Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 01. oktoober 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-06-13070
Tsiviilasi
OÜ M G hagi AS EEMG vastu 57 700.40 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ M G (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja V M Hageja lepinguline esindaja E K Kostja AS EEMG (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja A S Kostja lepinguline esindaja A M
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
11. september 2008.a. Hageja esindaja E K Kostja esindaja A M
Hagi rahuldada.
jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
on
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 23.05.2006.a kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt 01.04.2005.a sõlmitud lepingu alusel ostis kostja hagejalt toidukaupu (liha- ja vorstisaadused, piimasaadused). Alates 08. detsembrist 2005. a kuni 28. detsembrini 2005. a kostja ei tasunud arveid, seoses millega on seisuga 30.01.2006. a tekkinud võlgnevus suuruses 56444 krooni 80 senti. Vastavalt sõlmitud lepingu punktile 4.1. maksab kostja tarnitud kauba eest mitteõigeaegse tasumise korral viivist suuruses 0,2% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud ööpäeva eest. 30.01.2006.a saatis hageja kostja aadressil võlanõude kogusummale 56 444 krooni 80 senti. Antud võlanõue on kostja poolt kätte saadud. 30.01.2006. a saatis kostja hagejale kirja, milles palub võimaldada talle järelemaksu võlgnevuse tasumiseks kostja poolt koostatud graafiku alusel. Kuid kostja ei täitnud enda kohustusi. 15.02.2006. a kandis kostja võla kustutamiseks üle rahasumma suuruses 10 662 krooni 30 senti. Järelejäänud võlgnevuse summa suuruses 45 782 krooni 50 senti jäi kustutamata. Seisuga 01.05.2006. a on kostja võlgnevus hageja ees koos viivise arvestusega 57 700 krooni 40 senti. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 6 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustus tasuma arved vastavalt lepingu tingimustele, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kohustust täitnud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 127 lg 1 palub hageja mõista AS-lt EEMG välja 57 700.40 krooni. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 22-23) hagi ei tunnista. Hagiavaldus on esitatud kahjunõude sissenõudmiseks. Hagi sisust ei ole selge, mis kahju summas 57700.40 EEK-i tuleb sisse nõuda. Vastavalt VÕS § 3 p 2 võlasuhe tekkimise aluseks võib olla kahju õigusvastasest tekitamisest. Hagi õiguslikuks aluseks on määratud VÕS § 127 lg. 1 Nimetatud paragrahvi järgi „Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane
2 (6)
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud" Vastavalt VÕS § 128 on olemas kaks kahju liiki - varaline või mittevaraline. Varaline kahju saab olla otsene ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagi sisust jääb arusaamatuks mille tõttu, millega ja mis ulatuses oli kahju hagejale tekkinud. Hagi sisust tuleneb see, et kostjal tuleb täita hagejale mittetäidetud lepingulise kohustus. Kohustuse sisu - tasumine kostja poolt saadud kauba eest. Lähtudes hagi eseme sõnastamisest hagejal puudub soov saada lepinguline tasu, vaid hageja soovib saada lepingulise tasu mittesaamisega tekkinud kahju. Vaatamata sellele hageja esitab nõude 01.04.05.a. lepingus määratud lepptrahvi maksetega viivitamise eest saamiseks. See on ebaloogiline. Vastavalt TsMS § 363 lg. 1 p 1 hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitatakse. Hageja poolt esitatud hagiavalduses on viidatud lisatud tõendite loetelu, aga jääb määramata millised asjaolud nimetatud tõenditega tõendatakse. Lisaks sellele hagiavalduses sisaldatakse viiviste tasumise nõuet. Puudub nende viiviste arvestus, mille tõttu on võimatu tuvastada lepptrahvi suuruse õigust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 31-32) ei nõustu hageja kostja vastusega hagile. Hageja leiab, et kostja vastus on väljamõeldud, vastuolus nii toimiku materjalidega kui ka faktiliste asjaoludega. Lisaks selle annab kostja vastus tunnistust kas soovist venitada tsiviilasja läbivaatamist või antud vastuse koostanud isiku tähelepanematusest. Nagu nähtub nii hagiavaldusest kui ka sellele lisatud dokumentidest, sõlmis kostja 01.04.2005.a hagejaga toiduainete ostu-müügilepingu (lihavorstitooted, piimatooted). Ajavahemiku 08.detsember - 28.detsember 2005.a eest ei tasunud kostja arveid ostetud kaupade eest kogusummas 56 444.80 krooni, mis oligi aluseks, et mõista välja lepingulise tasu mittesaamisega tekkinud kahju. Kostja tunnistas oma 30.01.2006.a kirjas nr 196, mis oli allkirjastatud finantsdirektori poolt, oma võlgnevust hageja ees summas 56 444.80 krooni ja palus ise anda talle võimalus ajatada võlgnevuse tasumine vastavalt tema enda poolt koostatud graafikule. 