Tsiviilasja number
2-07-29663
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonuim ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Pavel Gaponenko hagi KÜ Veeru 4 vastu ühistu 26.07.2007 otsuse tühisuse tuvastamises
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus Pavel
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gaponenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29.09.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pavel Gaponenko (IK xxxxxxxxxxx, elab xxxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja adv Aleksei Smelov Kostja KÜ Veeru 4 (reg. kood 80032155, asub Veeru 4, 74102, Maardus), esindaja adv Hannes Olli
Jätta Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja Pavel Gaponenko kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 15.07.2007 on vormistatud korteriühistu Veeru 4 üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt jäi koosolek läbi viimata kvoorumi puudumise tõttu. Samas on otsustatud korraldada teistkordne koosolek 26.07.2007. 26.07.2007 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorras
arutati ja otsustati juhatuse valimine. Koosolekul otsustati juhatus tagasi kutsuda ja valida uus juhatus. Üldkoosoleku otsuse alusel on 06.08.2007 tehtud registrikanne. Hageja esitas 10.08.2007 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse tühisus. Koosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid, kuna selle kokku kutsumisel ja läbi viimisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Ka teistkordse koosoleku kokkukutsumisel peab järgima seaduse ja põhikirja nõudeid. Teistkordse koosoleku kokkukutsumisel peab tegutsema samal viisil, kui esmakordse koosoleku puhul. Teistkordse koosoleku kokku kutsumine on õigus, mitte kohustus. Juhatusel on õigus hinnata, kas esinevad põhjendused koosoleku kokku kutsumiseks või mitte. Teistkordset koosolekut ei kutsunud kokku juhatus; keegi ei ole juhatuse poole teistkordse koosoleku kokkukutsumise taotlusega pöördunud. Üksnes D. Stšerbini poolt allkirjastatud koosoleku kokkukutsumise teadet ei esitatud kirjalikult kõikidele korteriühistu liikmetele. Teates ei ole näidatud arutusele tulevaid küsimusi ega lisatud otsuse projekti. Koosoleku läbiviimisega rikuti ühistu liikme õigust võtta osa koosolekust ja kaitsta enda huve. Koosolekul vastuvõetud otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja hagi ei tunnistanud. 15 korteriühistu liiget pöördusid ühistu juhatuse poole palvega kutsuda kokku üldkoosolek 15.07.2007. Koosoleku kokkukutsumise põhjusena märgiti senise juhatuse tegevusetus. Juhatusele saadetud teade pandi juhatuse postkasti, trepikodade stendidele, kõigi ühistu liikmete postkasti ning saadeti tähitud kirjaga kahele juhatuse liikmele (N. Butusova, P. Gaponenko). Juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. Korteriühistu liikmed kogunesid juhatusele saadetud teate alusel 15.07.2007 koosolekule. Märgitud ajal ei saanud koosolekut läbi viia kvoorumi puudumise tõttu. Samal päeval postitasid koosoleku kokku kutsujad ühistu liikmete postkastidesse kutsed koosoleku läbiviimiseks 26.07.2007; teated pandi ka trepikodade stendidele. Selline koosolekust teatamine on kostja juures tavaline. Korduva koosoleku kokkukutsumiseks ei pea eelnevalt pöörduma juhatuse poole. Sellist nõuet ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg. 4 järgi võivad juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist taotlenud isikud ise koosoleku kokku kutsuda juhul, kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku vaatamata ühingu liikmete seaduses ettenähtud korras esitatud taotlusele. Ühistu koosolek kutsutakse kokku samas korras, mis kehtib juhatusele. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 15 ühistu liiget (15,3%) esitas kostja juhatusele taotluse üldkoosoleku kokku kutsumiseks 15.07.2007. Märgitud asjaolu kinnitab ka vastav teade. Kostja põhikirja p 5.4 järgi olnuks koosoleku kokku kutsumise taotluse esitamiseks piisav seitsme liikme pöördumine. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et on koosoleku kokkukutsumise taotluse kostja juhatuse liikmena kätte saanud. Teates on märgitud koosoleku kokkukutsumise põhjendusena juhatuse tegevusetus oma ülesannete täitmisel. Teates on märgitud koosoleku päevakord, sh juhatuse valimine. Seega vastab taotlus seaduses ettenähtule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et juhatus taotluse alusel koosolekut kokku ei kutsunud. Üldkoosoleku kokku kutsumise taotlus on vormistatud viisil, mida saab pidada koosoleku kokku kutsumise teateks, millena see ka toimis. 15.07.2007 üldkoosoleku kokku kutsumine toimus seega õiguspäraselt. Ühistu liikmeskond kogunes 15.07.2007 koosolekule, kus selgus, et päevakorras ettenähtud küsimuste arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ei ole osalejate arv piisav. Koosolekul on otsustatud üksnes korduva koosoleku korraldamise aeg.
