2-07-19987/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-19987 rahuldati I. N. hagi E. N. ja J. N. vastu 24 396, 80 krooni ja eluruumi vabastamise nõudes. TsMS § 407 lg 1, 3 sätestatud alusel võib kohus teha tagaseljaotsuse, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kostja TsMS § 415 lg 1 nimetatud asjaoludel esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtuotsuses on E. N. le selgitatud, et ta võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagastatud väljastusteate kohaselt on E. N. le 12.detsembri 2007 kohtuotsuse ärakiri kättetoimetatud TsMS § 326 lg 1,2 sätestatud korras 19. mail 2008 (tl 51). Seega möödus E. N. le kaja esitamise tähtaeg Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007 tagaseljaotsusele 2.juunil 2008, mil ka nimetatud otsus jõustus. Kuna kostja E. N. on esitanud kohtule kaja menetluse taastamiseks 13. augustil 2008, siis seega ei ole kostja seaduses sätestatud menetlustähtaja jooksul kaja esitanud. Vastavalt TsMS § 417 lg 1 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsusele kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest ning lg 1 on sätestatud asjaolud, millal võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemaolust. Vastavalt TsMS § 416 lg 1 p 3 peab kajas sisaldama muu hulgas asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007 tagaseljaotsusega rahuldati TsMS § 407 lg 1, 3, 5 alusel I. N. hagi E. N. ja J. N. vastu kuna kostjad, keda kohustati kohtule kirjalikult vastama, ei olnud kohtule määratud tähtajaks kirjalikult vastanud. Hagiavaldus koos selle lisadega ja teatega kirjaliku vastamise kohustusest oli kostja E. N. le isiklikult kättetoimetatud 9.juunil 2007 (25). Samuti on kohus leidnud, et ei esinenud ka seaduses sätestatud piiranguid, mille kohaselt ei võinud tagaseljaotsust teha.

Eeltoodut arvestades ei esine kostja suhtes asjaolusid, mille kohaselt kostja võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Seega tuleb kostjal arvestades TsMS §-des 415 lg 1; 416 lg 1 p 3; 422 lg 1 sätestatut põhistada kajas mõjuv põhjus, mis takistas hagile vastamata jätmist või sellest teatamast. Kostja on kajas põhjendanud hagile vastamata jätmist asjaoluga, et ta ei saanud kätte oma esindajat, kes oli teda varasemates vaidluses hagejaga esindanud. Vastavalt TsMS § 422 lg 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja hagile vastata ei saanud. TsMS § 422 lg 1 mõtte kohaselt saab hagile vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud TsMS § 422 sätestatud korras mõjuva põhjuse olemasolu hagile tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel ja takistuste esinemisel sellest kohtule teatamast. Kostjal oli võimalus kohtult taotleda põhistatud avalduse alusel kirjaliku vastuse esitamise tähtaja pikendamist. Seega sai kostja tähtaja möödalaskmise tekkimist ja kulgemist ise vahetult mõjutada. Tagaseljaotsus tehti asjas alles pool aastat pärast kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist. Neil asjaoludel kohus leiab, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjal esmalt tähtaja ennistamise aluseks olevate asjaolude esinemise korral kohtule esitada vastavalt TsMS § 68 menetlustähtaja ennistamise avaldus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et E. N. poolt esitatud kaja Tartu Maakohtu 12.detsembri 2007 tagaseljaotsusele on esitatud pärast menetlustähtaja lõppemist, seega ei ole kaja esitatud õigel ajal ja kaja esitaja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile kirjalikult vastamata jätmiseks, mistõttu tuleb arvestades TsMS § 417 lg 2 sätestatut esitatud kaja menetluse taastamiseks jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Vastavalt TsMS § 149 lg 5, hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kostja tasus kaja esitamiselt kautsjoni 750 krooni. Kuna kohus jätab kaja rahuldamata, tuleb kostja poolt tasutud kautsjon 750 krooni arvata riigituludesse.