Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta EOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtusse

esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud. 18.06.2008.a. esitas kostja Ekohtule taotluse hagimenetluse korras läbi vaadata ühes menetluses L P poolt 15.03.2007.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus EOÜ vastu töötasude, päevarahade, töölepingu lõppenuks tunnistamises, lõpparve maksmisega viivitamise eest viiviste ja sõidukulude hüvitamise nõuetes, R P poolt 15.03.2007.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus EOÜ vastu töötasude, päevarahade, töölepingu lõppenuks tunnistamises ja lõpparve maksmisega viivitamise eest viiviste hüvitamise nõuetes ja A P poolt 14.03.2007.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avaldus EOÜ vastu töötasude, päevarahade, töölepingu lõppenuks tunnistamises ja lõpparve maksmisega viivitamise eest viiviste hüvitamise nõuetes. 03.05.2007.a. Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.01-02/608/07 mõisteti EOÜ-lt R P kasuks välja saamata jäänud töötasu ning töölähetuse päevaraha kokku summas 37 640 krooni, 03.05.2007.a. Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.01-02/609/07 mõisteti EOÜ-lt A P kasuks välja saamata jäänud töötasu ning töölähetuse päevaraha kokku summas 37 640 krooni ja 03.05.2007.a. Töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.01-02/607/07 mõisteti EOÜ-lt L P kasuks välja saamata jäänud töötasu ning töölähetuse päevaraha kokku summas 37 640 krooni. Kostja leiab, et hagejate esitatud avaldused töövaidluskomisjoni on esitatud vale isiku vastu, eesmärgiga kostja käest välja nõuda seda raha, mida nad tegeliku tööandja AIkäest ei saanud. Hagejate ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Hagejad väidavad, et nad sõlmisid töölepingu kostjaga ning neid lähetati tegema maalritöid töölähetusse Rootsi Kuningriiki. Hagejad on sõlminud 16.01.2007.a. lepingu AI, kes kohustus hagejatele maalritöö teostamise eest Rootsi Kuningriigis tasuma 180 krooni/m2 ja tööseisaku ajal 150 krooni/tunnis. Kostja leiab, et kuigi 16.01.2007.a. allkirjastatud leping on pealkirjastatud kui „Eraisikuline leping“, tuleb sellele kohaldada Eesti Vabariigi töölepingu seadust, kuna lepingu sisust tuleneb üheselt, et nimetatud lepinguga kohustuvad töötajad tegema tööandja kasuks tööd ning tööandja kohustub tehtud töö eest maksma tasu. Ülejäänud töölepingule sätestatud tingimused leppisid hagejad ja AI kokku suuliselt. 16.01.2007.a. lepingu kohaselt töö tegemise koht oli Rootsi Kuningriik ja vahetult peale lepingu sõlmimist asusidki hagejad tööle Rootsi Kuningriigis. Alusetu on hagejate väide, et nad saadeti hagejate ja kostja vahel 15.01.2007.a. sõlmitud töölepingu alusel töölähetusse Rootsi Kuningriiki. Seega on alusetu hagejate väide, et tegemist oli töölähetusega. Tõendid töölähetuse kohta puuduvad. Seega lepingu, mille alusel hagejad asusid teostama maalritöid Rootsis, sõlmisid hagejad AI, mistõttu ei ole võimalik, et hagejad samal ajal töötasid teise lepingu alusel teise tööandja juures. Samuti ei nõustu kostja hagejate esitatud tööaja arvestuse tunnilehtedega, mille kohaselt hagejad paluvad kostjal hüvitada 47 tunniseisaku tunni tasu, kuid samas on esitanud tõendina tunnilehe, mille kohaselt on hagejad oodanud 29 tundi materjale ja 3 tundi ülemust. Seega on hagejate tõendid ja väited vastukäivad ning hagejatel ei olnud õigus vastavalt TPS § 14 lg 1 pidada tööajaarvestust ning võtta sellele allkirja. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hagejad töötasid Rootsis, kuid leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagejate L P, R P ja A P vastuväited Hagejad jäävad oma 15.03.2007.a. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avaldustes toodud nõuete juurde; s.o. tööseisaku aja eest tasu, tükitöötasu ja lähetuse

