Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-14049/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3581

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096 Daghaldus OÜ14218623 Ivo Ehitus OÜ16251253

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-22-14049

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 29. detsember 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-22-14049

Tsiviilasi

Daghaldus OÜ avaldus väljakuulutamiseks

Ivo

Ehitus

OÜ

pankroti

Menetlusosalised ja nende võlausaldaja Daghaldus OÜ (registrikood 14218623; asukoht esindajad Maastiku 3, Saue linn, Saue vald, 76505 Harju maakond; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Merli Rikolas, e-post [email protected];

Kohtuistungi toimumise aeg

võlgnik Ivo Ehitus OÜ (registrikood 16251253; asukoht Kooli 1357, Kehtna alevik, Kehtna vald, 79001 Rapla maakond; e-post [email protected]), seaduslik esindaja Ixx RxxxxTxxxxxxx; ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; epost [email protected]) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Daghaldus OÜ avaldus Ivo Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 12.00 Ivo Ehitus OÜ (registrikood 16251253; asukoht Kooli 13-57, Kehtna alevik, Kehtna vald, 79001 Rapla maakond) pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Einar Vallandi tasu suuruseks Ivo Ehitus OÜ ajutises menetluses 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1008 eurot.

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas. Asjaolud Võlausaldaja Daghaldus OÜ esitas 22.09.2022 avalduse Ivo Ehitus OÜ-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb 11.10.2021 sõlmitud töövõtulepingust nr DH-11.1021. Töövõtulepingu kohaselt kohustus võlgnik hiljemalt 30.04.2022 ehitama võlausaldajale Kxxxxxx krundile eramaja. Erinevate projektimuudatuste tulemusel lõpptähtaeg pidevalt pikenes ning eramaja valmimine viibis. 24.08.2022 ütles võlgnik töövõtulepingu seoses tegevuse lõpetamisega ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist tuvastas võlausaldaja, et võlgnik on erinevates tööetappides saanud võlausaldajalt alusetult tasu erinevate materjalide ja nende paigalduse eest. Lisaks on võlausaldaja tellinud ja tasunud lisatööde eest, mis ei kuulunud esialgsesse lepingu mahtu. Võlausaldaja saatis 07.09.2022 võlgnikule kahju hüvitamise nõude summas 65 154,12 eurot (lisandub käibemaks), mis tuli tasuda hiljemalt 14.09.2022. Võlgnik on teatanud võlausaldajale, et lõpetab ettevõtte tegevuse, kuna ei suuda tänases olukorras kohustusi täita, muuhulgas lahkusid tema töötajad koos tööriistadega objektilt. Samuti on võlgniku väitel Maksu- ja Tolliamet arestinud ettevõtte pangakontod. Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt on võlgniku maksuvõla suurus 22.09.2022 seisuga 37 264,05 eurot. Kuivõrd võlgnik on tunnistanud, et ei suuda oma kohustusi täita ka tulevikus, siis ei ole selline seisund võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nimetatust tingitult saab väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja tasus 17.10.2022 määruse alusel 18.10.2022 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot. Kohus nimetas 24.10.2022 määrusega Ivo Ehitus OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas Ivo Ehitus OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Daghaldus OÜ pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Ivo Ehitus OÜ pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ivo Ehitus OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega.

