Võlaõigus › Muud

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi OD, AD, MB ja RV vastu 135 000.- krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Vastavalt 11. aprillil 2006.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja (põhivõlgnik) OD AS-ga Balti Investeeringute Grupi Pank 11.02.2005 tarbijakrediidilepingu nr. 0500058/45kt, mida on muudetud hageja ja põhivõlgniku vahel 23.02.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 1, 03.08.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 2 ja 06.10.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 3. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000.- krooni, kokkuleppe nr. 1 kohaselt 10 000.- krooni, kokkuleppe nr. 2 järgi 28 686,05 krooni ja kokkuleppe nr. 3 järgi veel 3 201,18 krooni, kokku 71 887,10 krooni. Viimase kokkuleppe sõlmimise järgselt jäi kostja kasutusse krediidisumma 60 093,78 krooni, mille kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 28,66% ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 92 399,47 krooni. Arvestades, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja hageja võla sissenõudmisega seotud kirjadele lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ei vastanud Hageja sõlmis 11.02.2005 käenduslepingud RV ja AD ning 23.02.2005 MB, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr. 0500058/45kt ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. 03.08.2005 sõlmisid hageja ja käendajad RV ja AD kokkulepped käenduslepingute muutmise kohta, millega suurendati käendajate vastutuse rahalist miinimumsummat 180 675.- kroonini ning pikendati käenduslepingute tähtaega kuni 01.08.2011. 06.10.2004 sõlmis hageja käenduslepingu muutmise kokkuleppe ka käendaja MB, millega suurendati käendaja vastutuse rahalist miinimumsummat 212 587.- kroonini ning pikendati käenduslepingu tähtaega kuni 01.03.2013. 02.01.2006 saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise

ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata meeldetuletustele ning hoiatusetele hagejale kolme järjestikust osamakset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt 2-nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 08.02.2006 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjatelt 83 606,65 krooni tasumist, millest 60 093,78 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 8 309,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 018,76 krooni leppetrahv, 600,94 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 33,40 krooni viivis ning 2 550.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub vastavalt VÕS § 100, § 101 lg l p-de l ,3, § 108 lg l, § 113 lg l, § 115 lg l, § 127 lg 1, § 128 lg l, 2 ja 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning § 158 lg 1 välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 135 000.- krooni, viivis alates 10.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,66% tagastamata krediidisummalt aastas ja riigilõiv 3 500- krooni.

ASJA KÄIK

enne lepingu allkirjastamist. Kostja allkirjastas käenduslepingu isiklikult, nõustused käenduslepingu tingimustega. Kostja nõustus sellega, et nägi tarbijakrediidilepingut ning sellel märgitud krediidisummat 30 000.- krooni. Käenduslepingu allkirjastamisel tutvustatakse käendajale käenduslepingu olulisi tingimusi, mida käendaja oma vastuses ka tunnistab. Samal ajal oli käenduslepingus välja toodud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 116 469.krooni, millest käendaja oli teadlik. Kostja palus lugeda käendusleping tühiseks TsÜS § 90 lg 1 alusel. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt, tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kostja on oma vastuses väitnud, et „Kuna ma ei valda eesti keelt, ei hakanud ma käenduslepingut läbi lugema, sest olin kindel, et ei oleks sellest aru saanud“. Kostjale selgitati käenduslepingust tulenevaid tagajärgi. Sellest tulenevalt ei ole õigustatud lepingu tühiseks tunnistamine, samuti kostja väide selle kohta, et hageja esindajad viisid teda tahtlikult eksitusse. Hageja esindaja ei nõustunud ka kostja väidetega, et talle ei ole teatatud krediidilepingu kokkulepetest. Kostjat on teavitatud muudatustest 23.02.2005 ja 06.10.2005 hageja kontoris ning 03.08.2005 kirjaga. 06.10.2006 kokkuleppega suurendati käendaja vastutust 212 587.- kroonini. Ülaltoodust lähtuvalt jäi hageja esindaja hagis esitatud nõuete juurde ning palus solidaarselt kostjatelt välja mõista võlgnevus 135 000.- krooni, sh tagastamata krediidisumma 60 093,78 krooni, 8 309,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 018,76 krooni leppetrahv, 600,94 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 439,88 krooni viivis ning 2 550.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjatele AD ja OD saatis maakohus 12.04.2006, 16.05.2006, 22.06.2006, 28.07.2006 hagiavalduste ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid tagastati märgetega „tähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistri väljavõtete kohaselt elab kostja OD aadressil x ja AD aadressil x. Ida Politseiprefektuuri 24.08.2006 teadete kohaselt on kostjate AD ja OD asukohad teadmata. Seoses sellega, et kostjate AD ja OD tegelik asukoht oli teadmata, kutsuti kostjad kohtuistungile kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29. märtsil 2007.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Täiendavalt kutsuti kostjad AD, OD ja RV kohtuistungile kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. juulil 2008.a. Kostjad kohtule ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTUISTUNG

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: kostja OD ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel 11.02.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr. 0500058/45kt, lepingu üldtingimustega, maksegraafikutega, lepingu tingimuse muutmise kokkulepetega nr. 1, 2, 3 ja

käenduslepingutega (tl. 10-39); hageja poolt käendajatele väljastatud teatistega lepingutingimuste muutmiste kohta (tl. 40-44), hageja poolt kostjatele väljastatud kohustuse täitmise nõudekirjadega (tl. 45-60), hageja hinnakirjaga (tl. 61).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.02.2005.a AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja OD vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr. 0500058/45kt alusel anti laenusaajale laenu summas 30 000.- krooni. Lepingut muudeti hageja ja põhivõlgniku vahel 23.02.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 1, 03.08.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 2 ja 06.10.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 3. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000.- krooni, kokkuleppe nr. 1 kohaselt 10 000.- krooni, kokkuleppe nr. 2 järgi 28 686,05 krooni ja kokkuleppe nr. 3 järgi veel 3 201,18 krooni, kokku 71 887,10 krooni. Viimase kokkuleppe sõlmimise järgselt jäi kostja kasutusse krediidisumma 60 093,78 krooni, mille kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 28,66% ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 92 399,47 krooni (tl. 10-33). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega kostjad (käendajad) AD, MB ja RV nende ja panga vahel 11.02.2005 ja 23.02.2005 sõlmitud käenduslepingute alusel (tl. 34-39). Kostjad AD, OD ja RV kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kuna kohtkutsed on neile kätte antud kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. juulil 2008.a. (tl. 164), siis loetakse kohtukutsed TsMS § 317 lg 5 kohaselt kostjatele kättetoimetatuks. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükkis. TsMS § 414 lg 1 alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja ega ka istungile ilmunud kostja ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Olukorras, kus kostjatel ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenu- ja käenduslepingute sõlmimise, nende alusel laenu saamise ning lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise üle, ei pea kohus vajalikuks kohtuistungit edasi lükata. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kostjate AD, OD ja RV osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 alusel, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab käendaja vastutuse, mille alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning hagi esitamise seisuga on neil tekkinud võlgnevus hageja ees summas 135 000.- krooni, millest tagastamata krediidisumma moodustab 60 093,78 krooni, 8 309,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 018,76 krooni leppetrahv, 600,94 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 439,88 krooni viivis ning 2 550.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

Kostjatel AD, OD ja RV ei ole vaidlust nende ja panga vahel lepingute sõlmimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vajaduse üle (kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hagile). Ei ole neil ka vaidlust tagastamata põhinõude ning hageja poolt arvestatud viiviste ja intresside suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud kostja MB hagiga ei nõustunud, kuid seda põhjendusel, et talle ei olnud arusaadav käenduslepingu sisu (kostja 03.05.2006 vastus, tl. 72-74). Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS § 76 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega. Kuna põhikostja ja käendajad ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS § 396 lg 1 ja § 145 lg 1, lg 2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt kostjate arvelt koguvõlgnevuse 135 000.krooni ulatuses. TsMS §367 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis alates 10.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,66% tagastamata krediidisummalt aastas.

MENETLUSKULUD

Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 3 500.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtukutse avaldamise eest riigilõiv 400.- krooni (kahel korral). Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning jätab menetluskulud kostja kanda Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks riiiglõiv summas 3 900.krooni (3500+400). Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.