1.Välja mõista SA TH L N kasuks tervisekahju hüvitist alates 08.06.2006-30.09.2008 ühekordses summas 115614,66 krooni ja alates 01.10.2008 igakuiselt 4519,26 krooni. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat hüvist indekseerima.
2.Välja mõista SA TH L N kasuks tervisekahjustusega seotud kulutuste katteks 577,80 krooni. Jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja töötas alates 01.01.1966 kuni 07.06.1995 kostja ja tema õiguseelnejate juures hambatehnikuna. Enne seda töötas hageja hambatehnikuna lühikest aega P L , K L ja T H H.
2.11. aprillil 1995 diagnoositi tal esmakordselt kutsehaigus – dermatiit ja ülekoormushaigus. Kutsehaigus oli tingitud hambatehniku tööst, haigestumist põhjustanud tööohuteguriteks olid sundasendid, ülekoormus õlavöötmele, kaelale, kätele ning protakrüül ja muud nahka ja limaskesti ärritavad ained. Pärast kutseahaiguse diagnoosimist viidi hageja tervise tõttu üle teisele tööle, esialgu informaatori ja seejärel registraatori ametikohale. Hagejal tuvastati 1995. aastal kutsehaiguse tõttu püsiv töövõimetus 30 %. Kuna informaatori ja registraatori palk oli aastaid ligilähedane hambatehniku töötasuga, siis ei tekkinud hagejal töötasu osas sellist varalist kahju, mida oleks olnud otstarbekas sisse nõuda, samuti võimaldas saadav töötasu osta medikamente ja raviteenuseid kutsehaiguse raviks. 2. aprillis 2006 pöördus hageja kutsehaiguse dünaamika kontrolliks Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskusesse. Kontrolli tulemusena tuvastati jätkuvalt kutsehaigus – dermatiit ja ülekoormushaigus, õlavöötme ja käte müofastsiaalsed valud. Tallinna Pensioniameti AEK 09.08.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 285324 tuvastati hagejal püsiv töövõime kaotus 30 %, mille põhjuseks on kutsehaigus. Kostjaga lõpetati töölepingu 07.06.2006. Seniajani pole hageja leidnud endale sobivat uut tööd ning on sunnitud elama üksnes pensionist. Hagejal on tekkinud varaline kahju. Hagejal on tekkinud igakuine kahju 100 % palgast, mida ta teeniks hambatehnikuna. Kui hagejale poleks tekitatud kutsehaigust, võiks ta ka käesoleval ajal töötada hambatehnikuna ning teenida samasuurt keskmist palka kui teisedki hambatehnikud. Esmajoones tegeleks hageja mahavõetavate proteeside valmistamisega, sest selles valdkonnas on tal kõige suurem kogemus. Hageja kaotas kutsehaiguse tõttu hambatehniku ametikoha, mitte registraatori ametikoha. Seega tuleb lähtuda hambatehnikute palgast, mitte registraatori töötasust. Hageja töötas teatud aja vanemhambatehnikuna, kuid tegi ühtlasi olulisel määral ka hambatehniku tööd, hageja andmetel ei ole vanemhambatehnikute praegused keskmised palgad väiksemad hambatehnikute keskmisest töötasust. Haiguse tõttu ei ole hageja alates 1995. aastast saanud teha oma erialast tööd hambatehnikuna ning alates 2006. aastast on ta koondamise tulemusena üldse ilma tööta ja töise sissetulekuta. Hagejal ei ole käesoleval ajal muid vaevusi kui need, mis tulenevad kutsehaigusest. Miski peale kutsehaiguse ei segaks tal töötamast.
3.Mahavõetavaid proteese tegevate hambatehnikute keskmine palk oli: 2006. aastal - 12 306 krooni kuus; 2007. aastal - 18 158 krooni kuus. Kuna 2008. aasta keskmiste palkade kohta andmed puuduvad, siis tuleb eeldada, et käesoleva aasta esimesel poolel on keskmised töötasud olnud vähemalt 2007. aasta tasemel. Hageja igakuine kahju saamata jäänud sissetuleku osas on olnud 2006. aastal 12 306 krooni kuus, 2007. aastal 18 158 krooni kuus ja 2008. aastal jätkuvalt 18 158 krooni kuus. Kuna hageja töötas hambatehnikuna ka teistes haiglates, siis kostja vastutab kahju eest üksnes selles ulatuses, mis on võrdeline tema juures töötatud aja osakaaluga. Hageja tööraamatu järgi oli ta enne kostja juurde asumist töötanud hambatehnikuna järgmiselt: PL13 kuud, K L 13 kuud, H H 4 kuud. Kostja juures tegi hageja hambatehniku tööd alates 01.01.1966 kuni 07.06.1995 ehk 29 aastat ja 6 kuud ehk 354 kuud. Kokku töötas hageja hambatehnikuna tervistkahjustavates oludes 384 kuud (13 +13 +4 +354 = 384). Kostja arvele langeb sellest ajast 92,19 %, sest 354 : 384 = 0,921875. Eestis väljakujunenud õiguspraktika kohaselt tuleb kostjal hüvitada 92,19 % tekitatud kahjust. Seega lasub kostjal kohustus maksta igakuist hüvitist järgmistes summades: 2006 juuli – detsember 11 345 krooni igakuiselt, sest 12 306 x 92,19 % = 11 344,90; ajavahemiku 07.06.- 30.06.2006 ehk 24 päeva eest 9 076 krooni; 2007 jaanuar – detsember 16 740 krooni igakuiselt, sest 18 158 x 92,19 % = 16 739,86; 2008 jaanuarist edasi samuti 16 740 krooni igakuiselt. Seega ajaperioodi 07.06.2006 – 30.06.2008 eest on ühekordne hüvitissumma on 378 466 krooni, sest: 2006 – 9 076 krooni juunis ja ülejäänud 6 kuu eest 68 070 krooni (6 x 11 345), kokku 77 146 krooni; 2007 – 12 kuu eest kokku 200 880 krooni (12 x 16 740); 2008 – 6 kuu eest kokku 100 440 krooni (6 x 16 740).
