Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-04-86 Elisa Eesti AS versus Rein Valk võlgnevuse 20 198 krooni väljamõistmiseks
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Lillsaar
Hageja
Elisa Eesti AS (endine ärinimi Radiolinja AS; Elisa Mobiilsideteenused AS; registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126, Tallinn) Katrin Verma
Hageja esindaja Kostja
Rein Valk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx)
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
Kostja väide hagi aegumisest ei tulene seadustest. Hageja väidetavad nõuded tulenevad aastast 1997, mil sõlmiti poolte vahel liitumisleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 (Aegumine) lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele; aegumise algusele, kohaldatakse enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud 01. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenevalt, juhul kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Varem kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. Käesolevas asjas oli varasem aegumistähtaeg pikem, mistõttu tuleb tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega arvestada 01. juulist 2002 edasi kolm aastat, mille järgi nõue aeguks 01. juulil 2005. Hagi on kohtusse saabunud 30. jaanuaril 2004, mis tähendab, et hagi ei ole aegunud. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud hagis aegumise kohaldamine. Kostja on võtnud omaks asjaolu, et on 25. juulil 1997 sõlminud hagejaga liitumislepingu, mille kohaselt osutati mobiilsideteenust hinnaga 10 099 krooni. Kostja mobiilsideteenuse hinna suurust vaidlustanud ei ole. Kostja on aga väitnud, et tema tegelikult mobiilside teenust kasutanud ei ole, kuna andis telefoni peale lepingu sõlmimist kasutamiseks tuttavale. Kostja sellekohane väide ei ole aluseks teenuste eest tasumiseks keeldumiseks. Kostjal on sõlmitud lepingu alusel kohustatud teenuste eest tasu maksma. Kostja poolt telefoni üleandmine kolmandale isikule ei muuda poolte vahelist lepingulist suhet. Asjaolu, et kostja andis telefoni üle teisele isikule ei saa olla aluseks teenuste eest tasumisest keeldumiseks. Samas on kostja vastuväide ka paljasõnaline. Kostja on ise tunnistanud liitumislepingu sõlmimist ning on kohustatud lepingulisi kohustusi täitma. Vastavalt VÕSRS §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s. o TsK sätteid. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on kehtinud TsK § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.