Tsiviilasi nr. 2-07-29663/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 4.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi PG hagi KÜ vastu ühistu 26.juuli 2007 otsuse tühisuse tuvastamises ja menetluskulude jaotuse määramises hageja PG, i.k. xxx, elab xxx, menetluses osales volitatud esindaja, Aleksei Smelov kostja KÜ, reg. xxx, asub xxx, menetluses osales volitatud esindaja, Hannes Olli asjaolud 15.juulil 2007 on vormistatud KÜ üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt jäi koosolek läbi viimata kvoorumi puudumise tõttu. Samas on otsustatud korraldada teistkordne koosolek 26.juulil 2007. 26.juulil 2007 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorras arutati ja otsustati juhatuse valimine. Koosolekul otsustati juhatus tagasi kutsuda ja valida uus juhatus. Üldkoosoleku otsuse alusel on 6.augustil 2007 tehtud registrikanne. hagejate nõue Hageja esitas 10.augustil 2007 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse tühisus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väidab, et koosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid, kuna selle kokku kutsumisel ja läbi viimisel on rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid. Hageja väidab, et koosolek viidi läbi teistkordsena. Ka teistkordse koosoleku kokkukutsumisel peab järgima seaduse ja põhikirja nõudeid. Teistkordse koosoleku kokkukutsumisel peab tegutsema samal viisil, kui esmakordse koosoleku puhul. Teistkordse koosoleku kokku kutsumine on õigus, mitte kohustus. Juhatusel on õigus hinnata, kas esinevad põhjendused koosoleku kokku kutsumiseks või mitte. Teistkordset koosolekut ei kutsunud kokku juhatus; keegi ei ole juhatuse poole teistkordse koosoleku kokkukutsumise taotlusega pöördunud. Üksnes D.Š poolt allkirjastatud
koosoleku kokkukutsumise teadet ei esitatud kirjalikult kõikidele korteriühistu liikmetele. Teates ei ole näidatud arutusele tulevaid küsimusi ega lisatud otsuse projekti. Hageja väidab, et koosoleku läbiviimisega rikuti ühistu liikme õigust võtta osa koosolekust ja kaitsta enda huve. Koosolekul vastuvõetud otsus on vastuolus heade kommetega. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väidab, et 15 korteriühistu liiget pöördusid ühistu juhatuse poole palvega kutsuda kokku üldkoosolek 15.juuliks 2007. Koosoleku kokku kutsumise põhjusena märgiti senise juhatuse tegevusetus. Juhatusele saadetud teade pandi juhatuse postkasti, trepikodade stendidele, kõigi ühistu liikmete postkasti ning saadeti tähitud kirjaga kahele juhatuse liikmele (N.B , P.G ). Kostja väidab, et juhatus koosolekut kokku ei kutsunud. Korteriühistu liikmed kogunesid juhatusele saadetud teate alusel 15.juulil 2007 koosolekule. Märgitud ajal ei saanud koosolekut läbi viia kvoorumi puudumise tõttu. Samal päeval postitasid koosoleku kokku kutsujad ühistu liikmete postkastidesse kutsed koosoleku läbiviimiseks 26.juulil 2007; teated pandi ka trepikodade stendidele. Selline koosolekust teatamine on kostja juures tavaline. Kostja väidab, et korduva koosoleku kokkukutsumiseks ei pea eelnevalt pöörduma juhatuse poole. Sellist nõuet ei tulene seadusest ega ühistu põhikirjast. kohtu tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Mittetulundusühingute seaduse (MtüS) § 241 lg. 1 järgi on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldaja kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MtüS § 20 ja kostja põhikirja p. 5.1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma - seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, - siis, kui ühingu huvid seda nõuavad või - siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MtüS § 20 lg. 4 järgi võivad juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist taotlenud isikud ise koosoleku kokku kutsuda juhul, kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku vaatamata ühingu liikmete seaduses ettenähtud korras esitatud taotlusele. Ühistu koosolek kutsutakse kokku samas korras, mis kehtib juhatusele. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et 15 kostja liiget (15,3%) esitas kostja juhatusele taotluse üldkoosoleku kokku kutsumiseks 15.juulil 2007. Märgitud asjaolu kinnitab ka
vastav teade (tl. 48-49). Kostja põhikirja p. 5.4 järgi olnuks koosoleku kokku kutsumise taotluse esitamiseks piisav seitsme liikme pöördumine. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et on koosoleku kokkukutsumise taotluse kostja juhatuse liikmena kätte saanud. Teates on märgitud koosoleku kokku kutsumise põhjendusena juhatuse tegevusetus oma ülesannete täitmisel. Teates on märgitud koosoleku päevakord, s.h. juhatuse valimine. Seega vastab taotlus seaduses ettenähtule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et juhatus taotluse alusel koosolekut kokku ei kutsunud. Üldkoosoleku kokku kutsumise taotlus on vormistatud viisil, mida saab pidada koosoleku kokku kutsumise teateks, millena see ka toimis. 