Ants Savesti hagi Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) ja Sihtasutus Rohuneeme Puhkekeskus vastu Viimsi Vallavalitsuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viimsi valla apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ants Savest (IK xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Kostja Viimsi Vallavalitsus (reg.kood 75021250), esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja Sihtasutus Rohuneeme Puhkekeskus (reg.kood 90006880), esindaja likvideerija Märt Osula
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 27.11.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta esimese astme kohtu menetluskulud kostjate kanda ja apellatsioonimenetluskulud Viimsi valla kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja Ants Savest esitas 09.02.2006 Harju Maakohtule hagi Viimsi valla ja Sihtasutus Rohuneeme Puhkekeskus vastu, milles palus tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse poolt 06.12.2005 vastuvõetud otsuse (korraldus nr 660) sihtasutuse nõukogu liikmete tagasikutsumiseks ja uute liikmete nimetamiseks.
Nimetatud otsusega kutsus Viimsi Vallavalitsus tagasi SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu täies koosseisus ja nimetas nõukogu uue koosseisu. Nõukogu liikmete kohalt kutsuti tagasi Olev Kuklase, Jaan Alver, Ants Savest ja Raivo Tomingas. SA Rohuneeme Puhkekeskus on asutatud vastavalt Viimsi Vallavolikogu 9.04.2002 otsusele nr 63 eesmärgiga rajada Rohuneeme puhkekeskus ja korraldada puhkekeskuse tegevus.
3.06.12.2005 otsus on vastuolus sihtasutuste seaduse (SAS) ja SA Rohuneeme Puhkekeskus põhikirjaga. Otsus tehti KOKS § 35 lg 3, SAS § 27 ja SA Rohuneeme puhkekeskus põhikirja p 3.2.5 alusel. Ühtki selgitust viidatud normide kohaldamiseks korralduses ei ole. Põhikirja p 3.2.5 kohaselt on asutajal õigus nõukogu liige tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse nõukogu liikme poolt tahtliku kahju tekitamist sihtasutusele või nõukogu liikme kriminaalkorras karistamist tahtliku kuriteo eest. Kummagi aluse olemasolu vaidlustatud otsusest ei nähtu. Kõik uued nõukogu liikmed on 29.11.2005 ametisse asunud abivallavanemad ja seega on vaidlustatud otsus vastuolus TsÜS § 138 lg-s 1 toodud hea usu põhimõttega.
4.Viimsi Vallavalitsus on rikkunud järgmisi põhimõtteid:
4.1.rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud;
4.2.vaidlustatud korraldus on motiveerimata ning vastuolus HMS §-ga 56; 4.3.rikuti erapooletuse põhimõtet, kuna ametnikel oli huvi saada sihtasutuse juhtorgani liikmeteks. Ametnike käitumine on vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Kostja vastus
5.Kostja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) oli seisukohal, et vallavalitsuse 06.12.2005 korraldus nr 660, milles on väljendatud Viimsi valla kui SA Rohuneeme Puhkekeskus asutaja tahet nõukogu liikmete tagasikutsumiseks mõjuval põhjusel, on kooskõlas sihtasutuse põhikirja ja Viimsi valla tegevust reguleeriva seadusandlusega. Hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Viimsi vallale kuulus Rohuneeme külas asuv kinnistu Rohuneeme II suurusega 160,02 ha. Maaüksus oli vastavalt üldplaneeringule mõeldud elanikkonnale puhkealaks ning sellele kehtestati vallavolikogu 13.02.2001 otsusega tervisekeskuse maa-ala detailplaneering. Puhkekeskuse väljaarendamiseks asutas Viimsi Vallavolikogu 09.04.2002 otsusega nr 63 sihtasutuse Rohuneeme Puhkekeskus. Sihtasutuse eesmärgiks oli puhkekeskuse rajamine ja edaspidine töö korraldamine, sihtasutus pidi haldama tema omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi.
7.16.10.2005 kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel selgus, et sihtasutus ei ole täitnud asutamisel temale püstitatud eesmärke. Sihtasutus sõlmis 23.11.2005 AS-ga Viimsi Golf ja Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubiga Joosuu hoonestusõiguse seadmise lepingu, ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Nende lepingutega andis sihtasutus talle antud 160,02 hektarist maast veel tema käsutuses oleva 125,8 ha maad teistele isikutele 72 aastaks hoonestamiseks. Ülejäänud maad on eelneval kokkuleppel antud riigi omandisse. Hoonestusõiguse seadmisega võeti sihtasutuselt võimalus täita temale pandud eesmärke ning osutada elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid. Sihtasutusele oli tahtlikult tekitatud varaline kahju.