4.Lisaks igakuise hüvitise võlgnevusele 378 466 krooni palub hageja välja mõista perioodilise hüvitise alates 01.07.2008 igakuiselt 16 740 krooni ning lisakulutuste hüvitise 642 krooni,
mis on tõendatud kuludokumentidega.
5.Kostja õigusvastane käitumine seisneb tervislike ja ohutute töötingimuste mittetagamises aastatel 1966-1995. Kostjal oli kohustus mõõta töökeskkonna ohutegureid, selleks, et tuvastada kahjulikke mõjusid tervisele ja neid vähendada, tööandja pidi kindlustama tööoludele vastava tervisekontrolli, et ennetada kutsehaigestumist või siis vähemalt tagada haigusprotsessi avastamine võimalikult varasemas staadiumis. Tööandjal oli kohustus tagada töötajale juhendamine mitte ainult tööohutuse, vaid ka töötervishoiu valdkonnas, et töötaja ka ise oskaks märgata ohutegurite kahjulikku mõju, oskaks nende toimet vältida-vähendada ning oskaks juhtida nii tööandja kui ka terviskontrolli tähelepanu vaevustele, mis võivad olla tingitud töökeskkonnast. Ilma piisava töötervishoiualase juhendamiseta ei ole alust nõuda töötajalt, et ta suudaks anda omapoolse panuse kutsehaigestumise vältimisse-ennetamisse. Kostja rikkus ühel või teisel määral oma kohustusi kõiki selliseid kohustusi.
6.Kostja ei pööranud aastate jooksul tähelepanu asjaolule, et hambatehnikud, sealhulgas hageja oli sunnitud töötama suure osa tööpäevast sundasendites ja tegema sundliigutusi, mis mõjuvad kahjustavalt kätele ja õlavöötmele. Kostja eiras seega Vabariigi Valitsuse 22.07.1992 määruse nr 214 lisas nimetatud töödega seonduvate ohutegurite mõõtmise kohustust. Märgitud akti lisa loetelu p 4 alap 12 on tervistkahjustavatena sätestatud tööd, mis on seotud lokaalse lihaspingega, peamiselt kämbla- ja õlavarrelihaste pingutustega ja mida hageja töö oli ja mis seetõttu kvalifitseerub tervistkahjustava tööna. Jättes hindamata, millist füüsilist pinget põhjustasid hambatehnikutele sundasendid ja sundliigutused, eiras kostja nõudeid, mis sisaldusid Eesti Vabariigi peasanitaararsti ja Tööinspektsiooni 07.09.1992 käskkirjaga nr. 1 kinnitatud “Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimise ja töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimise juhendis”. Juhendi II osa p 3, 8 määratlesid, et töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmine kui töökaitseabinõu korraldamise kohustus lasub tööandjal ning et tööandja on kohustatud pidama vastavat arvestust. Punktis 8 on sätestatud, et tervistkahjustavaks mõjuriks raske ja pingeline töö. Tööandja piirdus üksnes keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite mõningase mõõtmisega ning jättis täiesti uurimata füsioloogilised ohutegurid (sundasendid ja sundliigutused). Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et keemiliste ohutegurite mõõtmisel oleks välja selgitatud protakrüüli kahjustav toime nahale, mis põhjustas hagejale lisaks ülekoormushaigusele ka dermatiidi. Hagejal diagnoositi dermatiit kui kutsehaigus kevadel 1995 ehk ajal, mil kummikindaid alles hakati kasutama, kuid neid ei olnud piisavas koguses. Enne seda ehk peaaegu 30 aastat tuli hagejal töötada ilma kaitsekinnasteta. Kostja eiras samuti NSVL riikliku peasanitaararsti 12.08.1986 käskkirjaga nr 4137-86 kinnitatud „Töö hügieenilist klassifikatsiooni“, mis kehtis kuni TTOS jõustumiseni 26.07.1999 ning mis käsitles raske ja pingelise tööna sundasendites püsimist ja sundliigutuste tegemist. Kuna kostja ei teostanud nõutud mõõtmisi, jättis ta tuvastamata töökeskkonna ohtlikkuse hageja suhtes ning seetõttu tuli hagejal töötada sundasendites ja lokaalse lihaspingega, mis kahjustas tema tervist. Hageja hinnangul tuli tal töötada sundasendis rohkem kui 25 % tööajast, mis tähendas kõrgendatud ohtu kutsehaigestumiseks. Kostja rikkus töökeskkonna kahjulike ja ohtlike mõjurite mõõtmise nõuet, mis tulenes töökaitseseaduse §-st 7 lg 4, samuti NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989 käskkirja nr 555 tulenevaid nõudeid. Nimelt pidi tööandja tagama (käskkirja lisa p 5) töötajatele perioodilise arstliku kontrolli vähemalt üks kord kahe aasta jooksul 4 arsti osavõtul (neuroloog, kirurg, terapeut, günekoloog). Kostja ei taganud hagejale meditsiinilist läbivaatust 4-liikmelise arstide komisjoni poolt iga kahe aasta järel. Käskkiri 555 lisa 1 punkt 1.2. nõudis, et töötajatele, kes kasutavad töös akrüül- ja metakrüülhappeid, nende estreid ja nitriile, tuleb tagada meditsiiniline kontroll vähemalt üks kord ühe aasta jooksul kolme arsti poolt (terapeut, otolarüngoloog, nahaarst). Kostja ei taganud hagejale nõuetekohast tervisekontrolli, mis tulenes protakrüüli kasutamisest, sest ei toimunud igaaastast kontrolli, sealhulgas nahaarsti poolt. Kostja poolt korraldatud puudulik
tervisekontroll ei vältinud hageja kutsehaigestumist. Kostja ei taganud töötajatele töötervishoiualast väljaõpet-juhendamist. Vabariigi Valitsuse 20.10.1993 määrusega nr 324 punkt 23 alapunkt 2 nõudis, et töökaitsealane juhendamine peab muuhulgas sisaldama ka tööprotsessi kahjulike mõjurite tutvustuse ja nende profülaktika, alapunkt 5 nõudis toimuda võivate ja toimunud iseloomulike kutsehaigestumiste asjaolude ja põhjuste tutvustamist, p 26 alapunkt 5 ja 6 nõudsid, et töökaitsealane juhendamine sisaldaks muuhulgas töökoha tervisekahjulike mõjurite tutvustamist ja töötervishoiu küsimuste käsitlemist, p 31 sätestas, et töötaja sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine registreeritakse vastavas päevikus või registreerimiskaardil. Kostja ei ole esitanud kohtule ei päevikuid ega registreerimiskaarte, mis tõendaksid hageja nõuetekohast töötervishoiualast juhendamist. Kostja rikkus TööK § 153 lõike 1 nõuet, et ettevõte on kohustatud instrueerima töötajaid muuhulgas ka töötervishoiu eeskirjadest. Eespool nimetatud konkreetsete nõuete mittejärgimise kaudu rikkus kostja Töökoodeksi § 147 lõigete 1, 2 ja 3 sätteid, et ettevõte peab tagama tervislikud ja ohutud töötingimused, mis väldivad töötajate haigestumise kutsehaigustesse, aga ka TLS § 49 p 4 nõuet, et tööandja on kohustatud kindlustama ohutud töötingimused. Kostja rikkus ühtlasi üldnormina töökaitseseaduse § 5 lg 2 punktis 1 sisalduvat nõuet, et tööandja on kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele. Hageja varaline kahju, mis seisneb töisest sissetulekust ilmajäämises ja ravikulutustes, on põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusetusega.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista tervisekahju igakuine hüvitis, sealhulgas ajavahemiku 07.06.2006 – 30.06.2008 eest ühekordses summas 378 466 krooni ning alates 01.07.2008 igakuiselt 16 740 krooni, kohustada kostjat alates 2009. aastast indekseerima hüvitise suurust iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksiga, tervisekahju lisakulutuste hüvitis 642 krooni.
