Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi õigeksvõtmisega
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise koht
Viljandi Kohtumaja
Kohtuasja number
nr 2-08-60424
Avalikult teatavakstegemine
10. oktoober 2008
Kohtunik
Silvi Maiste
Asja lahendamine
kirjalik menetlus
Kohtuasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Tiina Kimmel vastu võlgnevuse summas 139 263,65 krooni ja lisanduva viivise nõudes Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Taavi Vospert (Rüütli 23 51006 Tartu)
Hageja Hageja esindaja Kostja
Tiina Kimmel (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx xx-xx xxxxx xxxxxx)
Resolutsioon Välja mõista Tiina Kimmelilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks võlgnevus 139 263 (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni 65 senti, millest 96 916,08 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 14 310,40 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1000 krooni lepingu sissenõudmisega seotud kulud ja 7353,95 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Välja mõista Tiina Kimmelilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks alates 16.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,05 % tagastamata krediidisummalt aastas. Välja mõista Tiina Kimmelilt menetluskulu 5 289 (viia tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud Kohus on andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostjad on oma vastuses kohtule hagi õigeks võtnud ja nõustunud nõudega. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 5 250 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 39 krooni, kokku summas 5 289 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.