nõuda juhatuse liikme valduses oleva võlgniku sularaha võlgnikule üleandmist, juhatuse liige saab nõuda juhatuse liikme vara arvel võlgniku kohustuse täitmiseks tasutu hüvitamist. Vastastikuste õiguste ja kohustuste seis ei pruugi sõltuda vaid aritmeetikast. Esiteks saab arvesse võtta vaid tõendatud sooritusi, teiseks tuleb käsitleda küsimust, kas ja mil määral oli toimunu võlgniku jaoks põhjendatud ja majanduslikult otstarbekas, arvestades tema üldist varalist olukorda ja juhatuse liikmele selleks puhuks seadusega ette nähtud kohustusi. 2) Maksu- ja Tolliametil on nõue võlgniku vastu, mitte vastupidi. 3) Võlgniku poolt soetatud termoroovide ja kinnituskronsteinide kasutusvõimalused ei ole võlgniku juhataja väitel väga avarad. Need on valmistatud konkreetse ehitise tarbeks, kuid jäid selle ehitise tarbeks kasutamata. Juhataja hinnangul ei pruugi selle materjali realiseerimisväärtus koos käibemaksuga ületada 1000 eurot. 4) Võlgniku juhataja väitel on võlgnik saanud ESPAK AS-ilt kauba, mille eest makstud summa kajastub raamatupidamises ekslikult ettemaksena. Algselt ettemaksena tasutud summa ei ole enam ettemakse, vaid ebakorrektse dokumendihalduse tõttu raamatupidamisarvestuses sisalduv viga. 5) Võlgniku raamatupidamisbilansis kajastatud sõidukite omandiõigus ei kuulu võlgnikule. Võlgnikule laenu andnud isikud on need sõidukid omandanud. Pärast laenulepingute nõuetekohast täitmist saab võlgnik nõuda sõidukite omandi enesele üleandmist. Aruande koostamise hetkel võib kahelda selles, et laenulepingute täitmine sõidukite omandi saamise nimel osutub võlgniku jaoks majanduslikult mõttekaks. Siiski, seda, kas on võimalik või mõistlik laenulepinguid täita, saab analüüsida edaspidi. 6) Generaator, puurpink ja printer asuvad Kxxxxx külas Raplamaal. Nende esemete harilik väärtus on ilmselt märksa madalam nende raamatupidamises kajastatud jääkväärtusest. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik nende esemete soetamisel maksnud liiga kõrget hinda. Võlgniku juhataja hinnangul võiks nende esemete summaarne müügihind olla orienteeruvalt 2500 - 3000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib hind kujuneda ka madalamaks. Võlgniku materiaalse vara harilik väärtus võib olla umbes 3000 - 4000 eurot. Edasise menetluse käigus võib selguda võimalus suurendada võlgniku vara nõuete esitamise abil. Võlgniku kohustused Viimases, seisuga 31.10.2022 koostatud raamatupidamisbilansis kajastab võlgnik järgmisi kohustusi: Võlausaldaja nimi:

