M.R.`i hagi Kohtla-Järve linna omandiõiguse tunnustamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
25. september 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K.K:; Kostja lepinguline esindaja A. V..
vastu korterile
Resolutsioon
1.Jätta M.R.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi Kohtla-Järve Linna (linnavalitsuse kaudu, registrikood xxx, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve) vastu Xxx maja nr x asuvale vallasasjast korterile nr x omandiõiguse tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja M.R.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
16. mail 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 07.04.2003.a võõrandas hageja V.L.`le KohtlaJärvel, Xxx, maja x asuva korteri nr. x Ostja pidi saama korteri omanikuks peale müügihinna täielikku tasumist. Lepingu punkti 2.1. kohaselt määrati müügihinnaks 7 000 krooni, mille ostja kohustus tasuma 2 aasta jooksul müüja pangakontole.
2.V. L. suri 2004.a, tasudes korteri eest ajavahemikul 2003.a mai kuni 2004.a jaanuar kokku ainult 1 900 krooni. Hageja andmetel puuduvad V. L.`l pärijad.
1 (5)
2-07-19090
3.Ehitisregistris on korteri omanikuks märgitud V. L.. Kuna ostuhinda ei ole tasutud, siis ei saanud omandiõigus korterile üle minna, korteri omanikuks on jätkuvalt hageja. Samas ei saa hageja omandiõigust teostada, kuna ehitisregistri andmetel on omanikuks V. L..
4.Pärimisseaduse § 18 kohaselt, kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgseks pärijaks kohalik omavalitsus. Hageja esindaja pöördus 2005.a mai lõpus Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole taotlusega sooritada toimingud ehitisregistri andmete muutmiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus tegigi esialgselt paranduse, kuid hiljem tehti linnavalitsuse poolt uus parandus ning korteri omanikuks on jälle V. L..
5.Hageja palus vastavalt AÕS §92 lg1, VÕS §233 lg1 ja PärS §18 lg1 tunnustada tema omandiõigust korterile aadressil xxx.
6.Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse palvega vabastada teda menetluskulude (riigilõivu) kandmisest. Viru Maakohtu 18.06.2007.a kohtumäärusega keelduti menetlusabi andmisest ning jäeti hagiavaldus käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 10.07.2007.a
KOSTJA VASTUS
7.29. augustil 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja ei tõendanud, miks ja kuidas omandiõigus üldse üle läks, kui V.L. ei olnud lepingust tulenevat müügihinda täielikult tasunud. Kostja seab kahtluse alla hageja väited müügihinna mittetasumise kohta, kuna nendes puudub loogika ning need on vastuolulised.
8.Hageja pidi omandiõiguse üleminekust olema teadlik juba V. L. eluajal, sest lepingu kohaselt ei oleks hooneregister saanud kannet teha. Hageja esitas omandiõiguse nõude alles pärast ostja surma, kui ei ole võimalik tõendada V. L. toiminguid (näiteks sularahas maksmist või muud kokkulepet hagejaga).
MENETLUSE KÄIK
9.15. jaanuaril 2008.a toimunud kohtuistungil hageja jäi hagis esitatud nõude juurde, leides, et omandiõiguse tunnustamise korral on kostja sunnitud kannet parandama. Hageja nõustus menetluse peatamisega.
10.Kostja esindaja teatas, et Kohtla-järve linn ei ole vaidluses kohane ja palus peatada tsiviilasja menetlus kuni kostja väljaselgitamiseni. Samuti teatas kosta esindaja, et kostja ei vastuta hooneregistri toimingute eest.
11.Viru Maakohtu 23.01.2008.a kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni 30. aprillini 2008.a, selleks, et hageja saaks otsustada kelle vastu ja millise nõude ta esitab, kas V. L. seaduslike pärijate või Kohtla-Järve linna vastu omandiõiguse tunnistamiseks või kande tegija, s.o Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastu, kelle valitsemisalas Eesti Riiklik Hooneregister asus, kande parandamiseks.
KOHTUISTUNGID
2 (5)
2-07-19090
12.17. juuni 2008.a kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagis esitatud nõude juurde. Nende seletuste kohaselt, kuna ehitisregistri kande muutjaks saab olla Kohtla-Järve linn, siis on kostjaks Kohtla-Järve linn. Ei ole omandiõigus üle läinud, sest kogu müügihinda ei ole tasutud. Kostja vaidlustab seda, et hageja on korteri omanik ning ei tunnista hageja omandiõigust. R. L. on väitnud, et ei soovi pärijaks olla. Esindaja palus hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt elavad vaidlusaluses korteris hageja abikaasa ja lapsed.
13.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, leides, et omandiõigus on üle läinud ning see on juriidiline fakt. Sellest võib eeldada, et müügihinna tasumine on toimunud. Kuna Kohtla-Järve linn ei ole hooneregistri omanik, siis ei tea kostja, millised dokumendid registritoimikus asuvad. Kui hageja tõendab, et ei ole vastavat summat saanud, siis on tal õigus nõuda seda summat. Kostja esindaja arvamuse kohaselt saab hagejal olla ainult rahaline nõue.
14.25. septembri 2008.a kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Hageja esindaja andmetel ei ole R. L. pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, seega on kostjaks Kohtla-Järve linn. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ning tunnustada hageja omandiõigust korterile aadressil xxx, kuna hageja on jätkuvalt vaidlusaluse korteri omanik.
15.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja arvamuse kohaselt Kohtla-Järve linn ei ole õige kostja ning isegi kande muutmisega ei annaks Kohtla-Järve linn kellelegi omandiõigust. Hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda tema omandiõigust. Linn ei saa kannet muuta, kuna registreerimine toimus V. L. eluajal ning hagejal oli õigus sellest õigeaegselt teada saada ja kannet muuta. Hageja on kannet aktsepteerinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Jõhvi notar A. K.’i juures 07.04.1998.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel omandas hageja Kohtla-Järve linnas Xxx asuvas kahekorruselises elamus nr x kahetoalise korteri nr x eluruumipinnaga 45,8 m2 (t.lk. 79). Sama notari juures 07.04.2003.a sõlmitud korteri müügilepingu järgi võõrandas hageja sama korteri V.L.’le müügihinnaga 7 000 krooni, mille ostja kohustus tasuma kahe aasta jooksul ülekandmisega müüja pangakontole 1106066947 Hansapangas (t.lk. 80-84). Juba 16.04.2003.a esitati leping Hooneregistrile (t.lk. 81), mille alusel kanti V. L. registrisse korteri omanikuna (t.lk. 100). Kes lepingu esitas, ei ole teada.
18.Rahvastikuregistrist saadud informatsiooni järgi V. L. suri 21.09.2004.a. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt kandis V. L. hagejale üle kokku 1 900 krooni, millest viimane makse kanti üle 05.01.2004.a (t.lk. 6-8, 89-94). Õiged ei ole kostja vastuväited, et hageja ei tõendanud ostja poolt müügihinna täielikult mittesaamise fakti. Kuna lepingu järgi pidi korteri eest tasumine toimuma ülekandega lepingus näidatud arveldusarvele, siis hagejale tasutud summa välja toomisel saab kohus lähtuda tema arveldusarvele laekunud rahast. Seega, on võimalik, et ostja ei ole müüjale kogu müügihinda tasunud. Samas see ei tähenda, et hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu.
3 (5)
2-07-19090
19.Hageja nõudeks on vallasasjast korterile omandiõiguse tunnistamine. Kuna hagi on esitatud PärS §18 alusel, siis eeldab hageja, et V. L.’l ei ole pärijaid, mistõttu kostja on seadusjärgne pärija. Kohus ei nõustu sellega, sest Rahvastikuregistri andmetel 10.06.2004.a abiellus V. L. R. L.’ga, kes on seadusjärgne pärija Pärs §11 lg1 mõttes. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit V. L.’l PärS §13 ja §14 sätestatud esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijate puudumise kohta. Samuti ei ole esitatud tõendeid R. L. või teiste pärijate poolt PärS §115 lg1 alusel pärandist loobumise kohta. Sellises olukorras kostja ei ole veel seadusjärgne pärija PärS §18 mõttes ja tal ei ole veel tekkinud omandiõigust vaidlusalusele korterile.
20.AÕS §80 lg1 alusel omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Et, kostja valdab hageja asja, ei ole tõendatud. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt, pärast V. L. surma, kasutab vaidlusaluse korteri hageja abikaasa ja lapsed (t.lk. 74). Seega ka asja valdus on endiselt hagejal.
21.AÕS §80 lg2 alusel omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. See, et kostja ei tunnista hageja omandiõigust korterile, ei tähenda, et tema vastu nõude esitamisega hageja saab õiguskaitset saavutada. Põhjendamatu on hageja väide, et kui hagi rahuldatakse, siis peab kostja ka ehitisregistris kannet parandama. Kostja vastu saaks hageja nõude esitada üksnes siis, kui tõendaks, et teiste seadusjärgsete pärijate puudumise tõttu kostja kui kohalik omavalitsusüksus on pärandi vastu võtnud. Kuna seda veel ei ole toimunud, siis ei ole hagejal seadusest tulenevalt võimalik kostja vastu hagi esitada. Ilma V. Lillväli pärijate ringi kindlaks määramata ja pärijatele vaidlusest teatamata, ei ole võimalik hagi lahendada. Sellises olukorras TsMS §423 lg2 alusel tuleks hagi üldse läbi vaatamata jätta. Et vältida kohtulahendi formaalsetel alustel tühistamist, jätab kohus hagi rahuldamata.
22.Mis puudutab ehitisregistri kannet, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud nõuet kande parandamiseks. TsMS §439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Siiski selgitab kohus hagejale, et ehitusseaduse §55 lg1 tulenevalt riikliku ehitisregistri põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002.a määruse nr 405 (Riikliku ehitisregistri» asutamine ja pidamise põhimäärus) §7 lg2 punkti 6 kohaselt ehitisregistris registreeritakse andmeid ehitise omanike kohta. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kande muutmisega ehitisregistris ei teki kellelegi omandiõigust, sest ehitisregistri andmed on informatiivse tähendusega ja omandiõigus vallasajale tekib AÕS §92 lg1 alusel kas üleandmisega või muul AÕAS §§92 -115 sätestatud viisil. Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
4 (5)
2-07-19090 Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.