Võlaõigus › Võõrandamislepingud

põhjus või mitte. Asjaolud ja hagiavalduse sisu OÜ Eesti S. ja P. OÜ (pankrotis) sõlmisid 25.11.2005.a. ostu-müügi lepingu nr 2005-420. Lepingu alusel müüs hageja kostjale erinevat soojustusmaterjali. Müüdud kauba eest esitas hageja kostjale järgnevad arved: 1) arve nr 800017, summas 5807,70 krooni, maksetähtaeg 02.02.2008; 2) arve nr 800117, summas 8442,60 krooni, maksetähtaeg 07.02.2008; 3) arve nr 800257, summas 34 088,10 krooni, maksetähtaeg 13.02.2008.. P. OÜ sai kaubad kätte aga ei tasunud arveid. Kokku on tasumata arveid summas 48 338,40 krooni. Kostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja juhatuse liige M.T. käenduslepingu. Selle käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja M.T. eelnimetatud arvete tasumise eest. Samuti vastutab käendaja viivisvõlgnevuse tasumise eest. Vastavalt lepingu punktile nr 6.1.1. kohustub kostja tasuma maksetähtaja ületamisel viivist summas 0,5 % maksmata summalt päevas. Käenduslepingu punktis nr 3 on hageja ja käendaja kokku leppinud käendaja kohustuses vastutada viivisvõlgnevuse eest summas 0,5 % maksmata summalt päevas. Seisuga 16.05.2008.a. moodustab viivis kokku 23 050,05 krooni. Hageja palub hagiavalduses välja mõista P. OÜ-lt ja M.T. solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 48 338.40 krooni ja viivised 23 050.05 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja M.T. sai hagiavalduse kätte isiklikult 19.08.2008.a.. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus loeb seetõttu kõik hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel siis tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. P. OÜ kui ostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja M.T. P. OÜ käendajana on VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitmise eest vastutama. Põhivõlgnik P. OÜ suhtes on välja kuulutatud pankrot ja ta on maksejõuetu ning tal ei ole õigust oma vara käsutada. Kohus on jätnud määrusega läbi vaatamata Eesti S. e OÜ hagi P. OÜ vastu. Kuna põhivõlgnik ei suuda oma kohustust täita, siis peab seda VÕS § 142 lg 1 alusel tegema käendaja M.T. Arvestades eeltoodut ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1,§ 142 lg 1, § 208 lg 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 71 388.45 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.