Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2008.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-18171
Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev
OÜ S avaldus OÜ S pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 03. september 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX; – juhatuse liige U T , elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur KM(IK XXX asuk XXX)
Resolutsioon
Põhja Maksukeskusele kokkulepitud graafiku alusel võlgnevuse likvideerimise. Võlgnik kinnitab, et ta hüvitab ajutise pankrotihalduri tasu. Tasu makstakse koheselt, kui ajutine haldur teatab kuhu raha kanda. Võlgnik palub rahuldada taotlus ka põhjusel, et pankrotiavalduse esitajaks oli võlgnik ise, kes avalduse esitamise ajal arvas, et ta ei tule oma kohustuste täitmisega toime. Ajutise pankrotihalduri arvamus Harju Maakohtu registriosakonnast saadud võlgniku 2006 majandusaasta aruande kohaselt omas võlgnik kohustusi seisuga 31.12.2006.a.kokku summas 154534 krooni (lisa 3, lk.5), millest kõik olid lühiajalised kohustused Võlgniku poolt esitati pankrotimenetluse käigus bilanss seisuga 01.01.08.a. ja .30.06.08.a.(lisa 4). Võlgniku poolt koostatud bilansi 01.01.2008.a.kohaselt omas OÜ s kohustusi kokku summas 326 431 krooni. Toodud kohustustest olid kõik kohustused lühiajalise iseloomuga. Lühiajalistest kohustustest enamuse moodustasid maksuvõlad summas 267510 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse isikukontoridade väljavõttest kohaselt on võlgnikul kohustus MTA ees summas 513 864 krooni. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas 513 864 krooni. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: AS Hansapank 2306,99 krooni. Kassa 434,90 krooni. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 2 741,89 krooni. Võlgniku poolt esitatud raamatupidamisbilansist seisuga 30.06.2008.a nähtub, et võlgnik omab käibevara kokku summas 18 363,38 krooni. s.h. ostjatelt laekumata arveid summas 15 568,31 krooni. Bilansis kajastatud debitoorse võlgnevuse( ostjate tasumata arved) sissenõudmine ei ole võimalik, kuna tegemist on nn. garantiirahadega, mida tellija saaks kasutada ehitusliku garanti kehtivuse ajal. Kuna võlgniku poolt on garantiiööd teostamata, ei kuulu summad tagastamisele. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavalduses märgitud AS R võlg summas 11 060,70( garantiiraha) on summas 8993,72 krooni tagastatud võlgniku kontole 29.mail 2008.a. ning selle arvelt on võlgnik tasunud Rahandusministeeriumile deposiiti summas 6 700 krooni.( vt. lisa 6). Seega on võlgniku reaalseks varaks ainult pangakontol ja kassas olevad rahalised vahendid summas 2714,89 krooni. Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr. 1-07-12778 07. novembrist 2007.a. tunnistati OÜ s(esindaja U T ) süüdi KarS § 386 lg.2 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 000 krooni ning tsiviilhagi korras mõisteti välja Eesti Vabariigi kasuks 554 632 krooni.(lisa 10 ). OÜ s juhatuse liikme U T `i suhtes lõpetati Põhja Ringkonna- prokuratuuri määrusega 11.oktoobrist 2007.a. kriminaalmenetlus ning kohustati U. Te `it maksma 56 000 krooni riigituludesse.(lisa 11). Eeluurimise käigus ja ka kohtuotsuses on tuvastatud, et OÜ s poolt fiktiivsete arvete alusel tasutud summad anti hiljem üle OÜ s juhatuse liikmele UT`ile. Ajutise pankrotihaldurina on mul õnnestunud tuvastada Hansapanga konto väljavõtte kaudu fiktiivsete arvete tasumine kokku summas 3 335 876,40 krooni.(lisa 12 ) Kuna ülekantud summad anti üle juhatuse liikmele UT`ile ning nimetatud summade tagastamine võlgniku raamatupidamises ega pangakontodel ei kajastu, olen arvamusel, et tagastamata summad on võimalik sisse nõuda võlgniku juhatuse liikmelt UT`ilt. Juhul kui võlgniku juhatuse liikme poolt ei ole tõendatud raha sihipärane kasutamine või selle tagastamine, võib olla tegemist äriühingule kuuluva vara(raha) omastamisega juhatuse liikme poolt, mis on kvalifitseeritav omastamisena KarS § 201 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühing muutus maksejõuetuks peale Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt teostatud revisjoni lõppemist, millega tuvastati võlgniku poolt fiktiivsete arvete tasumine enam kui 3 miljoni suuruses summas. Esialgse arvamuse kohaselt võib maksejõuetuse tekke põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu, mis seisneb võlgniku juhatuse liikme ja ainuosaniku UT`i poolt võlgniku vara omastamises summas 3, 3 miljonit krooni. Kohtuistung
Võlgniku lepingulise esindaja seletuse kohaselt oleks äriühing edasi tegutsenud, kui ei oleks toimunud MTA revisjoni. Pärast seda kui võlgnik oli saanud karistuse ei tahtnud keegi temaga tegeleda. Ajutise pankrotihalduri seletuse kohaselt on pankrotiavaldus esitatud õigeaegselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus ei kuulu rahuldamisele. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul on avalduse kohaselt võlgnevus Maksu- ja Tolliametile summas 554 632 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku reaalseks varaks on pangakontol ja kassas olevad rahalised vahendid summas 2714,89 krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 513 864 krooni, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti nõudest. Kohtule esitatud 18.09.2008. a Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt sõlmisid Maksu- ja Tolliamet ning OÜ R juhatuse liige UT notar Margus Veskimetsa juures hüpoteegi seadmise - ja asjaõiguslepingu. Täiendavalt sõlmiti lihtkirjalik käendusleping ning kinnitati graafik võlgnevuse tasumiseks mida tagab eelnimetatud hüpoteek. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 15 lg 2 p 6 kohaselt kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Käesoleval juhul on võlgnik andnud tagatise, mida võlausaldaja on pidanud piisavaks. Seega puudub vajadus võlgniku pankrotti välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur KMon esitanud tasunõude 19,5 töötunni eest kokku summas 21 450 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 968 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 21 450 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 968 krooni. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Eeltoodu alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused summas 22 418 krooni väljamõistmisele võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt UTilt solidaarselt KM kasuks.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.