks olnud halvemas seisukorras, kui selle tavapärase kasutamise puhul, on paljasõnaline, sest vara üleandmise-vastuvõtu akti kostjad kohtule ei esitanud, samuti ei ole selliseid akte hageja valduses. Kuivõrd vara valdust ei andnud üle OÜ Hansaforest, vaid nimetatud vara leiti üles OÜ Balti Realiseerimiskeskus inkassoteenuse abil, ei ole hageja ja kostjad koostanud akti vara seisukorra kohta kostjate poolt vara üleandmisel. Hinnang vara seisukorra kohta koostati pärast vara valduse tagasisaamist aprillis 2003.a. Hindamisaktidest nr 00091 ja 00092 nähtuvalt ei olnud vara tehnilises korras.
13.Hindamisaktides hinnati vara, mis oli liisingulepingute objektiks. Kui kostjad väidavad vastupidist, ei ole nad hagejale liisingulepingute objektiks olevat õiget vara tagastanud ning sel juhul on hagejal kostjate vastu nõue ka vara jääkmaksumuste ulatuses. Kui kostjad väidavad, et hageja ei hinnanud hindamisaktides liisingulepingute objektiks olevat vara, on kostjate kohustus tõendada, et nad tagastasid hagejale pärast lepingu lõpetamist nõuetekohaselt õige vara. Kostjad seda ei teinud. Puuduvad tõendid, et hindamisaktides hinnatud vara ei olnud liisingulepingute objektiks olev vara.
14.Hageja esitas vara seisukorra kohta tõendina OÜ Balti Realiseerimiskeskus hindamisaktid nr 00091 ja 00092, kostjad nimetatud hindamisaktides fikseeritut ümber ei lükanud ega tõendanud, et tegelikult ei olnud vara seisukord selline, kui hindamisaktides kirjas või et vara seisukord halvenes hageja valduses oleku ajal.
15.Hageja võõrandas vara kooskõlas hindamisaktides märgitud vara hinnangulise väärtusega ning vara hinnangulise väärtuse määrasid vara individuaalsed omadused ja tehniline seisukord. Kostjad ei tõendanud, et vara väärtus oli tegelikult kõrgem, kui hindamisaktis määratud või milline oli kostjate arvates vara õiglane väärtus. Tõendamata on kostjate väide, et hindamisaktides toodud vara väärtus ei vastanud tegelikule.
16.Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rendimaksete võlgnevuse 44 610, 46 krooni ning hüvitamata soetusmaksumus ehk kahjusumma 256 547,76 krooni, kokku 307 158,22 krooni. Kostjate vastuväited
17.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kapitalirendi lepingute sõlmimise ja lõpetamise ajal kehtinud TsK § 240 kohaselt lõppes kohustis täitmise võimatusega, kui selle tingis asjaolu, mille eest võlgnik ei vastuta. TsK § 227 järgi isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. OÜ Hansaforest (likvideerimisel) käitumises puudub süülisus ning OÜ Hansaforest (likvideerimisel) ei ole hagejale tekitanud kahju oma tahtliku või ettevaatamatu käitumisega. OÜ Hansaforest (likvideerimisel) oli majanduslikes raskustes. 27.03.2003 avaldas Tallinna Linnakohtu registriosakond kostja suhtes sundlõpetamise teate.
18.Hageja OÜ Hansaforest (likvideerimisel) likvideerijale ÄS §-s 213 sätestatud tähtaja jooksul oma nõudest ei teatanud. Hageja võõrandas OÜ-le Hansaforest (likvideerimisel)
3(7)
kuulunud vara ja võõrandamisest saadud rahaga kattis oma kulutused. OÜ-le Hansaforest (likvideerimisel) muud vara ei kuulu ning kostjal ei ole võimalik hageja esitatud nõuet rahuldada.
