(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2008 Rapla
Tsiviilasja number
2-07-44203
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Rapla Maavalitsuse kaudu Kuldar Helendi vastu 3489,78 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Rapla Maavalitsuse kaudu (reg kood 70002880, asukoht Tallinna mnt 14 79513 Rapla), esindaja Liina Valler. Kostja Kuldar Helend (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2008
Välja mõista Kuldar Helendilt Eesti Vabariigi kasuks 2014,50 krooni viivist. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Kuldar Helendi kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kui kostjal oli kohtuistungile mittetulemiseks mõjuv põhjus, siis on tal TsMS § 415 lg 2 kohaselt õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks s.o kaja.
Hageja nõue
nõuet. Kostja tugineb oma vastuses sellele, et ta on põhivõla tasunud, kuid jätab märkimata viivise olemasolu ja kohustuse täitmise järjekorra. 11. mai 2007. aasta elektronkirjas teatab kostja, et ta on viivise olemasolust teadlik ja püüab seda igakuuliselt tasuda. Juba 2004. aastast on kostja pidevalt tunnistanud viivise nõude olemasolu ja lubanud võla tasuda. 2006. aastast on kostja tasunud viivist 1557 krooni. Kohtuistungi ajaks põhivõla ega intresside võlga ei ole, küll aga on tasumata 2014,50 krooni viivist, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Kostja vastus hageja seisukohale Kostja ei võta jätkuvalt hagi õigeks. Kostja leiab, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 1 ja § 12 lg 1 järgi jõustusid VÕS ja TsÜS uued redaktsioonid 01. juulil 2002 ning kestvuslepinguga seotud asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juuli 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kostja arvates tuleb maa müügileping lugeda VÕS § 195 lg 3 tähenduses kestvuslepinguks. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat; § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega; § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega on kostja seisukohal, et nõuete esitamiseks on ette nähtud aegumistähtajad, s.t tähtajad, pärast mille möödumist kohus enam ei rahulda nõuet, kui vastaspool tugineb aegumisele. Hageja on sisuliselt õigeks võtnud olulise materiaalõigusliku asjaolu, et hagis esitatud viivisenõue on aegunud. Samas arvab ta, et kostja tugineb seaduses ettenähtud aegumistähtajale, teostab oma õigust ebaausalt vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja arvamus on rajatud väärteabele ja on õiguslikult asjatundmatu. Kostja on maksekohustuste täitmisel toiminud heas usus kooskõlas TsÜS § 138 lg 1 ja käitunud hageja suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja esitas oma õiguste kaitseks aegumise vastuväite, ei teostanud ta oma õigust seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine hagejale. Kostja arvates puudub alus mitte kohaldada tema poolt taotletud hageja nõude aegumist. Hageja täiendav seisukoht Hageja leiab, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud, tal oli kohustus vastavalt seadusele ja lepingule tasuda järelmaksugraafiku järgseid makseid. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja oli lepingu sõlmimisest alates teadlik, et põhikohustuse tasumisega viivitamisel on tal kohustus tasuda viivist. Seega oli kostja põhiosa ja viivise tasumata jätmisel teadlik oma käitumise õigusvastasusest. Kostja poolt kirjeldatud püüdlused lepingu täitmisel ei tähenda lepingu nõuetekohast täitmist. Viivise nõude aegumine on seotud põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega, seega aeguks eeltoodu kohaselt esimene maksegraafiku järgne makse ja sellest tulenev viivise nõue 2009. aastal. Hageja leiab, et TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt kohaldub aegumistähtaeg 10 aastat ka teistele maksegraafiku järgsetele nõuetele, mis on seotud vaidlusaluse viivise nõudega. Kohtu seisukoht Kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei ole kohtuistungile tulnud ega teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohtukutsega on kostjat hoiatatud, et mitteilmumise korral võib kohus hageja taotlusel teha kostja kahjuks tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Antud juhul on küllaldane alus tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt TsMS § 407 lg. 1. Hagiavalduses nimetatud põhivõla ja intressi on kostja tasunud ning jäänud on 2014.50 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg. 1 p.p. 1, 4 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja sellega viivitamise korral lisaks viivist. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.