Tsiviilasi nr 2-07-50665
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 30.septembril 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
MK(isikukood XXX, elukoht: LR(isikukood XXX, elukoht: kaasomandi lõpetamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
18.septembril 2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja MK hageja esindaja v/adv abi Kristina Suvalova kostja LR kostja lepinguline esindaja Suido Västra
XXX) hagi XXX) vastu
Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Lõpetada kaasomand korteriomandile asukohaga XXXTallinnas selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada MK ja LR vahel vastavalt kummagi mõttelise osa suurusele kaasomandis. • Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. • Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud Korteriomand asukohaga XXX Tallinnas kuulub 5/6 mõttelises osas hagejale ja 1/6 mõttelises osas kostjale. II Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kaasomandit lõpetada sellisel viisil, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale välja 1/6 osa selle väärtusest summas 166 666.70 krooni ning tuvastada kostja kohustust anda nõusolekuavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja on seisukohal, et kaasomandi turuväärtuseks on 1 000 000.00 krooni. Alternatiivse nõudena palub hageja vaidlusalune korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et kostja ei ole kunagi tundnud huvi vaidlusaluse korteriga seotud kulutuste osas ega avaldanud soovi kanda oma osa nimetatud kulutustest. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et hageja esmaseks sooviks on korteri müümine avalikul enampakkumisel. Kui korter jääb hagejale, soovib ta selle koheselt võõrandada. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ega ole nõus kaasomandi lõpetamisega. Kostja soovib jääda vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikuks ja täita sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi vastavalt oma osa suurusele. Ka palub ta menetluskulud jätta hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja lepinguline esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et kostja ei ole nõus oma osa korteriomandist müüma. Kostja esindaja lisas, et peab õigeks kaasomandi lõpetamist korteri müümisega avalikul enampakkumisel, sest tõenäoliselt avalik enampakkumine võtab aega ja korteri müügiprotsessi käigus võib asi laheneda kostjale vastuvõetavalt. Esindaja lisas täiendavalt, et kostja seisukohalt tuleks poolte õigusabikulud jätta mõlema poole enda kanda, kuna kostja töötasu on olnud 4 353.00 krooni ning tema ülalpidamisel on üliõpilasest tütar. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele viisil, milline algselt oli hageja poolt esitatud alternatiivsena, kuid millist hageja kohtuistungil toetas esmasena, see on müük avalikul enampakkumisel. Sama viisi kompromissina vormistamise eeliseid oli selgitatud kostjale kohtuistungil nii kohtu kui kostja enda esindaja poolt, kuid kostja sellega ei nõustunud.
õiglusest. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et antud asjas on mõistlik ja mõlema poole suhtes õiglane lõpetada kaasomand selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel. Kohtul on käesolevas asjas võimalik kaaluda hageja poolt hagetud kahe kaasomandi lõpetamise viisi vahel: 1) korteriomandi jätmine hageja ainuomandisse koos kohustusega maksta kostjale tema osa välja või 2) müüa asi avalikul enampakkumisel. Hageja on korduvalt istungitel selgitanud, et ei vaja vaidlusalust eluruumi alaliseks elukohaks endale ega oma perekonnale, vaid soovib selle esimesel võimalusel võõrandada. Kostja on avaldanud soovi saada eluruum oma poja omandisse, kellele olla tahtnud korteri jätta ka vanaisa. Avaliku enampakkumise tulemusena on teoreetiliselt võimalik mõlema poole tahte realiseerumine --hageja saab eluruumi võõrandatud ja kostja või tema poeg veelkordse võimaluse see täies ulatuses omandada. Kohus peab otsuse tegemisel kaaluma võrdselt mõlema poole huve ega saa oluliselt eelistada kumbagi.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.