Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
Tsiviilasja number
2-08-6345
Tsiviilasi
ER(R ) hagi ROÜ vastu töösuhte tunnustamiseks, saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise saamiseks ning lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Epp R (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja Katrin Sarap (Labour Consulting OÜ, asukoht; XXX) Kostja ROÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Heli Raidve-Kostenok (Heli Raidve Tööõigusabi AS, asukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Tunnustada ER(R ) nõude, tööõigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks, põhjendamatust ja jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Menetluskulud jätta ER(R ) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud Epp R esitas 20.02.2008.a. kohtule hagi ROÜ vastu töösuhte tunnustamiseks, saamata jäänud palga saamiseks, saamata jäänud puhkusehüvitise saamiseks ja lõpparve kinni-pidamise eest keskmise palga saamiseks. Esitatud hagis palub hageja Epp R tuvastada, et temal oli ROÜ-ga töölepinguline suhe perioodil 11.04.2007 kuni 31.12.2007, välja mõista kostjalt ROÜ-lt saamata palk nimetatud perioodi eest 406 265 krooni, kasutamata puhkuse kompensatsioon 33 588,80 krooni ja ühekuine keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 44 086 krooni, kokku summas 483 939,80 krooni. . Kohtukulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda
Hagi põhjenduste kohaselt kanti kostja äriühinguna äriregistrisse 11.04.2007. Samast ajast alates hakkas hageja kostja juures tööle, täites erinevaid tööülesandeid. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, kostja hagejale perioodil 11.04. kuni 31.12.2007 palka ei maksnud ja hageja palka ka ei nõudnud, sest kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama kostja osanikuks. Seega töötas hageja kostja juures teadmisega, et talle vormistatakse suulise kokkuleppe kohaselt osalus kostja juures. 20.01.2008 teatas kostja hagejale, et talle osalust ei vormistata. Kuna kostja ei pidanud kinni kokkuleppest osaluse vormistamise kohta, leiab hageja, et nimetaud perioodil töötamine, tuleb lugeda töötamiseks töölepingu alusel ehk töölepinguliseks suhteks. Kostja esindaja andis talle tööülesandid ja hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile. Töösuhte alguse ajaks loeb hageja aega, mil kostja asutati ja Äriregistrisse kanti ja samuti reaalset aega, mil ta hakkas oma töökohustusi täitma. Töösuhe tuleb lugeda lõppenuks 31.12.2007 poolte kokkuleppel. Lähtudes asjaolust, et hagejal oli kostjaga töölepinguline suhe 11.04.2007 kuni 31.12.2007, on hagejal nimetatud aja eest saamata jäänud palk. Kuna pooled ei leppinud kokku kuupalga suuruses, tuleb hageja palk leida järgmiselt: hageja esitas kostjale perioodi eest 01.01.2008 kuni 31.01.2008 osutatud teenuste eest arve. Kostja tasus nimetatud arve sularahas. Hagejale kuuluv OÜ S jaanuarikuus osutatud arve ilma käibemaksuta oli 63 819 krooni ja seda arvestades, arvestades arvest maha sotsiaalmaksu 33%, võib hageja brutopalgaks lugeda 47 984 krooni (47 984 + 33% = 63819) (bruto). Lähtudes sellest, et hageja ja kostja vahel eksisteeris töölepinguline suhe, on töötajal vastavalt PuS § 9 lg 1 õigus põhipuhkusele proportsionaalselt töötatud ajale. Perioodi eest 11.04.2007 kuni 31.12.2007 on hagejal õigus väljateenitud ja kasutamata puhkuse hüvitisele 9 kuu eest 21 kalendripäevale (9 x 2,33). Töölepingu lõpetamise päeval, s.o 31.12.2007 ei maksnud kostja hagejale lõpparvet. Seega on hagejal õigus nõuda lõpparve viivitamise eest tema ühe kuu keskmist palka tulenevalt TLS § 119 lg. 2 sätestatu kohaselt. Kostja ei maksnud talle töösuhte lõppemisel lõpparvet ega puhkuse kompensatsiooni. Kostja vastuväited Kostja ROÜ vaidleb hagile vastu ja hagi ei tunnista. Käesolevas asjas on hageja esitanud kõigepealt põhinõude - tunnustada töösuhte olemasolu ja lugeda perioodil 11.04.2007-31.12.2007 olnud suhe määramata tähtajaga töölepinguliseks suhteks. Lisaks on hageja esitanud põhinõudest tulenevad kõrvalnõuded – mõista kostjalt välja sama perioodi eest saamata palk, kasutamata puhkuse hüvitus ja lõpparve kinnipidamise hüvitus. Kostja põhjenduste kohaselt leppisid hageja ja kostja esindaja aprillis 2007 kokku, et hageja tuleb ca kuu aja pärast oma raskustesse sattunud S OÜ-ga kostja partneriks, teeb kostja ROÜ osakapitali sissemakse ja S OÜ saab kostja osanikuks. Esindajad leppisid kokku, et teevad kõik tulud ja kulud pooleks. Tegemist oli kahe vaba partneri koostöö kokkuleppega Koostöölepingu raames pakkus hageja kostjale, et kuna tal on lennupiletite broneerimissüsteemi Amadeus kasutamise oskus, võiks ta sellega tegelda. Samuti pakkus hageja, et ta võiks tegelda kodulehe koostamisega ja koostada nimekirja võimalikest klientidest. Mais ja juuni alguses erilist äritegevust ei toimunud. Mingeid tööalaseid korraldusi kostja hagejale ei andnud. 2007.a. juuni lõpul rentis kostja omale kontoriruumid. Samal ajal teatas hageja, et ta ei saa ega soovi ROÜ-sse sissemakset teha, kuna tal on rahalised raskused ning ta palus, et ta võiks kasutada kostja poolt renditud ruume. Juulis 2007 tuli hageja kostja poolt renditud ruumidesse ja kostja võimaldas tal võtta vastu hageja osaühingu kliente. Vastutasuks nõustus hageja abistama kostjat kostja töös. Hageja käis ühises kontoris oma äranägemisel ja mingisugust alluvussuhet ja töölepingulist suhet hageja ja kostja vahel ei olnud. Hageja tegeles valdavalt oma S OÜ asjadega. Ravikindlustus oli tal enda S OÜ kaudu.
Hageja laenas augusti 2007 kostjalt 15 000 krooni ja oktoobris veel 35 000 krooni, kokku 50 000 krooni.
Seega on hageja nõue tunnistada töölepingulise suhte olemasolu põhjendamatu. TsMS § 440 lg. 2 kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eeltoodust lähtudes kohus otsustas tunnustada hageja ER(R ) nõude, tööõigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks, põhjendamatust ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, s.h. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses Kuna hagi jäetakse rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.