8.Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
9.Tõendid: Kutsehaiguste Haigla teatis, teatis AEK-le, väljavõte ambulatoorsest kaardist, arstliku ekspertiisi otsused, otsus hageja võtmise kohta arvele töövõtjana, apteekide tšekid ravimite ostu kohta, hageja tööraamatu väljavõte, Medicoveri tervisekontrolli otsus, A. N ütlused, Maksu ja Tolliameti andmed hageja sissetulekute kohta, tööturuameti tõend. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Isegi kui kahju on tekkinud, tuleb vähendada sest hageja on ise süüdi kahju tekkimises. Hageja töötas kostja juures 01.01.6622.08.76 hambatehnikuna, 01.01.93-07.06.95 oli hambatehnik, kuid tegi proteeside parandamist. 23.08.76-31.12.92 oli vanemhambatehnik. 1995.a. aprillis diagnoositi hagejal kutsehaigus ja 30% ulatuses töövõimekaotus, pärast seda asus hageja juunis 1995.a. kostja juures tööle informaatorina ja alates 12.06.95 registraatorina.
11.Kahju ei tekkinud, sest saadav palk oli samane mis hambatehnikul. Hageja tervis oli hea ja 2001-2006 ei pöördunud ta töövõime taastuvastamiseks arsti poole. 07.06.06 lõpetas kostja hagejaga töölepingu koondamise tõttu. 04.04.06 pöördus ta töövõime kaotuse tuvastamiseks arsti poole. Hageja ei tööta, saab pensioni, on pensioni eas. Hagejal ei ole tekkinud kahju töötasu kaotuse näol. Kui hagejal tuvastati töövõime kaotus, viidi ta üle tema nõusolekul teisele tööle, töötasu kaotust ei tekkinud. Töö ja töötasu kaotus on tingitud sellest, et hageja koondati, mitte selle tõttu, et tal on kutsehaigus. Hageja töötas kostja juures edukalt pärast kutsehaigusesse haigestumist 11 aasta jooksul, olles teisel tööl ja kus ta töötasu ei kaotanud. Töövõime kaotus 30% ulatuses, mis tehti kindlaks 2006, oli samane kui perioodil 1995-2006. Uue töökoha mittesaamise riski ei pea kostja kandma. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saa töötada samal töökohal kui ta töötas 2005-2006 kostja juures (administraator,
informaator). Hageja on olnud vanaduspensionil 7 aastat ja seega ei ole kahju tekkinud kutsehaiguse ja töövõime kaotuse tagajärjel. Statistika seisukohalt töötas 2005.a. 60-64 aastastest naistest 39,5%, 2006.a. 42,2% 60-64- aastastest naistest ja 19,4% 65-69 -aastastest naistest, 2006.a.vastavalt 23%. Arvestades hageja vanust ja tema üldhaigestumist ei saaks hageja enam kostja arvates ei töötada. Ta peab tõendama, et ta on erand, kes sellises vanuses ja pensionieas suudaks töötada eluaegselt ja sealjuures teeks hambatehniku täpsust ja kiirust nõudvat tükitööd. Hagejal on ka teisi haigusi, mille tõttu ei töötaks ta hambatehnikuna tingituna east, üldhaigestumisest. Hageja asus tööd otsima mitte kohe pärast koondamist vaid alles 2007.a. kui kavandas hagi esitamist. Hageja ei ole tõendanud, et muu töö oleks jäänud saamata tingituna kutsehaigusest. Hageja on tegev Kutsehaigete Liidu juhatuses.
12.Kahju arvestus ei ole õige, kahju suurust saaks arvestada registraatori töötasust lähtuvalt. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleb arvestada kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mahavõetavate proteese valmistavate hambatehnikute sissetulekust, sest sellel kohal töötas hageja 30 aastat tagasi. 1993-1993 oli ta vanemhambatehnik, kes tegi brigadiri tööd, võis valmistada proteese põhitöö kõrvalt. Hambatehnikuna töötas ta 1993-1995.a. kuid tegi ainult parandustöid, töötasu oli 03.04.08 8640 krooni 29.09.07. 9768 krooni, peale selle puuduvad hagejal tervisest tulenevad takistused vanemhambatehniku töö tegemiseks või registraatori või muu taolise töö tegemiseks. Kuna hageja töötas 11 aastat registraatorina, enne seda 2 aastat proteeside parandajana, ei ole põhjendatud hageja väide, et ta nüüd pensionieas sooviks ja suudaks töötada hambatehnikuna, saaks vastavat palka, kuid ei saa seda teha kutsehaiguse tõttu. Hambatehniku tööl on eripära, see on loominguline, kiirust ja täpsust nõudev tükitöö. Seisuga 3.04.08 oli 2005 kuni 31.05.2005 hambatehniku töölepingujärgne palk 5800 kroonist alates ja 01.06.07 alates 8820 krooni, muu sõltub oskustest, vanusest. Hageja ei ole võrdsustatav keskmise hambatehnikuga käesoleval ajal, hüvise arvetus on seega alusetu.
