Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22.september 2008.a. kell 12.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-07-40393
Tsiviilasi
V. P. hagi K. K. valdusest
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V. P. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx Esindaja - vandeadvokaat Peeter Järv - Peeter Järve Advokaadibüroo, Kesk tn.19, 63301, Põlva Kostja: K. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust
3.september 2008
Jätta V. P. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja kostja ning temaga koos elavate isikute väljatõstmiseks elamust rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 22.septembrist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja V. P. xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx asuva hoonestatud kinnistu, nimetusega xxxxxxx-xxxxxxx, registriosa number xxxxx poole mõttelise osa omanik. Teised kaasomanikud on hageja lapsed xxxxx xxxx ja xxxxxx xxxx – kumbki 1⁄4 mõttelises osas. Kinnistu kasutuskord on kaasomanike vahel kindlaks määratud selliselt, et hageja kasutab hoone alumist korrust ja teised kaasomanikud ülemist korrust. Alumisel korrusel on viis tuba, kaks kööki, eestuba ja koridor. 2005.a. asus kostja, kes on samuti hageja tütar, koos kahe lapsega – 16-aastase K. K. ja 12aastase K. K. omavoliliselt elama hageja kasutuses olevasse elamu ossa, hõivates poole alumisest korrusest.Sealjuures vahetas kostja omavoliliselt ka ukse luku. Kostja põhjendas oma elama asumist hagejale kuuluvasse elamu ossa hageja teise tütre – K. A. loaga. Kuigi viimatinimetatud isiku kasuks on hageja teinud testamendi, puudub tal õigus hageja eluajal käsutada testamendis mainitud vara. Seega valdab kostja hageja vara ebaseaduslikult ning kuna ta ei ole nõus vabatahtlikult valdust lõpetama, taotleb hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel omandiõiguse rikkumise lõpetamist ning kostja ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist hagejale kaasomandiõiguse alusel kuuluvast elamust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses hagile (tl.32) võtab kostja omaks asjaolu, et ta elab juba alates 2004.a. maikuust koos oma lastega oma emale, s.o. V. P. kaasomandiõiguse alusel kuuluva elamu alumise korruse korteris,on vahetanud seal tõepoolest ka ukse luku ning teinud remonti, kuid seda kõike ema suulisel nõusolekul. Lisaks ema nõusolekule on ta küsinud nõusolekut ka õde K. A. . Kostja on elanud selles majas ka lapsepõlves, vahepeal mõned aastad elas koos oma mehega kõrvalmajas, kuid käesoleval ajal on lahutatud ja tal puudub mujal elamispind. Kostja leiab, et ema (hageja) süüdistused tema vastu on alusetud ja tingitud ema (hageja) vaimsest seisundist. Tl.37 on kostja täiendav selgitus hagis esiletoodud asjaolude kohta, mille kohaselt on väär hagiavalduses esiletoodu, et kaasomanike vahel on kokkuleppe V. P. alumise korruse kasutada andmise kohta. Tegelikult kuulub hagejale 1⁄2 kaasomandist, mis vastab poolele alumisest ja poolele ülemisest korrusest. Seega võib öelda, et korter, kus elab kostja, on tegelikult xxxxxx xxxx osa kaasomandist, kes lubab kostja K. K. seal elada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud nõude AÕS § 89 alusel, s.o. omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral. Osundatud paragrahvi kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
2 (5)
Samas taotleb hageja kostja ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist vaidlusalusest elamust, seega asja väljanõudmist.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega on omanikul võimalik oma omandit kaitsta vindikatsiooninõude esitamise teel, milleks tuleb tõendada omandiõigus asjale, asjaolu, et kostja valdab seda asja ning tema valdusel ei ole õiguslikku alust. Negatoorhagiga saab omanik kaitsta kasutamis- ja käsutamisõiguse rikkumisi. Vaidlust ei ole selles, et V. P. kuulub 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist kinnistule,registriosa nr. xxxxx, nimetusega xxxxxxx-xxxxxxx, asukohaga xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kinnistusraamatu regiostriosa väljatrükiga (tl.7), mille kohaselt on teised kaasomanikud xxxxx xxxx ja xxxxxx xxxx, kumbki 1⁄4 kaasomandi osa suhtes. Lisaks asjaolule, et V. P. on xxxxxxxxxx xxxxx asuva kinnistu ja sellel asuva elamu kaasomanik 1⁄2 mõttelises osas, ei ole käesolevas asjas vaidlust ka selle üle, et K. K. faktiliselt valdab ja kasutab elamiseks nimetatud elamus alumisel korrusel asuvaid ruume, mida võib nimetada korteriks. Vaidlus on selle üle, kas kostjal on õigus neid ruume kasutada ja kas esinevad asjaolud, mis võimaldavad hagejal esitada omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude. Arvestades asjaolu, et V. P. näol on tegemist kinnistu kaasomanikuga, tuleb juhinduda ka kaasomandit reguleerivatest õigusnormidest. Vastavalt AÕS § 71 lg 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, tulenevalt AÕS § 72 lg 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Tl.8-11 on kaasomandis oleval kinnistul asuva elumaja plaan-kavandid, millelt on näha, et elamu alumisel korrusel paiknevad ruumid võib tinglikult jagada kaheks korteriks, kuna on eraldatud läbi maja kulgeva koridoriga ja kummalgi pool koridori on köök, ühes korteris on kolm tuba, teises kaks, kuid pindala poolest on mõlemad korterid umbes ühesuurused, ühe korteri juurde kuulub veranda. Kohtu eelistungil (protokoll tl-34) on pooled selgitanud, et kostja kasutab verandaga korterit ja hageja korterit, milles on kolm tuba. Teisel korrusel asuvad samuti kaks kolmest ruumist (toast) koosnevat korterit, mis pindalalt on väiksemad, kui alumise korruse korterid, sest tegemist on nn. mansardkorrusega (katusealuse korrusega). Kohus on kuulanud kohtuistungil tunnistajana ära xxxxxx xxxx, kes on kinnistu kaasomanik ja elab maja teisel korrusel paiknevates eluruumides (tl.42-43). Tunnistaja ütluste kohaselt asus K. K. majja elama hageja V. P. loal umbes 5 aastat tagasi. Ta lahutas oma abielu ja palus emalt, kas ta võib sellesse majja elama tulla ning lisaks küsis veel xxxxxxxx elavalt õelt K. A. luba.Tunnistaja kuulis pealt telefonikõnet K. ning selle juures oli ka ema V. P. . K. A. käest oli vaja sellepärast küsida, et vanaisal oli soov, et K. elaks selles majas alumisel korrusel ja ülemisel elaks vend K. . Seega K. K. tuli sellesse majja elama nii ema kui ka K. A. nõusolekul ning ka tunnistaja ise oli sellega nõus, ema küsis ka tema käest arvamust. Nüüd on K. K. teinud selles korteris nelja aasta jooksul remonti.Tunnistaja kaasomanikuna on selle remondiga nõustunud.
