Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 14.05.2007 töölepingu nr 07-06 hageja tööleasumiseks kostja juurde objektijuht/ehitajana. Lepingu p 5.1. kohaselt oli hageja töötasu 15 000 krooni ning p 5.4. järgi oli palgapäevaks 7. kuupäev. Firma krediitkaardilt sai hageja palgaraha augustis ja septembris kokku 30 000 krooni. Oktoobris hagejat enam reaalselt tööga ei kindlustatud. Kostja käskis hagejal kodus oodata kutset tööle, mis pidi kohe uuesti algama. Seetõttu ei saanud hageja endale ka uut töökohta otsida. Kuna hagejat ikkagi tööle ei kutsutud ja saamata jäänud palka välja ei makstud, esitas ta kostjale 23.11.2007 avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse § 82 alusel alates 01.12.2007.. Kostja hagejale lõpparvet ei maksnud. 18.02.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub hagejalt välja mõista saamata jäänud palk summas 67 696 krooni, hüvitus kasutamata puhkuse eest summas 9736 krooni, hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 30 000 krooni, ühe kuu palk lõpparve maksmisega viivitamise pärast summas 15 000 krooni, ja viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 41 446 krooni, kokku 163 878 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja seaduslik esindaja on hagimaterjalid oma elukohas 04.09.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 14.05.2007 töölepinguga, hageja konto väljavõttega, 23.11.2007 töölepingu lõpetamise avaldusega ja selle saatmist tõendava postikviitungiga, ning 04.01.2008 kostjat puudutava maksehäireregistri raportiga. Töölepingu seaduse (TLS) § 49 p 1 järgi tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja p 2 kohaselt maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel vastava paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 74 lg 2 järgi tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. PalS § 35 näeb ette, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või

ülekandmisele kuulunud palgast. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud palga, rahalise hüvituse kasutamata puhkuse eest, hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses, ühe kuu palga lõpparve tasumisega viivitamise eest, ja viivise palga maksmisega viivitamise eest kokku summas 163 878 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.