Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-14240
Tsiviilasi
E.K. hagi K.K. vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja E.K. , hageja esindaja Maia Ploom, asukoht Turu 5-6, 51004, Tartu; kostja K.K. ,
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
17. september 2008 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 440 lg 1 ja 3, 468 lg 1 p 1, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Lõpetada E.K. u , ja K.K. , kaasomand kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga X 21a korter nr 57, Tartus, mis kuulub kaasomanikele võrdsetes mõttelistes osades. Korteriomand registriosa numbriga XXXXXXX müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada E.K. u ja K.K. vahel vastavalt nende osa suurusele kaasomandist. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. E.K. u menetluskulud kannab K.K. . K.K. peab tasuma riigile E.K. ule antud menetlusabi tõttu riigilõivu selle osa, mille tasumisest E.K. hagiavalduse esitamisel vabastati. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab apelleerida üksnes kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisega. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei ole taotletud asja läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud
Hagejale ja kostjale kuulub kaasomandina korteriomand asukohaga X 21a-17 Tartus, registriosa number XXXXXXX. Hageja soovib kaasomandit lõpetada, sest ei suuda tasuda kaasomandiga seotud makseid. Hageja teeb ettepaneku lõpetada kaasomand selliselt, et kostja ostab ära hagejale kuuluva mõttelise osa, kusjuures kinnisasja väärtuseks hindab hageja 800 000 krooni, või müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt neile kuuluvate osade suurusele. Hageja kasuks on kantud kinnistusraamatusse isiklik tähtajatu kasutusõigus korteriomandile. Kaasomandi lõpetamise korral loobub hageja sellest õigusest. Kirjalikus vastuses hagile võtab kostja hagi õigeks ning vastuväiteid ei esita. Kostja on nõus sellega, et kaasomandis olev korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel. Kostja väitel ei ole hageja enne hagi kohtusse esitamist kordagi ei suuliselt ega kirjalikult pöördunud kostja poole kaasomandi lõpetamise sooviga. Hagiavalduse esitamine oli kostjale üllatuslik. Kostja on seisukohal, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Kohtuistungil 17.09.2008 keeldus kostja kompromissi sõlmimisest ning palus vaidlus lahendada kohtuotsusega. Kostjal ei ole usaldust hageja vastu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kuidas kaasomand lõpetada. Hageja on soovinud ja kostja on nõusoleku andnud selleks, et kaasomandis olev korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja ja kostja on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa number XXXXXXX kantud korteriomandi asukohaga X 21a korter 57, Tartus kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades (kinnistusraamatu väljatrükk tl-l 6). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja esindaja oli kohtuistungil seisukohal, et kuivõrd kostja oli teadlik hageja soovist kaasomand lõpetada, kuid keeldus sellest mõjuva põhjuseta, tuleb hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vaidles menetluskulude enda kanda jätmisele vastu. Hagi oli üllatuslik. Kohtuistungil 19.09.2008 antud kinnituse kohaselt sai kostja teada tema ema telefonile 25.03.2008 saadetud SMS-sõnumist, et vaidlusaluse korteriga on probleem. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud. Samas ei ole hageja esitatud SMS-sõnumis juttu kaasomandi lõpetamisest. Hagiavaldus esitati kohtusse juba 15.04.2008, so 20 päeva pärast sõnumi saatmist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist teatanud kostjale isiklikult, et soovib kaasomandi lõpetamist. Samuti ei ole hageja saanud kostjalt keelduvat vastust seoses kaasomandi lõpetamise taotlusega.
Kostja on hagi õigeks võtnud nii kirjalikus vastuses kui kohtuistungil avaldatuga. Samas on kostja keeldunud kohtus kompromissi sõlmimisest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kompromissi saavutamine kohtuväliselt oleks olnud samuti võimatu ning hagejal oleks tulnud siiski kohtusse pöörduda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kostja on kohtuistungil keeldunud kompromissi sõlmimisest ning on nõudnud asjas kohtuotsuse tegemist, millest kohus järeldab, et kohtuvälist lahendust poolte kaasomandi lõpetamise vaidlusele ei oleks saavutatud, tuleb hageja menetluskulud panna kostja kanda. Samuti jääb kostja kanda ka riigilõivu see osa, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud menetlusabi andmise korras. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.