Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt toimus 29.01.2008 kell 17.01 liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas, kus kostja, olles alkoholijoobes ja ilma helkurita, ületas sõiduteed selleks mitteettenähtud korras ja astus ette sõiduautole Toyota Corolla (registrimärgiga XXXXXX), mida juhtis M. L.

Liiklusõnnetusega tekitas kostja kahju sõiduki omanikule AS-le Audiitorbüroo Elss. Kostja rikkus Liikluseeskirja (LE) § 25, mille järgi peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes kasutama helkurit või süüdatud laternat ja LE § 27, mille järgi tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses. Kuna sõiduk oli avarii toimumise hetkel kindlustatud X Kindlustuse AS poolt vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga nr 40215999, siis selle alusel tekkis X Kindlustuse AS-l kahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja hüvitas kannatanule sõidukile Toyota Corolla tekitatud kahju summas 107 000 krooni ja sõiduki teisaldamise kulu summas 500 krooni. Hageja esitas kostjale tagasinõude tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 492 lg 1, kuid kostja ei ole seda seni tasunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 04.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 20). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja õele 10.09.2008 edasiandmiseks kostjale (tl 22). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule sõidukikahju väljamakse otsused, X Kindlustuse AS otsuse kahju hüvitamise kohta, sõiduauto Toyota Corolla kindlustuspoliisi väljatrüki, AS-i Valoor (autoesindus) arvamuse sõiduki taastamise kohta ja sõiduki pildid, väljatrüki politseiinfokogu POLIS-e andmebaasist ja tagasinõude R.L. (tl 6-15). Hageja ja kannatanu vahel oli sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping, millega seonduv on reguleeritud VÕS-s. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju ning asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 on loetletud juhtumid, mil eelkõige loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks, sealhulgas on nimetatud olukorda, kus kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 välistab seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju tekitamise õigusvastasuse, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohus leiab, et LE §-des 25 ja 27 sätestatud jalakäija kohustuste eesmärgiks on nii jalakäija enda kui ka sõidukiga liiklejate ohutuse tagamine, s.o on nii inimeste elu ja tervise kui vara kaitsmine. Seega tekitas R.L. 2(3)

kannatanule kahju õigusvastaselt. Tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse, et kahju tekitaja oli kahju tekitamises süüdi, kuni kahju tekitaja ei tõenda vastupidist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 107 500 krooni välja mõista. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5750 krooni (tl 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.