3 (5)
Maja kaasomanike vahel ei ole ruumid jagatud vastavalt nende osadele kaasomandis, sest II korrus, mida kasutavad xxxxxx xxxx ja xxxxx xxxx on väiksema pindalaga, kui ema kasutuses olev I korrus.Mingit kirjalikku kokkulepet kasutuskorra kindlaksmääramiseks ei ole, see on nii välja kujunenud. Tunnistaja sai kaasomanikuks 1996.a., pärast venna K. P. surma. Majja on sisse kirjutatud tegelikult kõik V. P. lapsed, kaasa arvatud K. K. ja K. A. . Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikub tema omandiõigust või valdab tema asja õigusliku aluseta. Hageja on kohtuistungil ka ise omaks võtnud, et ta mäletab, kui kostja tuli majja elama ja küsis luba remondi tegemiseks ning hageja oli nõus. Hageja seletusest järeldab kohus, et teda häirib pigem kostja käitumine hageja suhtes, mitte fakt, et kostja valdab teatud osa hagejale kaasomandiõiguse alusel kuuluval kinnistul asuvast elamust. Hagejal on enda jaoks kaasomandis olevas majas ruumid elamiseks olemas, kuid K. K. valduses olevaid ruume soovib ta välja nõuda põhjusel, et xxxxxxxx elaval tütrel K. A. oleks xxxxxx viibides koht, kus olla. Kostja on esitanud kohtule K. A. avalduse (tl.40), mida kohus aga ei saa arvestada, sest K. A. ei ole antud asjas menetlusosaline.Nimetatud avaldus ei vasta ka dokumentaalse tõendi tunnustele – see väljendab vaid K. A. subjektiivset suhtumist asjasse. Hageja ei ole tõendanud ka kostja poolt omandiõiguse rikkumist, mis ei ole seotud valduse kaotusega. Ta on küll esile toonud, et kostja on omavoliliselt vahetanud ukse luku ja teeb kooskõlastamata hagejaga remonti, kuid samas on väitnud, et kui kostja on remondiks luba küsinud, on hageja seda ka lubanud. Üks kaasomanikest – kohtus tunnistajana ütlusi andnud xxxxxx xxxx on kostja poolt kaasomandile tehtavat remonti aktsepteerinud. Kuna kõigil kaasomanikel on AÕS § 71 lg 4 alusel ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused,sealhulgas ka õigus lubada kolmandal isikul kaasomandis olevat asja remontida, ei saa pidada K. K. poolt tema valduses oleva kaasomandi osa remontimist hageja omandiõiguse rikkumiseks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõigetele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja K. K. on hageja V. P. tütar ning on elanud vaidlusalustes eluruumides koos oma alaealiste lastega juba mitu aastat, nimetatud majas oli ka kostja lapsepõlvekodu. Hagejal on samas majas elamiseks kasutada üksi piisavalt suured eraldatud eluruumid. Lisaks hagejale ja kostjale elavad majas veel hageja teine tütar ja poeg. Üks hageja lastest – tütar K. A. elab xxxxxxxx, kuid arvestades kinnistul asuva maja suurust, on ka temale seal ruumi külaskäikude ajal peatumiseks. Kostja ja tema laste väljatõstmine nende kasutuses olevatest eluruumidest oleks kohtu hinnangul vastuolus muuhulgas hea usu põhimõttega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ka kostja peab nimetatud põhimõttest tulenevalt arvestama ruumide kasutamisel ja eelkõige remontimisel kõigi kaasomanike, sealhulgas hageja soovidega ning vältima omavoli. Kohus leiab, et kuna hageja on aktsepteerinud kostja elama asumist kinnistul asuvatesse eluruumidesse ning ei ole selle eest tasu maksmist nõudnud, on võimalik vaidlusalust õigussuhet kvalifitseerida vara tasuta kasutamisena. Nimetatud lepingu ülesütlemise alused on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 394, kuid käesolevas asjas ei ole neid esile toodud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kostja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist 4 (5)
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude, mille tasumisest hageja oli osaliselt kohtumääruse alusel vabastatud, sissenõudmise Eesti Vabariigi kasuks lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.