13.Tema hüvise arvestamise aluseks saab olla tema palk registraatorina 2006.a. 7540 krooni ja hüvis 2262 krooni. Isik ei saa nõuda igavesti töövõimekaotuse tuvastamise ajal olnud ametikoha keskmist palka igavesti, vaatamata sellele, et ta on leidnud endale vahepeal töö, aastaid töötanud, jäänud pensionile ja saab pensioni, mille väljateenimist ei ole takistanud töövõime kaotus. Enamuse töötamise perioodist, so 1976-1993 oli hageja vanemhambatehnik, kes oli sisuliselt brigadir, kes jagas tööd, kontrollis seda jne. Igal juhul olid tööetapid erinevad, töötaja sai valida tempo, pidi ise järgima töötervishoiu nõudeid, materjalide käitlemise nõudeid, töövõtteid ja nende eiramine võis kaasa tuua kutsehaiguse. Kostja suunas töötajad tervisekontrolli. Kostja pidas arvestust mõjurite osas, tegi mõõtmisi, sj töö raskuse ja pingelisuse osas. Hageja pidi ise järgima erinevate ainete töötamisel nende kasutamisjuhendeid. Hageja haigestumine oli tingitud individuaalsest tundlikkusest protakrüüli vms ainete suhtes, kostja ei saa seda kõrvaldada, kostja ei saanud kõrvaldada sundasendeid, liigutusi, mis paratamatult kaasnevad pea iga tööga. Töö oli korraldatud selliselt, et tehnikud tegid ära kõik proteeside valmistamisega seotud töö, sh abitööd, kõrvaltööd ja tegid iga päev erinevaid operatsioone, kitsast spetsialiseerumist ei rakendatud. Kostja ei ole rikkunud mõõdistamise juhendeid, kostja ei vastuta selle eest, kuidas töötervishoiu kontrolli teostasid arstid. Kostja töötajad läbisid tervisekontrolli perioodiliselt T H P , sj läbis selle ka hageja. Kostja poolt oli kehtestatud ka töökaitse ja ohutustehnika eeskirjad 07.04.75 käskkirjaga nr 75 ja sellel oli lisa nr 9, mis sätestas tehniku kohustuse kanda kaitseriideid, hoolikalt käsitleda keemilisi aineid, sj kasutama tõmbekappi. 11.04.95 kinnitas peaarst töökaitsejuhendi nr 1, mis kohustas töötajaid kontrollima enne tööle asumist isikukaitsevahendite korrasolekut ja kohustas neid kandma. Tööandja korraldas juhendamist, pidas vastavat žurnaali. Ei ole õige, et hambatehnikute hulgas on õlavöötme ja ülekoormishaiguse esinemissagedus väga kõrge, see on tõendamata. Hageja rikkus ise töökaitse eeskirju, töölaud ei olnud korras ega kasutanud individuaalseid kaitsevahendeid.
14.Tõendid: töölepingu lõpetamise teatis, väljavõte lepingust, Statistikaameti väljavõte tööhõive kohta, Stomatoloogia Polikliiniku peaarsti käskkiri nr 17 07.75, töökaitsejuhend 11.04.95, hambatehniliste laboratooriumide töötajate ohutustehnika eeskirjad nr 11 15.03.72, ohutustehnika eeskiri tööks proteesi kabinetis 03.01.94, ohutustehnika eeskiri 1983.a., Sanitaar-Epidemioloogia Jaama kiri koos lisadega 1985.a., Tallinna Tervisekaitsetalituse protokollid, töötajate nimekiri, kes puutuvad kokku metüülmetakrülaadiga, plii analüüside tulemused, hageja tööleping, töötervishoiu perioodilise kontrolli akt, nimekiri töötajaist, kes 1989.a. peavad kontrolli minema, hambatehniku ametijuhend 01.10.97, ohutustehnika eeskirjad 1983.a. ja juhendid 1983.a. erinevate aparaatide kasutamiseks, hageja seletuskiri 18.05.1995, instruktaaži žurnaalid, töökaitse koolituse registreerimise leht, stomatoloogilise lihvmasina kasutusjuhend, Ida- Tallinna Keskhaigla vastus kostja päringule, hageja isikukonto kaart, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastus, väljavõte hageja tervisekaardist, Ida-Tallinna Keskhaigla vastus, meditsiinikaart 2346 koos uuringutega hageja kohta, tunnistajate T. M ja H. M ütlused. Kohtu põhjendused
15.L N töötas alates 01.01.1966 kuni 07.06.1995 kostja ja tema õiguseelnejate juures hambatehnikuna. Enne seda töötas hageja hambatehnikuna lühikest aega PL, K L ja T H H .
11.aprillil 1995 diagnoositi tal esmakordselt kutsehaigus – dermatiit ja ülekoormushaigus. Kutsehaigus oli tingitud hambatehniku tööst, haigestumist põhjustanud tööohuteguriteks olid sundasendid, ülekoormus õlavöötmele, kaelale, kätele ning protakrüül ja muud nahka ja limaskesti ärritavad ained. Pärast kutseahaiguse diagnoosimist aprillis 1995 viidi hageja tervise tõttu üle 08.06.1995 teisele tööle, esialgu informaatori ja seejärel 12.08.1995 registraatori ametikohale. Hagejal tuvastati 1995. aasta aprillis kutsehaiguse tõttu püsiv töövõime kaotus 30 %. Hageja koondati ja temaga lõpetati tööleping 07.06.06 seoses töökorralduste muudatustega kostja juures. Hageja ei ole käesoleva ajani leidnud endale tööd. Nende asjaolude üle puudub vaidlus. Seega on asjas tõendatud hagejal tervisekahju tekkimine seoses kutsehaigusega, st töötamisest hambatehnikuna, samuti on asjas tõendatud, et hageja ei ole tööd kaotanud endast sõltuvatel asjaoludel vaid põhjusel, et tööandja ei võimaldanud tal enam tööd jätkata.
16.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas seoses tervisekahjustumisega on hagejal tekkinud ka kahju, mis tuleks hüvitada ja milles see kahju seisneb.
17.TsK § 448 lg 1 alusel tuleb kahju tekitajal hüvitada teisele isikule tekitatud kahju, va kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, TsK § 463 lg 1 alusel tuleb tervisekahjustuse tekitamise korral kahju tekitajal hüvitada kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused. TsK § 463 lg 1 määratleb varalise kahjuna töövõime vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu ning tervisekahjustusest tingitud muud kulutused. Seega on tervisekahjustuse tõttu tekitatud varaline kahju see osa sissetulekust, mis kannatanul jääb saamata seoses tervisekahjustusega.
18.Kostja väidetel on tegemist isikuga, kes ilmselt ei saaks jätkata tööd käesoleval ajal enam hambatehnikuna, kuivõrd nõudmised tööle on muutunud, töö tegemine nõuab kiirust ja täpsust, hagejal on lisaks kutsehaigusele teisi üldhaigusi, mis ei võimaldaks tal töötada, lisaks viitab Statistikameti uuring sellele, et hageja vanuses naiste töötamine on vähene.
19.Vaidlust puudus selles, et hagejal on kõrgvereõhutõbi, ent kohtu arvates ei ole kostja tõendanud asjaolu, et märgitud haigus takistaks kuidagi hagejat üldse töötamast. Seega leiab kohus, et asjaolu, et hageja on pensioniealine ja et Statistikaameti uuringuist lähtuvalt on hageja töötamise tõenäosus ca 20-40 % ja et hageja ei saaks enam tänapäeva nõudluste tingimustes jätkata tööd hambatehnikuna, ei tähenda seda, et hagejal ei võiks olla kahju tekkinud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja jätkamine hambatehnikuna kutsehaiguse tõttu
oleks tema tervisele tõenäoliselt ebasoovitav, mistõttu töökoha kaotus tõi hagejale kaasa sissetuleku kaotuse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on kutsehaigusest tingituna tekkinud töövõime kaotus ja pärast kostja initsiatiivil töökoha kaotust tekkinud ka sissetuleku kaotus/selle vähenemine, kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja käesoleval ajal ei tööta. Seda kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud tööturuhõiveameti tõend ja maksu - ning tolliameti tõend, mille kohaselt ei saa hageja maksustatavaid tulusid. Nii ei tähenda asjaolu, et hageja on mõne mittetulundusühingu juhatuses, tema sissetuleku püsivust. Kostja väitis, et kuni koondamiseni ei pidanud hageja vajalikuks kontrollida töövõimekaotuse ulatust uuesti ja alles pärast koondamist pidas vajalikuks seda kontrollida, mis lubab kostjal arvata, et kahju pole tekkinud. Kohus leiab, et märgitud ajal so 1995 (kutsehaiguse tuvastamine) -2006 (kui hageja koondati) puudus selliseks kontrolliks hagejal vajadus, sest hageja viidigi pärast 1995.a. kutsehaiguse avastamist teisele tööle üle ja hageja kinnitusel ei kaotanudki ta sellel ajal tervisest tuleneva töökoha vahetamise tõttu kahju, sest tema sissetulek pärast seda kuni 2006.a. koondamiseni ei olnud tema enda väidetel vähenenud. Kohus leiab seega, et hagejal on tekkinud seoses temal esineva kutsehaigusega ning sellest tuleneva töövõimekaotusega 30% ulatuses tervisekahju ja sellest omakorda tulenevalt sissetuleku kaotuse tõttu kahju TsK § 463 lg 1 tähenduses pärast töökoha kaotamist.
20.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja võiks selle kahju eest ka vastutada.
21.Hageja töötas kostja ja tema õiguseelnejate juures pea 30 aastat. Kutsehaiguste põhjustanud ohuteguriks olid sundasendid, ülekoormus õlavöötmele, kaelale, kätele, töö kemikaaliga, mis on põhjustanud hagejale dermatiidi ja mida kinnitab vastav Kutsehaiguste Haigla teatis 438
22.Kostja esitas kohtule TSP peaarsti käskkirja nr 17. 07.04.75 ja selle lisa 9, millega kinnitati ortopeedilise stomatoloogia osakonnas töötavate hambatehnikute töökaitse ja ohutustehnika eeskirjad, 11.04.95 A. M kui peaarsti poolt kinnitatud töökaitsejuhendi nr 1 (tööohutuse üldnõuded), 15.05.1972 kinnitatud hambatehniliste laboratooriumide töötajate ohutustehnika eeskirjad, 03.04.94 kinnitatud T H ohutustehnika eeskirja tööks hambaproteesi kabinetis, hambatehnilises laboratooriumis, samuti esitas 1983.a. kinnitatud ohutustehnika, töötervishoiu ja tuleohutuse eeskirja. Esitatud sisekorra aktid kinnitavad kohtu arvates asjaolu, et kostja ja tema õigsuseellased on hageja töötamise perioodil korduvalt korraldanud tööohutusalast tööd, seega ei saa kostjale ette heita täit hoolimatust tööohutusse. Sanitaarepidemioloogia jaam on kontrollinud 1985.a., 1987.a. kahjulike ainete olemasolu kostja õigsuseellase juures (lk 65, lk 71 - plaanilise kontrolli protokollid), kus ei tuvastatud kahjulikke ained. 1993.a. on tervisekaitsetalitus tuvastanud metüülmetakrülaadi sisalduse üle normi töötaja Seedri kohal (lk 77), samas 1994. a. ei tuvastatud normide ületamist hageja töökohal (lk 78-81, lk 81 töötajate nimekiri, sh hageja). Kostja esitas nimekirja töötajaist, kellele tehti ka plii analüüs, kuid seal ei ole hageja nime, nimekirjad on ka hilisemast ajast (so mai, 95, mai 96 ja hiljem), kui hagejal oli tuvastatud kutsehaigus, ent sellest tingitud tervisehäirete üle ei ole hageja kurtnud, kuid nimetatud kinnitab tööandja hoolt töötajate tervise kontrollimisel. Kostja esitas kohtule ka 1987.a. tervisekontrolli akti (lk 94-95), millest nähtub, et hageja on olnud ka kontrollis (lk 95, akti VI osas kostja nimi) ja tal keelati tinaühenditega töötamine, lisaks on esitatud nimekiri töötajaist, kes ei olnud kontrollis 89.a. ja kus hageja nime ei olnud. Seega on kostja taganud hagejale tervisekontrolli. Samas kinnitab akt, et töötingimused on mõjunud töötajate tervisele, sest 1-l avastati kutsehaigus, terve rida inimesi saadeti ravile (3 statsionaari, 16 sanatoorsele ravile), 17 puhul oli vajalik puhkekodu või profülaktoorium, 7 töötajat tuli üle viia teisele tööle ja 6 kergemale tööle. Töötervisekaitsetalituse andmeil (kiri nr 86 16.03.05, lk 222) ületas 1983-1984 metüülmetakrülaadi ja tolmu hulk lubatud normi seoses sellega, et kolimise ajal ei töötanud ventilatsioon. Eeltoodust järeldub, et töökeskkonnal oli mõju töötajate tervisele, kuid pliiga ja tinaga töötamisest ei olnud mõju hageja esinevale kutsehaigusele.
