lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-86/2

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 22.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-86/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1086
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-04-86 Elisa Eesti AS versus Rein Valk võlgnevuse 20 198 krooni väljamõistmiseks

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Hageja

Elisa Eesti AS (endine ärinimi Radiolinja AS; Elisa Mobiilsideteenused AS; registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126, Tallinn) Katrin Verma

Hageja esindaja Kostja

Rein Valk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1.Rahuldada Elisa Eesti AS (endine Radiolinja Eesti AS) hagi Rein Valgu vastu võlgnevuse nõudes ja välja mõista Rein Valgult 10 099 (kümme tuhat üheksakümmend üheksa) krooni Elisa Eesti AS kasuks. Muud otsustused
2.Seoses kohtuotsuse tegemisega ja menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulu ja jätta 1 050 krooni Rein Valgu kanda ja 700 krooni Elisa Eesti AS kanda; 2.2 välja mõista Rein Valgult menetluskulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni Elisa Eesti AS kasuks; 2.3 edastada otsuse koopia menetlusosalistele. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hageja põhjendused
1.1.Hageja nõue Elisa Eesti AS Radiolinja Eesti AS õigusjärglasena on esitanud 30. jaanuaril 2004 kohtusse hagi Rein Valgu vastu võlgnevuse 10 099 krooni ja viivise 10 099 krooni väljamõistmiseks. Viivise väljamõistmisest on hageja menetluse käigus loobunud.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja väitel esineb asjaolu, et 25. juulil 1997 on Radiolinja Eesti AS sõlminud Rein Valguga GSM 256 liitumislepingu nr 0018912. Liitumislepingu lahutamatu lisa on eeskirjad, milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused ning milliseid osapooled kohustusid liitumislepingule alla kirjutades täitma. Eeskirjade p-s 4.2.2 on sätestatud kliendi kohustused arvete õigeaegseks tasumiseks. Kostja võlgnevus tasumata teenuste eest on 10 099 krooni. Hageja on osundanud asjaolule, et võlgnevuse sissenõudmise menetluses on Contant Eesti AS saatnud menetluse käigus kostjale perioodil 14. jaanuar 1999 – 11. veebruar 1999 kokku 3 võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja oma 17. märtsi 2008 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidnud, et kuna kostja on tunnistanud liitumislepingu sõlmimist väidetavalt kolmanda isiku palvel ja kostja on raske puudega, siis on hageja loobunud esialgses hagiavalduses nõutud viivistest summas 10 099 krooni.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses on kostja vaidlustanud hageja nõuet osundades ka aegumisele.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väitel ei ole ta mobiili teenust ise kasutanud. Väitetavalt on ta langenud lepingu sõlmimisel pettuse ohvriks, kui sõber palunud lepingut sõlmida. Ta on raske puudega invaliid, ega saa endale mobiili lubada. Kostja väitel on ka hagi aegunud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
3.2.Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada hageja nõue kostja vastu osutatud teenuste eest tasumiseks. Kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kostja väide hagi aegumisest ei tulene seadustest. Hageja väidetavad nõuded tulenevad aastast 1997, mil sõlmiti poolte vahel liitumisleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 (Aegumine) lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele; aegumise algusele, kohaldatakse enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud 01. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenevalt, juhul kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Varem kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. Käesolevas asjas oli varasem aegumistähtaeg pikem, mistõttu tuleb tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega arvestada 01. juulist 2002 edasi kolm aastat, mille järgi nõue aeguks 01. juulil 2005. Hagi on kohtusse saabunud 30. jaanuaril 2004, mis tähendab, et hagi ei ole aegunud. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud hagis aegumise kohaldamine. Kostja on võtnud omaks asjaolu, et on 25. juulil 1997 sõlminud hagejaga liitumislepingu, mille kohaselt osutati mobiilsideteenust hinnaga 10 099 krooni. Kostja mobiilsideteenuse hinna suurust vaidlustanud ei ole. Kostja on aga väitnud, et tema tegelikult mobiilside teenust kasutanud ei ole, kuna andis telefoni peale lepingu sõlmimist kasutamiseks tuttavale. Kostja sellekohane väide ei ole aluseks teenuste eest tasumiseks keeldumiseks. Kostjal on sõlmitud lepingu alusel kohustatud teenuste eest tasu maksma. Kostja poolt telefoni üleandmine kolmandale isikule ei muuda poolte vahelist lepingulist suhet. Asjaolu, et kostja andis telefoni üle teisele isikule ei saa olla aluseks teenuste eest tasumisest keeldumiseks. Samas on kostja vastuväide ka paljasõnaline. Kostja on ise tunnistanud liitumislepingu sõlmimist ning on kohustatud lepingulisi kohustusi täitma. Vastavalt VÕSRS §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s. o TsK sätteid. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on kehtinud TsK § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

3.4.Menetluskulude jaotus
01.jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on tasunud nõudelt 20 198 krooni hagi esitamisel riigilõivu 1 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Muid poolte kantud menetluskulusid kohus ei tuvastanud. Hagi rahuldatult osalt moodustab menetluskuluna riigilõiv 1 050, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kantud menetluskulu riigilõivuna 700 krooni tuleb jätta hageja kanda.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja