Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlgnik AKR OÜ esitas 08.04.2008.a kohtule avalduse AKR algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

OÜ pankrotimenetluse

25.08.2008. a algatas kohus OÜ S pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutise halduri aruanne OÜ S (edaspidi Võlgnik) on kantud äriregistrisse 27.09.2004.a. registrikoodiga nr XXX, osakapitaliga 40 000 krooni. Varasemalt kandis Võlgnik ärinimesid OÜ S ja AKR OÜ. Alates 04.01.2005.a. kuni käesoleva ajani on võlgniku juhatuse liikmeks R A, kes on ka võlgniku ainuosanik. Võlgniku põhitegevuseks oli ehitustööde teostamine nii Eestis kui ka Soome Vabariigis. Põhiliselt tehti tööd ehitustel Soome Vabariigis tükitöö alusel, töötajaid oli kuni 35. Võlgniku selgituse kohaselt ei leitud käesoleva aasta algusest enam uusi ehitusobjekte ning tellijatelt ei saanud varasemate tööde eest raha kätte. Võlgnik ei suutnud töötajatele palka õigeaegselt välja maksta, mis tõi kaasa paremate töötajate lahkumise suurtesse ehitusfirmadesse. Võlgnik maksis töötajatele välja palga ja lähetusraha, kuid maksud jättis tasumata. Tekkis maksuvõlg, mis suurenes pidevalt. Käesoleval aastal ei tasutud makse enam peaaegu üldse. Töölepingud lõpetati poolte kokkuleppel. 07.04.2008.a. esitas võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Saldo Võlgniku arvelduskontol XXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 44. 30 krooni ning arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXX 0 EUR (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 15.09.2008.a. kiri ja võlgniku konto väljavõte lisatud ettekandele lisana nr 2). Debitoorne võlgnevus võlgniku 26.09.2008.a. bilansi kohaselt 0 krooni. Vara puudumist võlgnikul kinnitavad ajutise halduri päringud riiklikesse registritesse (ARK kiri lisatud ettekandele lisana nr 3). Kokku vara 44.30 krooni. Võlgniku, krediidiasutuste ja Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse andmetel on Võlgnikul seisuga 26.09.2008 alljärgnevad kohustused: Maksuvõlad 2 640 519 krooni, sealhulgas põhivõlg 2 376 751 krooni ja intress 263 768 krooni, sealhulgas: kinnipeetud tulumaks 828 716 krooni, sealhulgas põhivõlg 748 594 krooni ja intress 80 122 krooni; käibemaks 146 895 krooni, sealhulgas põhivõlg 134 587 krooni ja intress 12 308 krooni; sotsiaalmaks 1 575 981 krooni, sealhulgas põhivõlg 1 413 270 krooni ja intress 162 711 krooni; töötuskindlustusmaksed 30 274 krooni, sealhulgas põhivõlg 27 512 krooni ja intress 2 762 krooni; kohustusliku kogumispensioni makse 51 142 krooni, sealhulgas põhivõlg 46 330 krooni ja intress 4 812 krooni; ettevõtte tulumaks 7 511 krooni, sealhulgas põhivõlg 6458 krooni ja intress 1053 krooni. Võlgniku bilansi kohaselt on võlgnikul kohustus võlgniku ainuosaniku ja juhatuse liikme R A ees summas 623 840 krooni, mis tuleneb tema poolt antud laenudest. Lisaks ülaltoodule on võlgnikul potentsiaalne kohustus töötaja OK ees tulenevalt 19.06.2008.a. Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusest töövaidluses nr 9.3-02/974, millega on võlgnikult välja mõistetud 31 077 krooni. Võlgnik esitas 27.04.2008 Pärnu Maakohtule taotluse OK poolt esitaud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Vara on Võlgnikul 44.30 krooni, võlgniku majandustegevus on seiskunud alates märtsist 2008.a. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Ajutine haldur ei saa käesolevas ettekandes anda arvamust selle kohta, kas maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga, kuna võlgnik ei ole esitanud kõiki nõutud dokumente, eelkõige 2006.a. majandusaasta aruannet, samuti ei ole võlgnik allkirjastanud 26.09.2008.a. bilanssi ja vastust pankrotihalduri teabenõudele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tehinguid, mida saaks tagasi võita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara ja äriühingu majandustegevusega tutvumisel on alust arvata, et puudub vara tagasivõitmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil 29.09.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 3 000 591 krooni ja vara on 44.30 krooni. Võlgnik on maksejõuetu alates 2008. a märtsist, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt põhjustas maksejõuetuse tihe konkurents ehitusturul ning ehitusturu jahtumine 2008.a ning Soome Vabariigis asuvatelt võlgnikelt raha kättesaamise võimatus, lootusetud võlad, mis tuli maha kanda. Võlgniku lepingupartnerid on pankrotistunud. Lisaks peab ajutine haldur oluliseks märkida, et maksejõuetus on põhjustatud ka Võlgniku juhatuse halvast majanduslikust käitumisest, kuna ei otsitud uusi väljundeid muu majandustegevuse arendamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Küll aga võib halduri hinnangul olla juhatuse liikme käitumises tegemist KarS 4. jaos sätestatud kuriteoga, eelkõige KarS § 3891 sätestatud tunnustega teoga (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses). Ajutine haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja

juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni Eve Selbergi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R Ale.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.