8.Sihtasutuse juhatuse liikme sõlmitud tehingud läksid vastuollu valla soovide ning eesmärkidega. Vallavolikogu liikmed edastasid enne tehingut Notarite Kojale informatsiooni tehingu ebaseaduslikkusest. Vallavalitsus edastas 10.11.2005 notar Evelyn Rootsile elektronpostiga teate selle kohta, et vallavalitsus otsustas mitte algatada detailplaneeringut golfiradade ehitamiseks. Nõukogu liikmed teadsid valla kui asutaja vastuseisust tehingule. Sellest hoolimata ei sekkunud nad sihtasutuse nõukogus toimuvasse ega tundnud huvi sihtasutuse juhatuse liikme Hurmas Kleemanni tegevuse vastu. Hurmas Kleemann oli samaaegselt ka Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi juhatuse liige. Nõukogu oli põhikirja kohaselt kohustatud teostama juhatuse liikmete tegevuse üle järelevalvet ega saa ennast õigustada teadmatusega.
9.Nõukogu liikmete tegevusetus sihtasutuse töö korraldamisel ja juhatuse tegevuse kontrollimisel on põhjustanud sihtasutusele varalist kahju ning muutnud mõttetuks sihtasutuse loomise. Vallavalitsus võttis 06.12.2005 vastu korralduse nr 660, millega kutsus tagasi sihtasutuse nõukogu liikmed ning nimetas uued. Nõukogu kutsuti tagasi, kuna 23.11.2005 sõlmitud tehinguga tekitati sihtasutusele kahju. Sihtasutuse uus nõukogu kutsus 7.12.2005 otsusega tagasi juhatuse liikme Hurmas Kleemanni ning nimetas uueks juhatuse liikmeks Märt Osula. Sama otsusega otsustati sihtasutuse tegevuse lõpetamine ning kohustati juhatust seda korraldama. Viimsi vald esitas 13.01.2006 Harju
Maakohtule hagi SA Rohuneeme Puhkekeskus, AS Viimsi Golf ja Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistukannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. 19.03.2007 kinnistu tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepinguga võõrandas sihtasutus Rohuneeme II kinnistu vallale.
10.Kuna vallavalitsuse korraldus on kontrollitav tsiviilõiguslike põhimõtete alusel, ei pea see sisaldama otsuse vastuvõtmise põhjendusi. Sihtasutuse nõukogu liikmete määramisel ei teostanud vald avalik-õiguslikku suhet ning vaidlustatud otsusele ei laiene haldusmenetluse seaduses haldusaktide kohta sätestatu. On arusaamatu, mil moel on vallavalitsuse liikmete määramine sihtasutuse nõukogusse korruptsioonivastane tegu. Vaidlustatud korraldus on kooskõlas sihtasutuse põhikirja ja valla tegevust reguleeriva seadusandlusega. Viimsi vallal ei ole samaväärseid maatükke. Viimsi ei saanud hoonestusõiguse tõttu osaleda konkursil „Väike Eesti teemapark“, mis avardaks inimeste puhkevõimalusi ja tooks majanduslikku kasu. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 korralduse nr 660 p-d 1.3 ja 3.
12.SAS § 27 kohaselt sätestatakse sihtasutuse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord põhikirjas. SA Rohuneeme Puhkekeskuse põhikirja p 3.2.5. kohaselt otsustab nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise asutaja. Asutajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvateks põhjusteks loetakse nõukogu liikme poolt tahtliku kahju tekitamist sihtasutusele või nõukogu liikme kriminaalkorras karistamist tahtliku kuriteo eest. Kostja Viimsi vald ei ole viidanud hageja karistamisele kriminaalkorras. Kostja leidis, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele tahtlikult kahju 23.11.2005 sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 125,80 ha 1⁄2 suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega tähtajaga 72 aastat.