23.Eelmainitud tööohutusalaste eeskirjade, aktidega on kostja tõendnaud, et ta on tööohutust korraldanud, kuid kuna hageja kutsehaigus tuleneb ülekoormustest lihastele ja töötamisest nahka ärritavatest ainetega, siis nimetatud aktide vastuvõtmine ja sellealane töökorraldus ei välista kostja vastutust hagejale põhjustatud kutsehaigusest tingitud kahju eest.
24.Kutsehaiguse tuvastamise käigus on kostja andnud selgitusi (vt Regionaalhaiglast väljanõutud hageja individuaalkaardist koopia ja selle lisad), et hageja töötas 8 h päevas, valas mudeleid, valmistas need ette, parandas, puhastas, peamine koormus oli labakäel (lk 220) ja et hageja on kokku puutunud pidevalt erinevate keemiliste materjalidega (lk 221), sj protakrüüliga, mis on põhjustanud hagejal dermatiiti. Tunnistaja A. N ütlustest nähtub, et hagejal tekkisid kätega probleemid kemikaalidega töötamisest, eriti kui nendega töötati paljaste kätega. Kummikindad saadi 95-97.a. Samas nähtub kostja poolt kohtule esitatud hageja enda seletuskirjast (lk 104) maist 1996, et hagejal tekkisid probleemid kätega 1,5 aastat tagasi kui ta töötas suures koguses protakrüüliga ja tegi proteesi parandusi. Veel nähtub seletusest, et hagejal olid kummikindad, ent ta ei saanud nendega töötada. Tunnistaja TM ütluste kohaselt käib töö, va keetmine, poleerimine, pressimine, käte abil. Ehkki tunnistaja ütlustest nähtub, et hambatehnikul oli erinevaid tööoperatsioone, oli töö siiski kätega. Tunnistaja ütluste kohaselt sundasendeid ei olnud, tuli ringi liikuda, ütluste kohaselt tulid kummikindad alles 80-ndatel aastatel kuigi neid ei jagunud esialgu piisavalt, olid kohmakad. Tunnistaja HM ütluste kohaselt toimus ka töötajate instruktaaž, ent tema ei osanud kinnitada, kas hagejale tehti instruktaaži, samuti kinnitas, et igaaastaselt käidi tervisekontrollis. Hinnates märgitud tunnistaja ütlusi omavahel koos hageja seletuskirjaga kostjale maist 1996 (lk 104-105) ilmneb, et hagejale oli antud kaitsevahendid töö tegemiseks (kummikindad), millega ta väidetavalt töötada ei saanud, ent ei selgu, miks ta nendega töötada ei saanud. Seega on märgitud hageja kirjaliku seletuse ning tunnistajate HM Ja TM ütlustega, sj hageja enda tunnistaja A. N ütlustega tõendatud, et hagejal olid tagatud terviskaitsevahendid - kindad- vältimaks käte kahjustumist protakrüüliga ja samas seda, et hageja neid kindaid siiski ei kasutanud.
25.Tunnistaja A. N ütluste kohaselt oli tehniku töö seotud ühetüübiliste liigustuste ja sundasenditega, mingit instruktaaži ei tehtud selle kohta, et töö võib mõjuda kätele ja õlgadele. Hinnates seega A. N ja TM ning HM ütlusi omavahel, leiab kohus, et hageja kui hambatehniku töö oli pidevalt töötamine kätega ja hoolimata sellest, et tuli liikuda, oli töö siiski ühetüübiliste liigutustega ja sundasenditega, masinad tegid vaid ära osa töid. Mingeid tõendeid selle kohta, et instruktaaž oleks olnud tööga seoses olevate sundasendite osas ja nende vältimiseks ja nende mõjust tervisele, ei ole kostja esitanud.
