Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

26.02.2007 10 000 krooni 27.02.2007 20 000 krooni ja 03.03.2007 300 000 krooni, kokku 690 000 krooni. Kostja esindaja ei vaidle vastu sellele, et OÜ C. on saanud raha laenuks. Raha saamist muus ulatuses kui hageja poolt esitatud tõendites on märgitud, tuleb tõendada kostjal. Kostja esindaja T. K on kätte saanud hagimaterjalid, sh pangakontode väljatrükkide koopiad. Kostjal on olnud piisavalt aega, et võrrelda hageja esitatud arve kostja kontole laekunud summadega ning esitada laenulepingu osalise rahatuse osas konkreetne vastuväide. Kostja kirjalikust vastusest ei ilmne, millises ulatuses on kostjal väidetavalt raha saamata jäänud. Seetõttu loeb kohus kostja vastuväite paljasõnaliseks ning lähtub hageja esitatud tõenditest pangaülekannete tegemise kohta. Kostja esindaja seisukoht, et laenu tagastamise tähtaeg on kokku leppimata, ei ole tõendatud. Kohtule on esitatud laenuleping, mille kolmel lehel on kostja esindaja T. K allkirjad. Laen tuli lepingu punkti 3. kohaselt tagastada pärast kinnistute võõrandamist, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuariks 2008. Arvestades laenu andmist perioodil jaanuar kuni märts 2007 ei ole laenu tagastamise tähtaeg 01.01.2008 ebamõistlikult lühike. A. V on küll käesoleval hetkel ainult hageja juhatuse liige, kuid kuni 07.02.2008 oli ta ka kostja juhatuse liige. Seetõttu on tema poolt üle antud ja vastu võetud teatis laenu tagastamise kohta kostja jaoks kehtiv. Isegi kui jätta kõrvale laenuleping, on tõendatud kostjale raha ülekandmine pangakontode väljavõtetega, kostja poolt raha saamine kostja seadusliku esindaja õigeksvõtuga kirjalikus vastuses („A.V. kandis temale kuuluvast äriühingust D. üle raha, märkides sinna, justkui oleks tegemist laenuga.... Kokkulepe A. V oli aga selline, et planeeringuks antud raha saab ta tagasi alles siis, kui planeering on lõpetatud ning kinnistud on õnnestunud realiseerida.“) ning hageja esindaja A. V poolt kostja tolleaegse seadusliku esindajana võla ja viivise nõude teate vastuvõtmisega. Samas ei näe kohus põhjust, miks peaks kirjaliku laenulepingu kõrvale jätma. Laenuleping on allkirjastatud, kostja seaduslik esindaja T.K. oli teadlik summade laekumisest kontole ning kohustusest laenuks saadud summad tagastada. Kostja esindaja on vaidlustanud lepingus kokku lepitud viivise määra, leides, et see on ebamõistlikult suur. Kohus nõustub siin kostja esindajaga, leides samuti, et viivis 2,5 % viivitatud summalt päevas on ebamõistlikult suur. Kohus vähendab kohustatud poole taotlusel viivise määra. Kohus loeb mõistlikuks viivise määraks 0,15 % tasumisega viivitatud summalt päevas, samas pidades vajalikuks viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus määrab viivise määraks 0,15 % viivitatud summalt päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni TsMS § 461 lg 4 alusel. Viivis kuulub väljamõistmisele alates 02.01.2008 kuni kohtuistungi toimumise päevani 04.09.2008, mil hageja esindaja kinnitas, et võlga tasuma ei ole hakatud. Viivitatud päevi on 247, viivis päevas on (690 000x0,15) 1035 krooni, kokku väljaarvutatud viivis 255 645 krooni. Alates 05.09.2008 tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,15 % viivitatud summalt päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda, kuid peab hüvitama hageja riigilõivu terves ulatuses ning hageja muud menetluskulud 3⁄4 (kolme neljandiku) ulatuses.

TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.