13.Nõukogu liikmete tagasikutsumiseks peavad kostjad SAS § 27 ja põhikirja p 3.2.5. kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, et kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik. Kohus leidis, et kostja ei ole sihtasutusele kahju tekitamist tõendanud. Kostja on ühe kahjuna välja toonud asjaolu, et kuni golfiväljakute rajamiseni on tasu 3 772 krooni aastas. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks ebamõistlikult väikese tasuga. 23.11.2005 sõlmitud lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast aastas. Alates golfiväljakule kasutusloa väljastamisest kohustus hoonestaja tasuma sihtasutusele 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et hoonestusõiguse tasu peaks olema oluliselt suurem kui 2% või 4% maa maksustamishinnast aastas. Hageja on hoonestusõiguse tasu kohta esitanud Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määruse nr 28 § 35 lg 4, mille kohaselt kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (tl 182-183). Seega on hageja tõendanud, et samasugust hoonestusõiguse tasu kasutatakse ka muudes omavalitsustes.
14.Sihtasutusele kahju tekkimine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud „Väike Eesti teemapark“ konkursi materjalidega (tl 135-177). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Samas leidis kohus, et vallal tulevikus mingi arvestusliku kasumi tekkimata jäämine ei ole samastatav sihtasutusele tekitatud kahjuga. Kostja ei ole näidanud, et sihtasutus loodi kasumi teenimiseks. Ainuüksi konkursi väljakuulutamine ei tõenda, et vajaliku pindala olemasolul oleks Viimsi vald nimetatud konkursi võitnud. Samuti ei ole tõendatud, et ainuke maa-ala, millega Viimsi vald oleks saanud nimetatud konkursil osaleda, oli seotud hoonestusõiguse lepingutega ning hoonestajad polnud nõus hoonestatavast maast 44 ha eraldamisega konkureerimiseks.
15.Teise tekkinud kahjuna on kostja välja toonud, et 23.11.2005 sõlmitud lepingu tõttu ei ole sihtasutusel võimalik täita oma eesmärke ja ülesandeid. Põhikirjas oli ühe sihtasutuse tegevuse võimalusena ette nähtud ka varade tasu eest kasutusse andmine. Kostja ei ole osundanud, et sihtasutusel oli peale vallalt saadud maa-ala veel mingeid varasid, mida tasu eest kasutusse anda. Maa-ala anti kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks, mis ei ole vastuolus ka põhikirja p-s 2.1 toodud eesmärkidega. Kahju tekitamist ei tõenda Viimsi valla hagiavaldus tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistuskannete kustutamiseks puudutatud isikute nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks (tl 97-100). Asjaolu, et praegune vallavalitsus ei soovi vaidlusalusel maaalal näha golfikeskust, ei tähenda, et lepingu sõlmine oli vastolus sihtasutuse eesmärkide ja ülesannetega.
16.Kostja ei ole tõendanud sihtasutusele kahju tekitamist. Kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei analüüsinud kohus teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi (kahju tekitamine nõukogu liikmete tegevusega ning tegevuse tahtlikkus). Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning sihtasutuse põhikirjaga.
17.Kohus saab tunnistada kehtetuks vaid vaidlustatud korralduse selle osa, mis rikub hageja õigusi. Vaidlustatud korralduse p-s 1.3 kutsuti tagasi SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liige Ants Savest. Vaidlustatud korralduse p 3 kohaselt tagasikutsutud nõukogu liikmete volitused lõppevad ja uue nõukogu koosseisu volitused algavad 6.12.2005. Kohus tunnistas TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 korralduse nr 660 p-d 1.3 ja 3. Hageja õigusi ei riku teiste nõukogu liikmete tagasikutsumine ning hageja ei saa selles osas korralduse kehtetuks tunnistamist nõuda. Samuti ei riku hageja õigusi nõukogusse lisaliikmete määramine, kuigi põhikiri sätestab nõukogu maksimaalse suurusena 5 liiget. Apellatsioonkaebus
18.Kostja Viimsi vald esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kostja poolt kohtule esitatud vastuväidete, põhjenduste ja tõendite alusel tulnuks kohtul jätta hagi rahuldamata.
