Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas 09.04.2008.a kohtule hagi Jxx Jxxxxa vastu võlgnevuse 12 785,83 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Sissenõutavast võlgnevusest 5876,34 krooni moodustab tagastamata krediidisumma; 1756,88 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 3177,34 krooni hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis; 1175,27 krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates 09.04.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,43 % tagastamata krediidisummalt aastas ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 32,43 % viivist tagastamata intressi summalt aastas. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 19. maiks 2008.a. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 21.04.2008.a. Kostja hagile määratud tähtajaks ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 04.08.2008.a. ja kohustas pooli kohtukutsega istungile ilmuma. Kostjale ei õnnestunud kohtul kutset kätte toimetada. Kohtuistungil osales hageja, kes taotles istungi edasilükkamist ja kostjale kohtukutse edastamist kohtutäituri vahendusel. Kohus määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 16.09.2008.a. Kostjale edastati kohtukutse telefoni teel. Kohus hoiatas kostjat kohtusse mitteilmumise tagajärgedest. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega põhistanud kohtusse ilmumise takistust. Hageja jäi kohtuistungil varem esitatud nõude juurde ja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja Jxx Jxxxxx vahel on 04.04.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0601056/96tt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 10 000 krooni. Kostja rikkus lepingut jättes kohaselt tasumata tarbijakrediidilepingust tulenevad osamaksed. VÕS § 416 lg 1 näeb ette krediidiandja õiguse öelda leping üles tarbija makseviivituse korral. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega 2 (3)

viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on kokku leppinud viivisemääras 32,43 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3 ja p 5.3. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja ei ole esitanud kohtule oma kohtukulude nimekirja, seega puudub kohtul alus TsMS § 174` lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.