2(5)
MTÜS-s ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud õigusakti mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku läbiviimine lihtsustatud korras. 15.07.2007 koosolek oli õigustatud otsustama korduva koosoleku läbiviimise. Samas on otsustatud ka koosoleku läbiviimise aeg 26.07.2007. Hageja väited selles, et teistkordse koosoleku kokkukutsumiseks tulnuks uuesti pöörduda juhatuse poole, ei ole kooskõlas seaduse ega kostja põhikirjaga. Kostja põhikirja p 5.7 järgi viiakse kvoorumi puudumise tõttu teistkordne koosolek läbi seitsme päeva pärast sama päevakorraga. Kostja põhikirja mõtte kohaselt on korduva koosoleku läbiviimise otsustus põhikirjaline, so antud kategoorilises sõnastuses „...teistkordne koosolek viiakse läbi...". Seega ei tulene kostja põhikirjast nõuet, et teistkordse koosoleku läbiviimisel tulnuks uuesti taotleda selle kokkukutsumist ühistu juhatuselt. Juhatusel puudub õigus otsustada, et korduvat koosolekut läbi ei viida. Seaduses ega kostja põhikirjas ei ole konkretiseeritud korduva koosoleku kokkukutsumise teate vormistamist. Seega ei oma määravat tähendust, kes korduva koosoleku teatele alla kirjutab. Põhikirja p 5.2 järgi teavitatakse üldkoosoleku kokku kutsumisest iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Ühistu liikmete 15.07.2007 teatega on tõendatud üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamine. Teates on määratletud üldkoosoleku päevakord, millele on osundatud 15.07.2007 teates. Seega pole õige hageja seisukoht selles, et teistkordse üldkoosoleku kokku kutsumisel ei ole märgitud päevakorda. 15.07.2007 teade on koosoleku toimumise aja osas kooskõlas 15.07.2007 koosoleku protokollilise otsusega. Teade on vormistatud viisil, mis andis ühistu liikmetele teistkordse koosoleku toimumise aluse, aja, koha ja päevakorra kohta piisavalt teavet. Korduv koosolek kutsuti kokku sama päevakorraga kui esmakordne. Esmakordne koosolek on üksnes otsustanud korduva koosoleku toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele koosolekule ilmunud ühistu liikmeskonna seisukohaga ja põhikirjaga. Kostja põhikirja p-st 5.2 tuleneb, et koosoleku kokku kutsumisel tuleb lisaks päevakorrale ära näidata ka päevakorda lülitatavates küsimustest tehtavate otsuste projektid. Teistkordse koosoleku päevakorra osas on tehtud viide esmakordse koosoleku teates sisalduvale päevakorrale, milles sisalduvad ka vastavate otsuste projektid. Koosolekul on arutatud üksnes juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist. Selles küsimuses otsuse projekti puudumine ei riku liikmeskonna õigusi. Kostja põhikirjas ei ole juhatuse liikmete kandidaatide esitamiseks ajalisi piiranguid; p 6.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku. Seega tuleb lugeda piisavaks juhatuse valimise päevakorras märkimist. Kostja on tõendanud teistkordse koosoleku kokku kutsumise õiguspärasuse. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku toimumise õiguspärasust kinnitavad tõendid. Selle koosoleku toimumisega seonduva õiguspärasust ei ole hageja ka kahtluse alla seadnud. Teistkordse koosoleku kokkukutsumine toimub lihtsustatult. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku protokollilise otsuse ja selle põhjal koostatud teate. Koosolek on toimunud, sellel osales 39 liiget. Seega on tõepärane kostja selgitus, et koosoleku toimumise teated pandi ühistu liikmete postkastidesse ja ühistu teadetetahvlile. Ebamõistlik on eeldada, et ühistu liikmeid kutsuti koosolekule valikuliselt nagu hageja väidab. Hageja pidanuks juhatuse liikmena näitama üles suuremat hoolsuskohustust ühistu asjade ajamisel. Hageja on jätnud juhatuse liikmena ühistu liikmete taotluse saamisel koosoleku kokku kutsumata. Hageja ei pidanud ka vajalikuks koosolekul osaleda. Hilisemalt koosoleku otsuse vaidlustamine tuginedes üksnes formaalsetele etteheidetele, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hinnates eeltoodut kogumis puudub alus kostja 26.07.2007 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja on minetanud põhjendatud tuvastushuvi. Ainsa otsustusena on koosolekul otsustatud ühistu juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Sama küsimus on olnud ühistu
3(5)
koosolekul päevakorras ka ühistu järgneval koosolekul. Mõlema otsuse alusel on registripidaja teinud muutmiskanded. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme Vaidlust ei ole selle üle, et korduva koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine ei ole seaduse ega KÜ Veeru 4 põhikirjaga reguleeritud, kuid antud juhul peab teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisel tegutsema samal viisil kui esimese üldkoosoleku kokkukutsumisel. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS § 20 lg-tes 3 ja 4. Selline reegel oleks põhjendatud ja mõistlik ning vastab headele kommetele. Samuti on see kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4, mille kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Kostja põhikirja p 5.7 annab ainult õiguse teistkordse üldkoosoleku läbiviimiseks, sest MTÜS-s ega korteriühistuseaduses (KÜS) ei ole sätestatud millal ja mis põhjusel saaks teistkordse üldkoosoleku kokku kutsuda ja läbi viia. Juhul kui korduva koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine ei ole seaduse ega KÜ põhikirjaga reguleeritud, siis peab teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisel tegutsema samal viisil kui esimese üldkoosoleku kokkukutsumisel. Seega peavad korduva koosoleku kokkukutsumise teatele alla kirjutama kas juhatus või need isikud, kes tegid juhatusele vastava avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Üheks ja peamiseks põhjuseks hagi esitamisel oli see asjaolu, et ühistu liikmed ei olnud vastavalt seadusele ja korteriühistu põhikirjale informeeritud teistkordse üldkoosoleku toimimisest. Kostja väide, et kõikidele ühistu liikmetele edastati vastavasisulist teade, on paljasõnaline, kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 04.04.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu üldkoosolek oli pädev otsustama, millal toimud teistkordne üldkoosolek sama päevakorraga. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, mille kohaselt pöördusid 15,3% korteriühistu liikmeid avaldusega hageja poole, kes oli üks juhatuse liige, kuid juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Esimene üldkoosolek kutsuti kokku just 15,3% ühistu liikmete poolt. Maakohus on otsuse tegemisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning tuginenud põhjendatult ühistu põhikirjale. Kaebuses kordab hageja juba maakohtus avaldatud asjaolusid ja kõigile neile on maakohus hinnangu andnud. Paljasõnaline on ka hageja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole tõendatud, et üldkoosoleku teistkordsel kokkukutsumisel oleks edastatud ühistu liikmetele kirjalik teade. Selline kirjalik teade on maakohtule esitatud (t.1.50). Otsuste projektid olid juba varem ühistu liikmetele väljastatud (t.1.48-49). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.