26.Kostja on esitanud kohtule töökohal toimuva ja perioodilise instruktaaži žurnaalid, samuti aktid töökoha kontrollimise kohta (ülalpool nimetatud), mis kinnitavad küll töökeskkonna selliste ohutegurite nagu tolmu ja kahjulike ainete mõõtmist õhust ja töötajate sellealast teavitamist, kuid jättis täiesti uurimata füsioloogilised ohutegurid mainitud tööga seoses olevate sundasendite osas selleks, et nende mõju tervisele vältida. Vabariigi Valitsuse 22.07.1992 määruse nr 214 lisas on tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine ning selle loetelu I („Tervistkahjustavad tööd” ) punktis 4 on loetletud füüsikaliste mõjurite tõttu tervist kahjustavad tööd ning p 4 alap 12 on sätestatud, et sellised tööd on peamiselt kämbla- ja õlavarrelihaste pingutustega. Kuna hageja töö hambatehnikuna oli just seotud selliste pingutustega, siis on tegemist tervistkahjustava tööga, kuid neid ohutegureid, st millist füüsilist pinget põhjustasid hambatehnikutele sundasendid ja sundliigutused, ei ole kostja kontrollinud ega võtnud midagi ette nende mõju vähendamiseks hageja tervisele. Seega eiras kostja Eesti Vabariigi peasanitaararsti ja Tööinspektsiooni 07.09.1992 käskkirjaga nr 1 kinnitatud Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimise ja töötingimuste
tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimise juhendi II osa p-s 3 ja p 8 sätestatut ning mille järgi kohustus tööandja mõõtma töö tervisekahjulikkust, pidama arvestust töökohal töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite kohta, sj on p 8 järgi üheks tervistkahjustavaks mõjuriks raske ja pingeline töö. Samuti on kostja kohtu arvates rikkunud töökeskkonna kahjulike ja ohtlike mõjurite mõõtmise nõuet, mis tulenes töökaitseseaduse §st 7 lg 4. Kuivõrd asjas leidis tõendamist, et hageja töö oli seotud lokaalse lihaspingega, peamiselt käe- ja õlavarrelihaste pingutustega, siis vastavalt NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989 käskkirjale nr 555 (kehtis Eesti Vabariigis kuni 18.06.2000 vastavalt EV sotsiaalministri 31.05.2000 määruse nr 40 §-st 4 lg 1), mille lisa 1 punkt 5 kohaselt pidi tööandja tagama töötajale, kelle töö on seotud lokaalse lihaspingega, eriti randme- ja õlavarrelihaste pingega, perioodilise arstliku kontrolli vähemalt üks kord kahe aasta jooksul 4 arsti osavõtul. Küll aga ei ole kostja taganud hagejale sellise kontrolli läbiviimist, sest mitte ühestki esitatud dokumendist sellese meditsiinilise kontrolli läbiviimist ei nähtu. Esitatud terviskaartidest, žurnaalidest selliste kontrollide tegemist ei nähtu. Ka ühestki ärakuulatud tunnistaja ütlustest sellise kontrolli tegemist ei nähtu. Õige on küll see, et kostja ei saa vastutada selle eest, mida arstid kontrollisid, ent kuivõrd tööohutuse tagamine, ohutegurite mõõtmine ja nende mõju kontrollimine töötaja tervisele ja ohu vähendamine on tööandja kohustus, siis on temal kohustus saata töötajad ka terviskontrolli selliste tervisehäirete kindlakstegemiseks, mis võivad tekkida lihaspingetest, kindlustamaks nende tervishäirete avastamist, võimalikku ravi ja ohutegurite vähendamist.
27.Lisaks leiab kohus, et käskkirja nr 555 lisa 1 punkt 1.2 järgi pidi tööandja tagada meditsiiniline kontrolli vähemalt üks kord ühe aasta jooksul kolme arsti poolt (terapeut, otolarüngoloog, nahaarst) selleks, et kontrollida portakrüüli mõju töötaja tervisele. Esitatud kontrolli aktid viitavad muude ainete kontrollile (plii, tina), kuid ei nähtu, et see oleks toimunud iga-aastaselt nahaarsti poolt nende ainete suhtes, millest on tingitud hagejal dermatiit. Sellise kontrolli tagamine võinuks tagada kutsehaiguse esimeste tunnuste väljaselgitamise ning haiguse ennetamise.
28.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole täitnud temal lasuvaid kohustusi ning selle tõttu sai võimalikuks hageja ülekoormushaiguse väljakujunemine ja kuivõrd nahaarsti kontrolli ei toimunud, saigi võimalikuks hageja haigestumine dermatiiti.
29.Vabariigi Valitsuse 20.10.1993 määrusega nr 324 kinnitatud „Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendi” punkt 23 alap. 2 järgi pidi toimuma töökaitsealane juhendamine selliselt, et see pidi sisaldama ka tööprotsessi kahjulike mõjurite tutvustamist ja nende profülaktikat ning p 26 alapunkt 5, 6 järgi pidi töökaitsealane juhendamine sisaldama töökoha tervisekahjulike mõjurite tutvustamist ja töötervishoiu küsimuste käsitlemist. Kostja on esitanud juhendamise päevikud (žurnaalid), kuid ainult ühel korral on hageja tutvunud 03.01.1994 kinnitatud „Ohutustehnika eeskirjaga ortopeedia hambatehnikutele“, kuid see ei sisalda töötervishoiualaseid juhendeid. Kohtu arvates on kostja seega rikkunud ka tollase ENSV TööK § 153 lõike 1 nõuet, mille kohaselt oli tööandja (ettevõte) kohustatud instrueerima töötajaid ka töötervishoiu eeskirjadest, samuti TööK § 147 lg 1, 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille järgi peab tööandja tagama tervislikud ja ohutud töötingimused, mis väldiksid töötajate haigestumise kutsehaigustesse, samuti TLS § 49 p 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt peab tööandja kindlustama ohutud töötingimused, samuti Töökaitseseaduse § 5 lg 2 punktis 1 nõuet selle kohta, et tööandja on kohustatud tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele. Märgitud õigusnormide eesmärgiks on tagada ja kohustada tööandjat käituma sellisel viisil, et tagada tema töökeskkonna ohutus vältimaks töötaja haigestumist ja selle läbi tervisekahju ning sissetuleku kaotust.
30.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, hagejal tekkinud terviskahju on otseses seoses kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmisega ja seega on hagejal tekkinud kutsehaigusest, st terviskahjust varaline kahju, mis seisneb sissetulekute vähenemises ja tekkinud kulutustes. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejal tekkinud kahjus süüdi ja vastutab seega tekitatud kahju eest.