19.Maakohus on kostja vastuväidete hindamisel jätnud täielikult tähelepanuta kostja põhjendused ja vastuväited hoonestusõiguse olemuse ja selle lepingu sõlmimisega vallale kaasnenud kahjulikud tagajärjed, mida vald käsitleb otsese varalise kahjuna, ja on hinnanud kahju üksnes lähtudes kokkulepitud hoonestusõiguse tasu suurusest. Kostja arvates on kohus põhjendamatult ja ebaloogiliselt võrrelnud hoonestusõiguse tasu Tallinna Linna poolt võetava tasuga. Vaidlusalune hoonestusõigus ei ole seatud Viimsi valla poolt vabatahtlikult, Viimsi valla poolt ei ole määratud hoonestusõiguse mahtu, tingimusi jne. Sihtasutuse poolt seatud hoonestusõiguse tingimusi ei saa sellisel moel võrrelda, kuna see ei lähtu valla eesmärkidest, millised püstitati maaüksuse sihtasutusele valitsemisele andmisel. Hoonestusõiguse leping ei ole kooskõlas valla arengukavaga, see leping ei ole realiseeritav, kuna golfiväljakute püstitamiseks vajaliku detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. Viimsi vald on väljendanud oma seisukoha, et Rohuneeme maaüksusele golfiväljakuid ei tule. Viimsi vald maaomanikuna aga ei saa hoonestusõiguse lepingu olemasolu tõttu ka ise midagi sellele maaüksusele välja ehitada ega rajada. Hoonestusõiguse lepingu olemasolu on muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maaüksuseks, millega vald on saanud varalist kahju.
20.Kohtu arvamus, et 3 772 krooni aastas võiks olla piisav kasu 125,8 ha suuruse maaüksuse kasutamise eest, on põhjendamatu. 3 772 krooni eest aastas mingit erilist arendustegevust puhkekeskuse ülesehitamisel ei tee, mida üldteadaoleva asjaoluna oleks kohus pidanud arvestama.
21.Kostja poolt esitatud tõendi “Väike Eesti Teemapark“ konkursi materjalidega tõendas Viimsi vald asjaolu, et vallalt on võetud võimalused vallaelanike huvides puhkealade arendamiseks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu olemasolu on väga konkreetne takistus, mis ei võimaldanud osaleda konkursil. Kostja esitas kohtule tõenditena ka Jooksu-ja Suusaklubi Joosuu ning AS Viimsi Golf kui kostjate poolt antud vastused hagis hoonestusõiguse seadmise lepingu tühisuse
tuvastamiseks ja kinnisturaamatu kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Need vastused tõendavad veenvalt, et hoonestusõiguse seadmise leping on tekitanud vallale kahju, kuna kostjad ei tunnista endal hoonestusõiguse puudumist ega ole nõus ka nendel olevat õigust kinnisturegistrist kustutama. Kohtu oletus, et kuna kostjal puudub hoonestusõiguse omajatelt keelduv vastus maade kasutamiseks valla soovide kohaselt ja seetõttu ei saa ka rääkida vallale tekkinud kahjust, on põhjendamatu ega toetu loogilistele argumentidele.
22.Tehingu tegemise ajal oli SA Rohuneeme Puhkekeskus juhatuse liige Hurmas Kleemann, kes oli samaaegselt ka Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu juhatuse liige, kelle kasuks seati pikaajaline ja võõrandatav hoonestusõigus. Hurmas Kleemanni kohustus oli sihtasutuse juhatuse liikmena arendada vallalt väljaarendamiseks saadud kinnistul puhkekompleks ise välja, mitte seda hoonestusõiguse kaudu edasi andes. Nõukogu oli põhikirjaliselt kohustatud korraldama sihtasutuse juhtimist, kavandama sihtasutuse tegevust ning teostama järelevalvet, mis tähendab juhatuse liikme Hurmas Kleemanni tegevuse kavandamist, suunamist ja kontrollimist. Nõukogu liikmed ei saa enda tegevusetust õigustada teadmatusega, mida juhatuse liige on korda saatnud. Kostja poolt kohtule esitatud ja kohtu poolt hindamata jäetud tõendid - U.Arumäe 12.12.2005 kiri sihtasutuse nõukogule, milles sooviti teavet golfiväljaku ja suusaradade rajamist käsitlenud koosoleku kohta (tl 95) ja Madis Saretoki, Jaan Alveri, Raivo Toomingase, Olev Kuklase ja Ants Savesti vastused (tl. 96-104) kinnitavad, et sihtasutuse nõukogu liikmed, sh ka hageja olid teadlikud kavandatavast tehingust ja faktiliselt ei teinud midagi selleks, et ära hoida vallale kahjuliku tagajärje saabumist. Vastupidiselt kohtu arvamusele, et vaidluses asjas ei ole tõendid kasutatavad, kuna need ei saanud olla aluseks vastuvõetud korraldusele, on need tõendid tsiviilmenetluses kasutatavad nagu iga teine tõend, mis võib anda usaldusväärset teavet vaidlusaluses küsimuses.