19.Hageja ütles lepingud üles 10.12.2001, kuid vara võõrandati alles 27.06.2003. Hageja ei väitnud, et vara valduse taastamine leidis aset ajaliselt oluliselt hiljem kui kapitalirendilepingute ennetähtaegne lõpetamine. Vara üleandmise-vastuvõtmise hetkest läheb üle vara valduse, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Kuna üheski dokumendis ei ole fikseeritud, et vara oli hageja valdusse tagastamise hetkel ebarahuldavas seisus või puudustega, tuleb eeldada, et vara komplektsus ja seisukord vastas nõuetele.
20.Hageja esitas 23.04.2003 vara hindamisaktid mittekomplektse ning kahjustatud vara suhtes. Ei saa väita, et need koostati lepingujärgse vara suhtes. Hindamisakte analüüsides ei ole võimalik kindlalt väita, missugust vara hindas tegelikult 23.04.2003 BRC Vallasvara. Ka juhul, kui on tegemist varaga, mis oli kapitalirendi lepingute objektiks, on vara väärtus vähenenud ajal, mil ta oli liisinguandja valduses. Vara võõrandamiseni toimunud vara väärtuse vähenemise eest vastutab AS Hansa Liising Eesti.
21.Valduse taastamisel ei fikseeritud, et vara oli halvemas seisundis kui selle tavapärase kasutamise puhul. Hageja ei esitanud OÜ-le Hansaforest nõudeid ega pretensioone, mis puudutaks vara halvenenud seisundit. Väidetavalt OÜ Hansaforest poolt kasutatud vara võõrandamise hetkel oli selle väärtuseks hinnatud ühel juhul 100 000 krooni (ligikaudu 33% vara soetamisväärtusest) ning teisel juhul 50 000 krooni (ligikaudu 16% vara soetamisväärtusest) ja seda ajahetkel, kui kapitalirendilepingute kohaselt ei oleks möödunud rohkem kui pool (ligikaudu kaks aastat) lepingu tähtajast. Arvestades vara normaalset kasutamist ning tavapärast kulumist, ei ole vara väärtuse vähenemine kahe aastaga 66-84% ulatuses normaalne.
22.OÜ Balti Realiseerimiskeskus 23.04.2003 hindamisakti nr 00091 kohaselt ei olnud võimalik teha kindlaks puidutõstuki väljalaskeaastat. Sama kuupäevaga hindamisakti nr 00092 kohaselt puudus hinnataval puidutõstukil spetsifikatsiooni tähistav märgistus ja võimalik ei olnud tuvastada väljalaskeaastat, mistõttu tehasetähis võeti hindaja poolt lepingust, st oletati, et tegemist on sama varaga. Ei ole võimalik väita, et hinnati puidutõstukeid, mida kasutas kapitalirendi lepingute nr 0016989L ja 0016990L alusel OÜ Hansaforest.
23.Kostja ja eriti eraisikust käendaja suhtes on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik välja nõuda kahjusumma 256 547,76 krooni ehk hagejal tekkinud müügikahju. Kahju tekkimine hagejale hagiavalduses toodud summas on põhjustatud hageja enda tegevusest, mistõttu ei ole mõistlik ega põhjendatud seda sisse nõuda kostjatelt. Kostjad palusid kohtul vähendada kahjuhüvitist hagejal tekkinud väidetava müügikahju ehk 256 547,76 krooni võrra.
24.Andrus Pelovas palus tema suhtes esitatud hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostjad palusid kohtul võimaliku hagi rahuldamise korral piirata hüvitamisele kuuluvat kahjuhüvitist hagejal tekkinud müügikahju näol. Maakohtu otsuse põhjendused
25.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Hansaforest (likvideerimisel) ja Andrus Pelovaselt solidaarselt välja 44 610,46 krooni. Kohus jättis kohtukulud poolte enda kanda.
26.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks kohustis lõppenud TsK § 240 järgi. Likvideerija ei ole likvideerimisteadet esitanud ja firmat pole registrist kustutatud.