31.Kostja väitis, et hageja ei tarvitanud kummikindaid, mistõttu on ta ise ka osaliselt vastutav tekkinud kutsehaiguses - dermatiidis. Kohus nõustub kostjaga. Ülalpool tuvastas kohus, et hageja enda selgituste kohaselt, so siis kui tal 1,5 aastat enne seletuse andmist (1996 mais) ilmnesid nahaprobleemid, olid tal kummikindad ehkki ta neid ei kasutanud. Kummikindad anti juba 80- ndatel aastatel, kuid neid ei kasutatud, sest olid ebamugavad (tunnistaja TMütlus). Hageja on töötanud väga kaua (pea 30 aastat) hambatehnikuna, sj brigadiri tööd tehes tegi ta ka hambatehniku tööd ning kui kummikindad tulid 80-ndatel ja töötaja, antud juhul hageja, ei soovinud neid kasutada, siis leiab kohus, et hageja kui kannatanu on ka ise süüdi temal tekkinud kutsehaiguses, so dermatiidi tekkimises. Seda tuleb vaadelda kui kannatanu enda rasket ettevaatamatust endale kahju tekitamises ja TsK § 462 lg 1 alusel saab selle tõttu väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitist vähendada. Arvestades seda, et hagejal on kutsehaigus, so nii ülekoormushaigus kui ka dermatiit, mille viimase kujunemises on ta ka ise osaliselt süüdi, siis saab rääkida hüvitise vähendamisest kõike kokku arvestades 10%.
32.TsK § 463 lg 1 alusel on terviskahjustusest tingitud kahju see, millisest osast sissetulekust jääb töötaja ilma seoses töövõime kaotusega. Hageja töövõimekaotus oli 30%, seega ei saa rääkida tema töötasu 100%- lisest kaotusest ehkki hageja ei ole tööd saanud, vaid 30% -lisest kaotusest seoses töövõimetusega. Samas nõustub kohus sellega, et kahju arvestamisel tuleb arvesse võtta see sissetulek, mida ta sai töötades mahavõetavate proteeside hambatehnikuna, kuna selleks oli tal aastatepikkune kogemus, seda tööd tegi ta siis, kui tal avastati ja tehti kindlaks kutsehaigus. Eeltoodud põhjusel ei ole õige, et arvestada tuleks vaid administraatori palka. Nimetatu ei oleks kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgita. Tervise tõttu ei saanud hageja jätkata oma senist erialast tööd ja tegi seetõttu administraatori tööd. Kui hageja poleks haigestunud, jätkanuks ta tööd hambatehnikuna.
33.Vaidlust ei olnud selles, et hageja tegi kostja juures hambatehniku tööd alates 01.01.1966 kuni 07.06.1995 ehk 29 aastat ja 6 kuud ehk 354 kuud, ehk kokku töötas hageja hambatehnikuna tervistkahjustavates oludes 384 kuud (13 +13 +4 +354 = 384) ja sellest kostja arvele langeb sellest ajast 92,19 % (354 : 384 = 0,921875), kuna osaliselt töötas hageja hambatehnikuna teiste isikute juures. Eestis oleks kostja vastutuse osas 92,19 %.
34.Vaidlust pole selles, et mahavõetavaid proteese tegevate hambatehnikute keskmine palk oli: 2006. aastal - 12 306 krooni kuus; 2007. aastal - 18 158 krooni kuus. Kohus nõustub hagejaga, et kuna 2008. aasta keskmiste palkade kohta andmed puuduvad, siis tuleb eeldada, et käesoleva aasta keskmised töötasud olnud vähemalt 2007. aasta tasemel.
35.Hageja igakuine kahju saamata jäänud sissetuleku osa on olnud 2006. aastal vastavalt 12 306*30%, so 3691,80 krooni kuus, 2007. aastal vastavalt 18 158*30% krooni, so 5447,40 krooni kuus ja 2008. aastal jätkuvalt 18 158*30%, so 5447,40 krooni kuus, millest järgnevalt tuleb arvestada kostja osa 92,19%.
36.Arvestus on seega järgmine: 2006.a. on kaotatud sissetuleku osa kuus 3403,10 krooni, 2007.a. ja 2008.a vastavalt 5021,41 krooni.
2006 juuli – detsember 2006 (incl) kokku 20418,60 krooni ajavahemikul 08.06.06 (tööleping lõpetati 07.06.06) - 30.06.2006 ehk 16 tööpäeva eest vastavalt 2592,83 krooni (3403,10:21 tööpäevaga *16 tööpäeva), jaanuar – detsember 2007 (incl.) kokku 60256,62 krooni, jaanuarist kuni septembrini 2008 (incl.) 45192,69 krooni.
38.Seega ajaperioodi 08.06.2006 – 30.09.2008 eest on ühekordne hüvitis 128460,74 krooni, millest tuleb maha arvata kannatanu osa 10%, mis teeb vastavalt 115614,66 krooni (128460,74*10%, 128460,74-12846,074=115614,66).
39.Edaspidiselt, so alates 01.10.2008 tuleb kostjalt välja mõista igakuine hüvitis vastavalt hageja osa vähendades 10% ulatuses, seega igakuiselt 4519,26 (10% 5021,41-st, 5021,41-502,14) krooni.
40.Hageja palus välja mõista ka lisakuludena 642 krooni. TsK § 463 lg 1 alusel tuleb hüvitada kannatanule tervisekahjustustest tingitud kulutused. Hageja on tõendanud kohtule esitatud apteekide ja tšekkidega märgitud ravimkulutuste tegemist, seega on põhjendatud ka märgitud kulude väljamõistmine kostjalt, sj tuleb väljamõistetavate kulutuste hüvitise osa vähendada 10% tulenevalt hageja enda osast tekkinud tervisekahjus. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hagejale hüvitada kulutused vastavalt 577,80 krooni.
41.Mis puutub hageja nõudesse osas, et kohustada kostjat indekseerima märgitud hüvitist, siis nõustub kohus kostjaga, et Vabariigi Valitsuse määruse 172 10.06.92 p 1 järgi indekseeritakse hüvist, kui see on määratud enne 1999.a. Seega puudub alus kohustada kostjat väljamõistetud hüvitist indekseerima. Menetluskulude jaotus
42.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulude võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jätab kohus mõlema menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jääb hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv kostja kanda, kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.