Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

päevad makstakse välja, tulgu tagasi 28.06.2007. Sel päeval lõpetati tööleping. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik TLS § 86 p 9 ja § 107 p 1 järgi. Hageja taotles lõpparvest kinnipeetud 2 650 krooni ja muu kinnipidamise 310 krooni väljamõistmist. 08.02.2008 kohtule esitatud avalduses palus hageja töölepingu lõpetamise aluse (TLS § 86 p 9) ebaseaduslikuks tunnistamist ja palus lugeda ta omal soovil lahkunuks alates 28.06.2007 ning välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 50 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas töövaidluskomisjonile esitatud vastuses nõuet osaliselt. Töölepingu lõpetamine oli seaduslik, kuue kuu keskmise palga nõuet kostja ei tunnistanud. Töölepingu lõpetamise aluseks oli pikaajaline töövõimetus – TLS § 86 lg 1 p 9, § 107 lg 1. Hagejale saadeti 14.06.2007 tähitult teade (TLS § 87 lg 1 p 5) töölepingu lõpetamise kohta, leping lõpetati 2 nädalat pärast teate väljastamist. Hageja oli haiguslehel üle nelja kuu kuni 22.06.2007, mis on TLS § 107 lg 1 p 1 järgi lepingu lõpetamise aluseks. Tööleping lõpetati 28.06.2007. TLS § 87 lg 5 p 2 järgi arvestas kostja hagejale töötasu iga päeva eest 23.-28.06.2007. 04.10.2007 otsusega tunnistas töövaidluskomisjon töölepingu lõpetamise kostja poolt 28.06.2007 TLS § 86 p 9 alusel ebaseaduslikuks ja luges hageja töölt lahkunuks omal soovil alates 28.06.2007 ning mõistis välja hüvituse ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 50 000 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustudes, esitas kostja kohtule taotluse ITVLS § 24 alusel. Kostja vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega hageja kasuks mõisteti kostjalt välja hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja ei vaidlusta töölepingu lõpetamise alust ning on nõus töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega töölepingu lõpetamine loeti ebaseaduslikuks TLS § 86 p 9 järgi ning töölepingu lõpetamise aluseks loeti TLS § 79 lg 1 ning töölepingu lõpetamise päevaks 28.06.2007. Kostja taotleb töölepingu lõppemise tunnustamist TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel rahalise hüvituse maksmise kohustuseta. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt Eesti Elektronpost Vaike Matrovi kasuks välja hüvituse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 50 000 krooni. Kohus jättis menetluskulud AS-i Eesti Elektronpost kanda. Kohus menetles hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldust vaid osas, milles kostja otsuse vaidlustas – hüvitise väljamõistmises töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Vaidlustatud osas Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.10.2007 otsus ei jõustunud (ITVLS § 25 lg 1). Otsus jõustus nõuete osas, mida ei vaidlustatud. Tööandja vastutuse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest näeb ette TLS § 117, mille lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses, kui töötaja loobub tööle ennistamisest. Hüvituse suuruse määramine on seadusandja poolt jäetud töövaidlusorgani otsustada. Hüvituse suuruse määramisel arvestab kohus lepingu lõpetamise asjaolusid. Arvestades, et tööandja rikkus töölepingu seaduse sätet, mis reguleeris töölepingu lõpetamise võimalust pikaajalise töövõimetuse juhul selgesõnaliselt, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitus hageja taotletud suuruses 50 000 krooni, mis tulenevalt töövaidluskomisjoni istungi protokollist on väiksem hageja kuue kuu keskmisest palgast. Viidatud säte ja töölepingu lõpetamise asjaolud ei võimalda tööandja vabastamist hüvituse maksmisest.