27.Hagi tuleb rahuldada 44 610,46 krooni suuruses summas. Müügikahju tekkimine ja suurus on tõendamata ja selles osas (256 547,76 krooni) tuleb jätta hagi rahuldamata. On
4(7)
tõendamata, et hindamisaktid koostati lepingujärgse vara kohta. Hindamisakti 00091 kohaselt ei olnud võimalik teha kindlaks puidutõstuki väljalaskeaastat; hindamisakti 00092 kohaselt puudus hinnataval puidutõstukil spetsifikatsiooni tähistav märgistus ja polnud võimalik tuvastada väljalaskeaastat, mistõttu tehasetähis võeti hindaja poolt lepingust. Fikseerimata on, millal vara tagastati ja millised olid selle puudused. Hageja väitis oma 24.10.2007 vastuses, et tal õnnestus valduse taastamine OÜ Balti Realiseerimiskeskus inkassoteenuse abil. See väide on tõendamata. Enamgi veel, hageja loobus hagist tagastamisteenuse – 6000 krooni osas. Hageja ei põhjendanud, miks toimus liisinguseadmete müük ca 1,5 aastat pärast lepingute ülesütlemist. Õige on hageja väide, et vara üleandmise-vastuvõtmise akte OÜ-ga Hansaforest ei olnud võimalik vormistada, sest OÜ Hansaforest vara valdust üle ei andnud. Samas oleks hageja saanud vastavad aktid vormistada sõltumata sellest, kes vara hagejale üle andis. Seega on fikseerimata, millal vara tagastati ja vara seis tagastamise hetkel. Kohus eeldab, et vara komplektsus ja seisukord vastas kõigile nõuetele.
28.Hageja ja Andrus Pelovas sõlmisid 14.03.2001 käenduslepingu 0016989-00119990-KÄ, millega käendaja kohustus tagama liisinglepingutest 0016989L-0011990L tulenevate rentniku kohustuste täitmist.
29.Arvestades TsK § 206 lg-s 1, § 207 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, kuulub kostjatelt solidaarsele väljamõistmisele 44 610,46 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
30.AS Hansa Liising Eesti palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude osas. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja täiendavalt 256 547,76 krooni ja panna menetluskulud kostjate kanda.
31.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ning jättis välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud, mis viisid maakohtu valele seisukohale.
32.Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et on tõendamata, et hindamisaktid koostati lepingujärgse vara kohta. Jääb selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et tegemist ei ole lepingute objektiks olnud varaga või millised pidid kohtu hinnangul olema tõendid, millega hageja oleks saanud tõendada, et tegemist oli lepingute objektiks oleva varaga. Hageja esitas kohtule vara kohta koostatud hindamisaktid nr 00091 ja 00092. Ainuüksi asjaolu, et hindamisaktides märgitu kohaselt ei olnud võimalik kindlaks teha vara väljalaskeaastat ja hindamisakti 00092 kohaselt ka vara spetsifikatsiooni tähistavat märgistust, ei saa olla tõendiks selle kohta, et tegemist ei olnud lepingujärgse varaga.
33.Kohus ei motiveerinud, miks ei võtnud ta otsuse tegemisel arvesse apellandi väiteid selle kohta, et juhul, kui kostjad väidavad, et hageja ei hinnanud hindamisaktides liisingulepingute objektiks olevat vara, on kostjate kohustus tõendada, et nad on õige vara apellandile pärast lepingu lõpetamist nõuetekohaselt tagastanud ja et see ei ole sama vara, mida hageja hindas. Kui kohus asus otsuses seisukohale, et hageja hindas mingit muud vara, kui OÜ Hansaforest (likvideerimisel) valduses olnud vara, pidi kohus oma seisukohta põhjendama. Kohtu järeldus põhineb vaid kostjate paljasõnalistel ja tõendamata väidetel. Hagejal pole võimalik oma väidete tõendamiseks esitada ühtegi muud tõendit peale hindamisaktide - vastupidiselt olnuks vastustajate kohustus vastavate tõenditega tõendada, et tegelikult hinnati mingit muud vara. Ühtegi sellist tõendit kostjad kohtule ei esitanud ning kohus ei ole otsuse tegemisel ka sellistele tõenditele tuginenud.