23.Kohus on kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid vastu võtnud, kuid jätnud analüüsimata põhjendusel, et need ei saanud ajaliselt olla olemas enne vallavalitsuse otsustuse tegemist. Kohus rikkus TsMS § 438 sätteid, kui on jätnud kostja poolt esitatud tõendid hindamata. Kohus ei ole keeldunud kostjalt tõendeid vastu võtmast ega ole ka otsuses viidanud TsMS § 238 lg-tes 1- 3 märgitud alustele, mis võimaldavad jätta tõendid hindamata.
24.Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et Viimsi vallale on tekitatud Rohuneeme maaüksusele hoonestusõiguse seadmisega varaline kahju, kahju tekitamises on süüdi ka nõukogu liikmena hageja, mistõttu Viimsi vallal oli õiguslik alus kutsuda SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmed tagasi ja valida uued nõukogu liikmed. Hagi on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. SA Rohuneeme Puhkekeskus kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsus
26.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse sätteid
ning põhjendatult leidnud, et hageja ei ole sihtasutusele tahtlikult kahju tekitanud. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud põhilises osas samu väiteid, mida ta on esitanud maakohtus vastuväideteks hagile ja neile kõigile on kohus äärmise põhjalikkusega vastanud. Hageja on vaidlustanud oma tagasikutsumise SA Rohuneeme Puhkekeskus nõukogu liikmest Viimsi Vallavalitsuse 06.12.2005 otsusega (korraldusega nr 660). TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
28.Kohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel pidid kostjad SAS § 27 ja põhikirja p
3.2.5.kohaselt tõendama, et sihtasutusele on kahju tekitatud, kahju tekitati nõukogu liikmete tegevusega ning tegevus oli tahtlik. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja Viimsi vald ei tõendanud, et nõukogu liikmed tekitasid sihtasutusele kahju tahtlikult 23.11.2005 sõlmitud tehinguga, millega koormati sihtasutusele kuuluv maa 120,80 ha 1⁄2 suuruses mõttelises osas AS Viimsi Golf ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas Rohuneeme Jooksu- ja Suusaklubi Joosuu kasuks hoonestusõigusega. Hoonestajad kohustusid rajama 3 aasta jooksul hoonestusõiguse alale vähemalt 2,5 km valgustatud suusaradasid, vähemalt 10 km loodusliikumise radasid, tagama nende hoolduse ning võimaldama kõigile isikutele rajatiste tasuta kasutamise. 23.11.2005 sõlmitud lepingu kohaselt on hoonestusõiguse tasuks 2% maa maksustamishinnast. Alates golfiväljakule kasutusloa väljastamisest kohustus hoonestaja tasuma sihtasutusele 4% maa maksustamishinnast aastas, kuid mitte vähem kui 125 000 krooni ja mitte rohkem kui 200 000 krooni.
29.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei tõendanud, et hoonestusõiguse tasu peaks olema oluliselt suurem kui 2% või 4% maa maksustamishinnast aastas, s.t et tasu (kuni golfiväljakute rajamiseni) 3772 krooni aastas on ebamõistlikult väike. Kohus on õigesti hinnanud hageja poolt esitatud Tallinna linnavolikogu 02.06.2005 määrust nr 28, mille kohaselt, kui hoonestusõiguse alusel püstitatakse spordiehitis, on hoonestusõiguse aastatasu suurus olenemata kinnistu tegelikust sihtotstarbest 2% kinnistu asukoha hinnatsoonis kehtivast sotsiaalmaa sihtotstarbega maa maksustamishinnast (t.lk 182-183). Sellega luges kohus põhjendatult tõendatuks, et samasugust hoonestusõiguse tasu kasutatakse ka teistes omavalitsustes.