15.02.2006.a. kandis kostja, täites enda poolt koostatud graafikut, hageja arvelduskontole üle 10 662.30 krooni, millega ta jällegi tunnistas oma võlgnevust hageja eest ülalnimetatud summas. Võttes arvesse vaieldamatut fakti, et kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 56 444.80 krooni, ei pidanud hageja vajalikuks koormata toimiku materjale arvetega ostetud
3 (6)
kaupade eest. Viivise arvestus, mida arvestati vastavalt lepingu punkti 4.1 sätetele, on lisatud hagiavaldusele. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde, paludes hagi rahuldada ja kostja vaidles hagile vastu, pakkudes eelnevalt kompromissina võlgnevuse põhiosa tasumist osade kaupa 4-5 kuu jooksul. Samas jäi kostja oma esitatud seisukohtade juurde, et viiviste nõude suurus on liiga suur ja põhivõla osas jäi kostja oma vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjale tarnitud kauba eest tasumata jäänud summa 45 782.50 krooni ja viivised 11 917.90 krooni, kokku 57 700.40 krooni (tlk 9). Oma nõude tõendamiseks esitas hageja: - lepingu (tlk 3-4, tõlge 5-6), mille 4.1. punkti kohaselt tarnitud kauba eest mitteõigeaegse tasumise korras (punkt 3.1.) „Ostja“ maksab viivist suuruses 0, 2% summast, milline kuulub „Müüjale“ väljamaksmisele iga viivitatud ööpäeva eest. - kostja poolt hagejale adresseeritud 30.01.2006 kirja, mille kohaselt kostja pakkus hagejale välja 56 444.80 krooni hüvitamise kostja poolt kuues osas graafiku järgi. - saldokinnituse, mille on allkirjastanud kostja. - konto väljavõtte, mille kohaselt kostja tasus 10 662.30 krooni hagejale 15.02.2006. Hageja arvamuse kohaselt (tlk 31) ja kohus nõustudes sellega, kostja, täites enda poolt koostatud graafikut, kandis hageja arvelduskontole üle 10 662.30 krooni, millega ta tunnistas oma võlgnevust hageja ees. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditega tunnistas kostja võlgnevust hageja ees ja hageja nõue on nende tõendite alusel ka tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust kauba tarnimise, selle vastuvõtmise ja tasumata jäänud summa suuruse üle. Kostja kohtuistungil vaidles vastu viiviste osas, muuhulgas põhjendusega, et tarnitud kaup ei olnud kvaliteetne. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 11 järgi võib lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kauba müümise lepingu sõlmimisel on pooled tehingu vormi valikus vabad. VÕS § 208 järgi kohustub asja müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
4 (6)
VÕS § 211 lg 1 järgi müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt VÕS § 220 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, et või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, kui ta tugineb oma kohustuse täitmata jätmisele, et kaup ei vastanud seaduse ja lepingu nõuetele ja et ta puudustest teatas kostjale mõistliku aja vältel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostjal kauba ostjana on tasu maksmise kohustus tekkinud. Kostja on ka oma võlgnevust hageja ees tunnistanud ja kuna kostja ei ole kauba eest täielikult tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 45 782.50 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu järgi 4.1. punkti kohaselt tarnitud kauba eest mitteõigeaegse tasumise korral (punkt 3.1.) „Ostja“ maksab viivist suuruses 0,2% summast, milline kuulub „Müüjale“ väljamaksmisele iga viivitatud ööpäeva eest. Hageja on arvestanud (tlk 9) viivised ajavahemiku 08.12.2005.a. kuni 28.12.2005.a. summas 11 917.90 krooni. Eelpool kohus ei tuvastanud, et kostja saaks vabaneda viiviste maksmise kohustusest põhjendusega, et tarnitud kaup ei olnud kvaliteetne. Viiviste osas on kostja veel lisaks leidnud, et viiviste summa on ülemäära suur. Kohus sellega aga ei nõustu, sest viivise protsent on ette nähtud lepingus ja hageja viivisnõue ei ületa isegi mitte põhinõuet. Kostja ei ole hageja viiviste arvutusele vastu vaielnud, seega kohus lähtub ka hageja poolt esitatud arvutustest, rahuldades ka viivisnõude. Kokkuvõtvalt kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 45 782.50 krooni ja viivised 11 917.90 krooni, kokku 57 700.40 krooni.
5 (6)
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.