päevarahade saamiseks. Hagejad loobuvad nõuetest tunnistada tööleping lõppenuks ning lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks. Hagejad sõlmisid kostjaga 15.01.2007.a. töölepingud, mille kohaselt asusid tööle kostja juures maalritena. Töölepingu p 3.3 nägi ette võimaluse saata töötajad töö tegemiseks lähetusse, mida kostja kohe ka tegi, st soovis hagejad saata 17.01.2007.a. töölähetusse Rootsi Kuningriiki. Selleks leppisid pooled vastavalt TLS § 26 lg 3 kokku täiendavates tingimustes, st tükitööhinnetes 180 kr/m2 ja tööseisaku aja tasustamises. Hagejad kinnitavad, et nende töölepingud allkirjastas kostja poolelt juhatuse liige AI; täiendavad kokkulepped allkirjastas samuti AI. Ehkki kostja poolt on täiendavad kokkulepped pealkirjastatud kui „eraisikuline leping“ on tegemist hagejatega sõlmitud töölepingute lisaga. Hagejad leiavad, et kostja väide, et nimetatud lepingu alusel on tööandjaks kodanik AI, on alusetu. AI ei ole FIE, et ta saanuks palgata omale tööjõudu, ega olnud tegemist tööga, mida hagejad teinuks väidetava tööandja enda või tema perekonna vajaduste rahuldamiseks. Hagejad töötasid maalritena Rootsis objektil, kus EOÜ tegi tööd alltöövõtu korras. Hagejad kinnitavad, et pidasid ise oma tööaja ja- mahu kohta arvestust, kuigi see oli TPS § 14 kohaselt kostja kohustus. Hagejad pidasid arvestust tööaja ja -mahu kohta ise, kuna Rootsis tööobjektil neil töödejuhatajat ei olnud, kogu töökorraldus oli puudulik – küll oodati materjale, küll tööülesandeid. Seetõttu hagejad ka 02.02.2007.a. töötamise lõpetasid. Viimasel päeval, nagu tavaliselt, puudus objektilt tööandja esindaja ning seetõttu võtsid hagejad töölehtedele allkirja peatöövõtja P brigadirilt JO. Kostja küll eitab töölehele kantud andmete õigsust, kuid pole terve aasta jooksul suutnud esitada andmeid „õigete“ töölehtede kohta. Lähtudes eeltoodust paluvad hagejad kostjalt välja mõista:

Töövaidluskomisjon jättis hagejate avaldused EOÜ vastu töölepingute lõppenuks ja lõpparve saamise õiguse tunnistamise, lõpparve maksmisega viivitamise eest viiviste ja sõidukulude hüvitamise nõuetes rahuldamata. Individuaalse Töövaidluse Lahendamise Seaduse (ITVS) § 24 lg. 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 18.06.2007.a. esitas kostja kohtule taotluse hagimenetluse korras läbi vaadata L P, R P ja A P poolt 15.03.2007.a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni Töövaidluskomisjoni esitatud avaldused EOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja töölähetuse päevarahade välja mõistmise osas (tsiviilasi nr 2-07-23252) Kostja EOÜ sai töövaidlusasjade nr. 9.01.-02/607/07, 9.01-02/608/07 ja 9.01-02/609/07 otsused kätte 17.05.2007.a. ITLS § 24 lg. 4 ja § 25 kohaselt on pärast töövaidluskomisjoni otsust töövaidluse läbivaatamisel hagimenetluse korras hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool. Seega on L P, R P ja A P käesolevas hagis hagejad ja EOÜ kostja. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlusaluse osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Hagejad said töövaidlusasjade nr. 9.01.-02/607/07, 9.01-02/608/07 ja 9.01-02/609/07 otsused kätte 11.05.2007.a. ja ITVS § 24 lg. 1 sätestatud tähtajal ei vaidlustanud ülalmärgitud töövaidluskomisjoni otsuseid, milledega jäeti nende avaldused EOÜ vastu töölepingute lõppenuks ja lõpparve saamise õiguse tunnistamise, lõpparve maksmisega viivitamise eest viiviste ja sõidukulude hüvitamise nõuetes rahuldamata, mistõttu need jõustusid ühe kuu möödumisel otsuse kättesaamisest. 24.03.2008.a. esitasid hagejad nõuetest tunnistada tööleping lõppenuks ning lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks loobumise taotlused, mis on seega nende tagantjärgi heakskiit juba jõustunud töövaidluskomisjoni otsuste nimetatud osale, milledega jäeti hagejate need nõuded rahuldamata. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagejate L P, R P ja A P hagi EOÜ vastu tuleb rahuldada osaliselt. Töö- ja puhkeaja seadus (TPS) § 14 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust ja tal ei ole õigust ka väita, et ei tea töötaja töö tulemusi. Töölepingu seadus (TLS) § 1 kohaselt täidab töötaja oma tööülesandeid tööandja juhtimise ja kontrolli all ning sellest tulenevalt on tal õigus ka loota, et tema töötulemusi ja tööaega õigesti hinnatakse. Töötajalt töö vastuvõtmise korra kindlaks määramine on aga TLS § 49 p 6 kohaselt tööandja otsene kohustus. Töötaja tööaega sai arvestada ja temalt tööd vastu võtta oli võimalik aga töö tegemise käigus. 2007.a. jaanuari kuu palga väljamaksmiseks veebruaris pidi EOÜ järelikult tegema kindlaks selleks ajaks palga arvestamise aluseks olevad andmed. EOÜ põhjendatud vastuväidete puudumisel kohus võttis aluseks hagejate L P, R P ja A P esitatud tööaja ja tükitöö andmed ning lähtudes nende töölepingute ja töölepingute juurde lisatud kokkuleppe tingimustest, mõistab EOÜ-lt välja iga hageja kasuks ajavahemikus 15.jaanuar kuni 04. veebruarini 2007.a. väljateenitud töötasu 23 940 krooni, tööseisaku tundide tasu 7050 krooni ja töölähetuse päevarahad 6650 krooni. Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba. Menetluskulud jätta EOÜ kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse menetluskulud, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.