30.Kohus leidis õigesti, et sihtasutusele kahju tekkimine ei ole tõendatud ka kostja poolt kohtule esitatud “Väike Eesti teemapark” konkursi materjalidega, sest ainuüksi konkursi väljakuulutamine ei tõenda, et vajaliku pindala olemasolul oleks Viimsi vald nimetatud konkursi võitnud. Samuti ei ole tõendatud, et ainuke maa-ala, millega Viimsi vald oleks saanud nimetatud konkursil osaleda, oli seotud hoonestusõiguse lepingutega ning hoonestajad polnud nõus hoonestatavast maast 44 ha eraldamisega konkureerimiseks. Tõendamata ja eksitav on apellandi väide, et “Väike Eesti Teemapark” konkursi materjalidega tõendas Viimsi vald asjaolu, et temalt on võetud võimalused vallaelanike huvides puhkeala arendamiseks. Puuduvad tõendid, mille alusel väita, et hoonestusõiguse puudumise korral oleks vald selle konkursi võitnud. Maa-ala andmine kasutusse suusa- ja jooksuradade ning golfikeskuse rajamiseks ei ole vastuolus ka põhikirja p-s 2.1. toodud eesmärkidega. Apellant ei ole tõendanud, et sõlmitud lepingutest tulenevalt on hoonestusõiguse seadmisega antud ära võimalus täita sihtasutuse asutamisega temale pandud eesmärke ja et vallal võimalus osutada oma elanikkonnale puhkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks teenuseid ja võimalusi. SA Rohuneeme Puhkekeskus eesmärkidega on kooskõlas suusa- ja jooksuradade, samuti golfiväljaku rajamise soov. Sihtasutuse poolt tehtud toimingud teenisid üksnes vallaelanike paremaks teenindamiseks seatud eesmärke.
31.Ekslik on apellandi väite, mille kohaselt on hoonestusõiguse lepingu olemasolu muutnud Rohuneeme maaüksuse Viimsi valla jaoks kasutuks maatükiks, millega on vald saanud
varalise kahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et varalist kahju vald ei ole saanud ning et hoonestusõiguse tasu - 4% maa maksustamise hinnast alates golfiväljakutele kasutusloa saamisest, on mõistlik ning kostjad ei ole tõendanud, et see summa peaks olema suurem. Apellant ei ole näidanud, et sihtasutus loodi kasumi teenimiseks. Põhikirja p 2.1 kohaselt oli sihtasutuse eesmärk Rohuneeme puhkekeskuse rajamine ja edasise töö korraldamine. Eesmärgi täitmiseks haldab sihtasutus omandis olevaid maid ja sellel asuvaid hooneid ja rajatisi. Samas on sihtasutus iseseisev õigussubjekt. SA Rohuneeme Puhkekeskus tegutses iseseisva õigussubjektina ning mingeid piiranguid maatüki parimaks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ei ole seadusega ega ühegi lepinguga seatud. Samas on maakohus tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et sihtasutuse nõukogu liikmetele oleks vallavalitsus otseselt teatanud, et ei kiida heaks hoonestusõiguse seadmist ega pea seda kooskõlas olevaks sihtasutuse eesmärkidega. Kohus on õigesti leidnud, et mingit kahjulikku tagajärge sihtasutuse nõukogu liikmete tegevus kaasa ei toonud ning kirjade saatmine Notarite Kojale või artiklite avaldamine Eesti Päevalehes ei saa tekitada sihtasutuse nõukogu liikmetele kohustusi. Eksitav on kaebuse väide, et nõukogu liikmed ei tundnud huvi sihtasutuse juhataja tegevuse vastu.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna kostja ei ole tõendanud sihtasutusele kahju tekitamist ja kuna kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei pidanud kohus analüüsima teisi nõukogu liikmete tagasikutsumise eeldusi. Tuvastamist leidis, et Viimsi Vallavalitsuse korraldus on vastuolus sihtasutuste seaduse ning sihtasutuse põhikirjaga.
33.Eeltoodust tulenevalt nõustub apellatsioonikohus maakohtuga osas, milles kohus jättis hindamata rida tõendeid (t.lk 87-96), kuna need ei olnud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise aluseks ega saanud mõjutada korralduse andmise asjaolusid. Kuna ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsust tühistada, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud apellandi kanda.
U.Loonurm
I.Nõmm
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.