34.Kohtu väide, et hageja ei põhjendanud, miks toimus liisinguesemete müük 1,5 aastat pärast lepingute ülesütlemist, ei vasta tõele. Hageja selgitas oma 25.10.2007 kirjalikes teesides, et kostjad ise vara valdust hagejale üle ei andnud, vara valdus õnnestus hagejal taastada aprillis 2003.a OÜ Balti Realiseerimiskeskus inkassoteenuse abil asjaga seotud
5(7)
isikutelt saadud vihjete alusel ning vara leiti üles Pärnumaalt. Pärast vara valduse saamist sai hageja korraldada vara hindamise ja alustada realiseerimisprotsessiga. Kostjad ei esitanud kohtule ühtegi akti, mis kinnitaks, et nad andsid vara valduse hagejale lepingute lõpetamisel nõuetekohaselt (s.o viivitamatult pärast lepingute lõpetamist ja hageja volitatud isikule) üle ja kostjate väited, et nad vara ise hagejale tagastasid, on tõendamata.
35.Kohtu väide, et vara komplektsus ja seisukord vastas kõigile nõuetele, ei rajane tõenditele. Pärast vara valduse saamist sai hageja korraldada vara hindamise, kus selgus, et vara ei olnud tehniliselt korras. Vara hindamise käigus määrati vara tehnilisest seisukorrast tulenevalt varale orienteeruv väärtus (hind, millega alustati vara võõrandamist avalikul turul). Kostjate väited, et vara seisukord langes pärast seda, kui OÜ Hansaforest vara tagastas, on paljasõnalised ja alusetud. Kostjad ei tõendanud, millal ja millises seisukorras vara nad hagejale tagastasid. Kostjate väited, et hagejale tagastati tehniliselt heas seisukorras vara ning hageja ise halvendas vara seisukorda, on väär ning tõendamata. Hageja esitas vara seisukorra kohta tõendina OÜ Balti Realiseerimiskeskus hindamisaktid nr 00091 ja 00092. Kostjad hindamisaktides fikseeritut ümber ei lükanud ega tõendanud, et tegelikult ei olnud vara seisukord selline, kui hindamisaktides kirjas või et vara seisukord halvenes hageja valduses oleku ajal. Kohus ei motiveerinud, miks ta nõustus kostjate paljasõnaliste ja tõendamata seisukohtadega ja asus seisukohale, et vara komplektsus ja seisukord vastas kõigile nõuetele.
36.Kohus rajas otsuse kostjate paljasõnalistele ja tõendamata väidetele ning otsuse lõppjäreldused ei vasta hageja esitatud ning muudele asjas olemasolevatele tõenditele, mistõttu asus kohus otsuses valele lõppjäreldusele ja jättis hageja kasuks alusetult välja mõistmata 256 547,76 krooni. Vastused apellatsioonkaebusele
37.Kostjad ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
38.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
39.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt apellatsioonkaebuse esitatud seisukohaga, et maakohus on jätnud asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning see on viinud seadusele mittevastava kohtuotsuse langetamiseni.
40.Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, et kohtule tõenditena esitatud hindamisaktide ebaselgus annab aluse jätta hageja nõude väidetava müügikahju osas rahuldamata. Maakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta, et poolte vasturääkivate väidete ja esitatud puudulike hindamisaktide pinnalt tekkinud ebaselgust on võimalik kõrvaldada muude tõenditega. Kolleegiumi hinnangul ei saa kohtumenetluses seni tehtud toimingute pinnalt teha järeldust, et tegemist on menetluslikult paratamatu olukorraga, kus vaidluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on võimatu. Poolte suhetes ja asjaajamises valitseb siiani lihtsalt segadus, mis tuleb püüda TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada. Hageja
6(7)
peab esitama piisavad tõendid, mis võimaldavad esitatud hindamisakte kõnealuse varaga seostada ning kostjal on õigus omapoolsete tõenditega kinnitada, et aktid on koostatud muu vara kohta. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ainetu on maakohtu poolt otsuses tehtud viide, et kohus on hageja poolt esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud, kuna toimikus selle kohta jälgi ei ole.
41.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
42.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.