15.juuli 2007 üldkoosoleku kokku kutsumine toimus seega õiguspäraselt. MtüS § 21 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui koosoleku kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Ühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Ühistu liikmeskond kogunes 15.juulil 2007 koosolekule, kus selgus, et päevakorras ettenähtud küsimuste arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ei ole osalejate arv piisav. Koosolekul on otsustatud üksnes korduva koosoleku korraldamise aeg. Mittetulundusühingute seaduses ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud õigusakti mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku läbiviimine lihtsustatud korras. Kohus leiab, et 15.juuli 2007 koosolek oli õigustatud otsustama korduva koosoleku läbiviimise. Samas on otsustatud ka koosoleku läbiviimise aeg, s.o. 26.juuli 2007. Hageja väited selles, et teistkordse koosoleku kokkukutsumiseks tulnuks uuesti pöörduda juhatuse poole, ei ole kooskõlas seaduse ega kostja põhikirjaga. Kostja põhikirja p. 5.7 järgi viiakse kvoorumi puudumise tõttu teistkordne koosolek läbi seitsme päeva pärast sama päevakorraga. Kostja põhikirja mõtte kohaselt on korduva koosoleku läbiviimise otsustus põhikirjaline, s.o. antud kategoorilises sõnastuses ...teistkordne koosolek viiakse läbi.... . Seega ei tulene kostja põhikirjast nõuet, et teistkordse koosoleku läbiviimisel tulnuks uuesti taotleda selle kokkukutsumist ühistu juhatuselt. Juhatusel puudub õigus otsustada, et korduvat koosolekut läbi ei viida. Seaduses ega kostja põhikirjas ei ole konkretiseeritud korduva koosoleku kokkukutsumise teate vormistamist. Seega ei oma määravat tähendust, kes korduva koosoleku teatele alla kirjutab. Põhikirja p. 5.2. järgi teavitatakse üldkoosoleku kokku kutsumisest iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Ühistu liikmete 15.juuli 2007 teatega on tõendatud üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamine. Teates on määratletud üldkoosoleku päevakord, millele on osundatud 15.juuli 2007 teates (tl. 50). Seega pole õige hageja seisukoht selles, et teistkordse üldkoosoleku kokku kutsumisel ei ole märgitud päevakorda. 15.juuli 2007 teade on koosoleku toimumise aja osas kooskõlas 15.juuli 2007 koosoleku protokollilise otsusega. Teade on vormistatud viisil, mis andis ühistu liikmetele teistkordse koosoleku toimumise aluse, aja, koha ja päevakorra kohta piisavalt teavet. Korduv koosolek kutsuti kokku sama päevakorraga kui esmakordne. Esmakordne koosolek on
üksnes otsustanud korduva koosoleku toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele koosolekule ilmunud ühistu liikmeskonna seisukohaga ja põhikirjaga. MtüS § 21 lg. 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisti. Kostja põhikirja p.-st 5.2 tuleneb, et koosoleku kokku kutsumisel tuleb lisaks päevakorrale ära näidata ka päevakorda lülitatavates küsimustest tehtavate otsuste projektid. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega selles, et koosoleku teates ei olnud märgitud päevakorras olevates küsimustes otsuste projekte. Teistkordse koosoleku päevakorra osas on tehtud viide esmakordse koosoleku teates sisalduvale päevakorrale, milles sisalduvad ka vastavate otsuste projektid. Kohus peab vajalikuks märkida, et koosolekul on arutatud üksnes juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist. Selles küsimuses otsuse projekti puudumine ei riku liikmeskonna õigusi. Kostja põhikirjas ei ole juhatuse liikmete kandidaatide esitamiseks ajalisi piiranguid; p. 6.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku. Seega tuleb lugeda piisavaks juhatuse valimise päevakorras märkimist. Kohus leiab, et kostja on tõendanud teistkordse koosoleku kokku kutsumise õiguspärasuse. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku toimumise õiguspärasust kinnitavad tõendid. Selle koosoleku toimumisega seonduva õiguspärasust ei ole hageja ka kahtluse alla seadnud. Teistkordse koosoleku kokkukutsumine toimub lihtsustatult. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku protokollilise otsuse ja selle põhjal koostatud teate. Koosolek on toimunud, sellel osales 39 liiget. Seega on tõepärane kostja selgitus, et koosoleku toimumise teated pandi ühistu liikmete postkastidesse ja ühistu teadetetahvlile. Ebamõistlik on eeldada, et ühistu liikmeid kutsuti koosolekule valikuliselt nagu hageja väidab. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja pidanuks juhatuse liikmena näitama üles suuremat hoolsuskohustust ühistu asjade ajamisel. Hageja on jätnud juhatuse liikmena ühistu liikmete taotluse saamisel koosoleku kokku kutsumata. Hageja ei pidanud ka vajalikuks koosolekul osaleda. Hilisemalt koosoleku otsuse vaidlustamine tuginedes üksnes formaalsetele etteheidetele, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et kostja 26.juuli 2007 otsuse tühisuse tuvastamiseks alus puudub. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on minetanud põhjendatud tuvastushuvi. Ainsa otsustusena on koosolekul otsustatud ühistu juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Sama küsimus on olnud ühistu koosolekul päevakorras ka ühistu järgneval koosolekul. Mõlema otsuse alusel on registripidaja teinud muutmiskanded. kohtukulud Hageja on 10.augusti 2008 maksekorraldusega nr. 1073 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; TsÜS §-st 5; MtüS §-st 20; 21 ja 241 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata PG hagi KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.