Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad sissenõudja ja võlgnik esitada Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 TARTU) Viru Maakohtu kaudu määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on võlgnikule üks kuu, sissenõudjale kaks kuud alates määruse kättetoimetamisest.

AVALDUSE ASJAOLUD

Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linnas asuv piiratud vastutusega ühing (OOO) „PP-Piter“ esitas Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi vahendusel 31.07.2008 Viru Maakohtusse avalduse Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 07.06.2007 otsuse, millega Eesti osaühingult INTERLESBALT mõisteti välja avaldaja kasuks võlgnevus 224397,75 rubla, kauba ekspordi tollivormistamise kulutused 6055,17 rubla, intressid 16879,37 rubla ja riigilõivu hüvitamise kulud 10526,02 rubla, tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Viru Maakohus võttis avalduse 24.09.2008 kohtumäärusega menetlusse.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Puudutatud isiku OÜ Interlesbalt vastuse kohaselt puudutatud isik ei nõustu avaldusega ja leiab, et esinevad asjaolud, mis välistavad kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Puudutatud isik leiab, et Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu poolt läbiviidud kohtuasja menetlus ei olnud õige, mõistlik ega erapooletu ning rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Puudutatud isik esitas 21.05.2007 faksi teel ja 23.05.2007 tähitud kirjaga arbitraažikohtule vastuse koos tõenditega, mis välistasid puudutatud isiku vastu esitatud nõude rahuldamise. Puudutatud isik esitas kohtule poolte 27.03.2007 koosoleku protokolli, rahaliste vahendite tagastamise maksekorralduse ja praagitud materjali tagastamise arve (invoice). Protokolli p 4 järgi pooled loobusid edaspidistest rahalistest pretensioonidest. Arbitraažikohus otsuse tegemisel puudutatud isiku vastust ja esitatud tõendeid ei arvestanud, kohtuotsuses puudub neile viide. Puudutatud isik ei saanud osa võtta arbitraažikohtu istungist, kuna sai liiga hilja kätte istungikutse, kuigi soovis kohtuistungist osa võtta. Samuti ei jõudnud ta sõlmida kokkulepet esindajaga. Arbitraažikohtu otsuse sai puudutatud isik kätte 26.juunil 2007 ja edasikaebuse esitamise tähtaeg oli 07.07.2007. Kuna puudutatud isik vajas õigusabi apellatsioonkaebuse koostamiseks, ei jõudnud volitatud esindaja õigeaegselt esitada apellatsioonkaebust ja kaebuse esitamise tähtaeg jäeti põhjendamatult ennistamata. Puudutatud isik esitas kohtule oma arbitraažikohtule esitatud vastuse, 27.03.07 protokolli ja Eesti Posti 23.05.2007 tähitud kirja kviitungi ärakirjad ning taotles enda ärakuulamist kohtu poolt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud sissenõudja avaldusega ja võlgniku vastusega ning neile lisatud materjalidega, leiab, et sissenõudja avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 754 lõigete (lg) 1 ja 2 kohaselt välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik ratifitseeris New Yorgi 10.juuni 1958.a. välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni 16. juunil 1993.a.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seadusega ratifitseeritud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete lepingu artikli 3 kohaselt riikidevaheline õigusabi hõlmab ka tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, artikkel 54 kohaselt reguleeritakse otsuste täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. TsMS § 620 sätestab tingimused tsiviilajas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Lõige 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Lõige 2 kohaselt välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 621 kohaselt välisriigi kohtulahend kuulub Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 622 lg 1 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus esitatakse kirjalikult ja sellele lisatakse: 1) kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule, kes kohtumenetluses ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi õigusele hagi, kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud; 3) dokument, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud; 4) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui seda on juba üritatud täita; 5) dokumendid lahendi täitmise kohta, kui lahendit on juba täidetud; 6) käesoleva lõike punktides 1-5 nimetatud dokumentide notariaalselt kinnitatud tõlked eesti keelde. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohus leiab, et sissenõudja avaldus Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 07.06.2007 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks vastab New Yorgi 1958.a.

konventsiooni, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete lepingu ja TsMS § 620 ja 622 lg 1 sätestatud tingimustele ning eeldustele. TsMS § 475 lg 1 punkt 14 kohaselt vaatab kohus väliriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Lg 4 kohaselt hagita asjas kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 3 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisel kuulab kohus enne lahendi tegemist võimaluse korral võlgniku ära, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisti. Kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust kohtult, kelle lahendi tunnistamist või täitmist taotletakse. Kohus leiab, et sissenõudja avalduses ja võlgniku kirjalikus vastuses ning nende lisades äratoodud andmed on kohtuotsuse tunnustamise eelduste osas piisavad avalduse lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kohus ei pea vajalikuks võlgnikku või sissenõudjat isiklikult ära kuulata. Arbitraažikohtu otsus on jõustunud 09.07.2007.a. Võlgniku vastusest nähtub, et ta oli arbitraažikohtu menetluses olnud sissenõudja hagiavaldusest teadlik, vastas hagile enne kohtuotsuse tegemist ja esitas omapoolsed tõendid, samuti sai kätte kohtuotsuse ja oli teadlik selle vaidlustamise võimalusest, kuid ei teinud seda ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul sellest piisab, et lugeda kohtulahendi tunnustamise eeldused täidetuks. Võlgniku vastuväited, mis puudutavad kohtuotsuse sisulist õigsust, jätab kohus tähelepanuta, kuna kohtul puudub välisriigi vahekohtu lahendi sisuliseks revideerimiseks õigus. TsMS § 623 lg 5 kohaselt täitmisele kuuluv rahasumma peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. TsMS § 124 lg 1 kohaselt välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Viru Maakohtule avalduse esitamise aja 31.07.2008 seisuga oli Vene Föderatsiooni rubla (RUB) kurss Eesti Panga ametliku kursi järgi (http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp?type=4&day=31&month=7&year=2008&subm it=KUVA+P%C3%84EVAKURSITABEL) 0,427903 Eesti krooni (EEK), millest tulenevalt kohus teeb vastavad nõude ümberarvestuse. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§-dest 475 lg 1 p 14, 620, 622-623, 625, 754 lg 1-2 kohus rahuldab sissenõudja avalduse.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.