2(4)

Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Eesti Elektronpost palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus arvutas ekslikult hageja keskmise palga ning sellest tulenevalt mõistis valesti välja hüvituse summa. Maakohus arvestas töölepingu lõpetamisele eelnenud kuue kuulise ajavahemiku eest 128 tunni e 16 tööpäeva eest keskmiseks kuupalgaks 13 368,30 krooni (brutotasu). Maakohus arvestas ekslikult keskmise palga sisse kostjale välja makstud jõulupreemia summas 5 300 krooni. Keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 3 kohaselt arvatakse palga arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad - põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka, ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. PalS § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Hagejale makstud keskmise palga määramisel maakohtu poolt arvestatud jõulupreemiat ei saa pidada summaks, mida palgaseaduse kohaselt saab käsitada palgana. Kui tööandja tasub töötajale lisatasusid või preemiat hea või tulemuslikuma töö eest, saab seda käsitada palgana. Jõulupreemia on preemia, mida ei maksta tööülesannete hea või tulemuslikuma täitmise eest, vaid tähtpäeva puhul. Jõulupreemia väljamaksmine eeldab vaid jõulupühade saabumist. Maakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis välja hagejalt 6 kuu suuruse keskmise palga hüvituse. TLS § 117 lg 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kostja käitus pikaajalise töövõimetuse tõttu töölepingu lõpetamisel heas usus ja vastavuses TLS regulatsiooniga ning temalt sanktsioonina 6 kuu keskmise palga väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Vaike Matrov ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Poolte vahel on vaidlus ainult TLS § 117 lg 2 alusel välja mõistetud hüvituse suuruse osas. TLS § 117 lg 2 sätestab, et kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Keskmise palga arvutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kehtestatud keskmise palga arvutamise korrast (edaspidi: kord). Vastavalt korra § 2 lg-le 1 arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast ja kui selle perioodi jooksul on töösuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Arvestades, et tööleping lõppes 2007 juunis, tuleb arvestuse aluseks võtta kuus kuud enne seda. Vastustaja on olnud haige alates 27.12.2006 kuni töölepingu lõpetamiseni. Seega langes

3(4)

6 kuulisse perioodi ainult 2006 detsembrikuu, millest osa on töötaja puudunud seoses haigusega. Korra § 2 lg 2 kohaselt tuleb sellisel juhul lähtuda 2006 detsembris teenitud palgast. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on töötanud detsembris 16 päeva ja talle väljaarvutatud tasu oli 10 268,40 krooni. Vaidlus on selles, kas keskmise palga arvutamisel tuleb arvestada ka 2006 detsembris välja makstud jõulupreemiat või mitte. Korra § 2 lg 3 järgi arvatakse keskmise palga arvutamisel palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Arvesse ei võeta puhkusetasu ning teistelt tööandjatelt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. Palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule või õigusaktile. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kolleegiumi arvates on 2006 detsembris vastustajale välja makstud 5 300 krooni preemia, mis palgaseaduse § 2 lg 1 järgi on palga osa ja korra § 2 lg 3 järgi tuleb see võtta arvesse keskmise palga arvutamisel. Palgaseadusest ei tulene, et jõulupreemia näol oleks tegemist preemiaga, mis ei ole arvestatav palgana. Apellant ei ole esitanud kohtule äriühingus preemiate maksmist korraldavaid dokumente, millest saaks tuvastada, mille eest ja millistel tingimustel töötajatele jõulupreemiat maksti. Tõendatud ei ole, et 2006 detsembris vastustajale väljamakstud jõulupreemia oleks olnud erandlik väljamakse, mis ei ole käsitatav palgana. Järelikult on vastustaja 2006 detsembrikuu 16 tööpäeva palk 10 268,40 krooni ja ühe päeva palk on 641,80 krooni. 2006 detsembrikuus oli 19 tööpäeva. Seega oli vastustaja 2006 detsembrikuu keskmise palk 12 194,20 krooni. Vastustaja esitas nõude seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega hüvituse 50 000 krooni välja mõistmiseks. Õige on maakohtu järeldus, et nõutav summa on väiksem hageja kuue kuu keskmisest palgast. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vähendada maakohtu poolt välja mõistetud hüvitust. Maakohus on põhjendanud, millest lähtudes ta leidis, et 50 000 krooni on kohane hüvitus ja kolleegium neid põhjendusi ei korda. Maakohus arvestas hüvituse suuruse määramisel õigesti töölepingu lõpetamise asjaolusid. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Iko Nõmm

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.