55 935,50 € 1) Kõikide aruandes nimetatud laenukohustuste täitmine on tagatud võlgniku juhataja käendusega. KiirAutoLaen.EE OÜ ja Blackhill OÜ ees olevate laenukohustuste täitmine on tagatud ka laenuandjate poolt tagatisomandatud sõidukite realiseerimise võimalusega juhul, kui lepinguid nõuetekohaselt ei täideta. 2) Võlgniku juhataja väitel on võlgnik ning Kotka Puidutööstus OÜ erineval arvamusel võlgniku võla suuruse osas. Kotka Puidutööstus OÜ väitel on tema nõue suurem võlgniku raamatupidamisarvestuses kajastatust, kuid võlgniku juhataja ei tunnista raamatupidamises kajastamata kohustuse olemasolu. 3) Võlgniku juhataja väitel on Spazio OÜ ees olev kohustus tegelikult täidetud. Seda väidet kinnitavat tõendit ei ole raamatupidajale ega ajutisele pankrotihaldurile esitatud. 4) Võlgniku juhataja ei tunnista kohustust pankrotiavalduse esitanud Daghaldus OÜ ees. Ajutine haldur ei ole seadnud eesmärgiks ses aruandes asuda pooltevahelise õigussuhte osas õigusemõistja rolli. Selleks on mitu põhjust. Esiteks vajab selle suhte raames poolte vahel kokku lepitu ning faktiliselt toimunu põhjalikumat kontrollimist ja analüüsi. Teiseks - võlgniku juhataja möönab, et ka Daghaldus OÜ nõude olemasoluta on võlgnik püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Seega ei ole Daghaldus OÜ nõude olemasolu ja suurus võlgniku maksevõime hindamisel määrava tähtsusega. Võlgnik ei ole esitanud Daghaldus OÜ nõude suhtes vastuväiteid kohtu poolt pankrotiavaldusele vastuväidete esitamiseks määratud tähtaja jooksul ning ajutise halduri arusaama kohaselt ei ole võlgnikul vastuväiteid pankroti väljakuulutamise suhtes. Kolmandaks - kuna võlgnik ei eita maksejõuetust, avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on kohtu menetluses, menetluse algataja on andnud pankrotiavalduse menetluse kulu katteks tagatise ja pankrotimenetluse kulu katteallikana saab käsitada ka võlgnikule kuuluva vara väärtust, on olemas alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. See, et võlgnik ei vaielnud vastu pankrotiavaldusele, ei välista võimalust esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseadus näeb ette tähtajad ja menetluskorra võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks, põhjendamiseks ja tõendamiseks; võlausaldaja nõudele vastuvaidlemisest huvitatud või selleks kohustatud isikutele vastuväidete esitamiseks, põhjendamiseks ja tõendamiseks; kohtule nõudeid puudutavate vaidluste sisuliseks lahendamiseks. Õigussuhte osalistel on võimalik ka edaspidi sõlmida nõude suurust, kuuluvust, rahuldamise viisi vms puudutavaid kokkuleppeid. Maksejõuetus Ivo Ehitus OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande põhjal on võlgnikul kohustusi summas 55 935,50 eurot ja vara harilik väärtus 3000-4000 eurot. Võlgniku tegevus on lõppenud, tema ainuosanikul ja juhatajal puudub tahe seda taasalustada ning miski ei viita sellele, et võlgnikul on eeldusi tulevikus kasumlikult tegutseda ning seeläbi lahendada praeguseks tekkinud probleemid. Võlgnik osutas üldehitusteenust. Võlgniku juhataja sõnul on ta sarnast teenust varem pakkunud Rootsi Kuningriigis ja siis osutus see edukaks. Eestis aga sattus tegevus ajale, kui ehitusmaterjali ja kütuse hind tõusis märgatavalt. Probleemid tekkisid kahel objektil - Sxxxxxx küla Kxxxxxx krundil asuva hoone ehitusel ning Tallinnas Vxxxxxxxxxxxxxxxx asuva hoone ehitusel. Võlgniku juhataja seletustest saab järeldada, et ta ei teinud piisavalt lepingupoolte õiguste, kohustuste ja riskide jaotuse õigeaegselt ja üheselt mõistetavalt reguleerimiseks. Ka tegevuse finantseerimiseks laenude võtmine ning materiaalse vara soetamine ei olnud piisavalt hästi läbi mõeldud. Võlgnik soetas põhivara kallilt ja vähemalt mõne ostu otstarbekuses võib kahelda. Ka võetud laenud ei ole odavad. Arvestades et võlgniku juhataja andis laenudele isikliku käenduse võib siiski eeldada, et laene võttes võlgniku juhataja uskus ette võetud tegevuse tasuvusse. Praegu ei ole teada, et võlgnikule saaks ette heita valitud töö tegemise oskuste puudumist. Küll aga näib olevat arenguruumi tööga seotud varaliste suhete dokumenteerimise, reguleerimise ja vajadusel erimeelsuste lahendamise oskuste osas. Seni

teadaoleva põhjal ei ole alust väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega tegude toimepanemise tõttu. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2022. aastal peamiselt seetõttu, et ta ei suutnud ette võetud tegevustega seotud riske piisavalt hästi maandada ning kandis kulusid, mille kandmisega ta ei olnud eelnevalt arvestanud. Pankroti väljakuulutamise korral on võimalik võlgniku varalisi suhteid täiendavalt kontrollida, analüüsida ja vajadusel selgeks vaielda. Samuti saab täiendavalt kontrollida ja realiseerida võimalusi võlgniku vara suurendamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Ivo Ehitus OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget Ixx RxxxxTxxxxxxxx enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Ivo Ehitus OÜ vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 10,5 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 1008 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tasu tuleb kanda Daghaldus OÜ poolt 18.10.2022 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1200 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot ja pankrotiavalduse tagamisel 70 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-d 9, 17) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. MxxxxxRxxxxxx on osutanud Daghaldus OÜ-le õigusabi kokku 12 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul võib õigusteadmistega isiku põhjendatud ja mõistlikuks tasuks pidada 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud konsultatsioonis kliendiga, materjalidega tutvumises, kahjunõude koostamises, pankrotiavalduse koostamises, kohtumäärustega tutvumises, täitmisavalduse kohtutäiturile esitamises ja kohtutäituriga suhtlemises, ajutise halduri aruandega tutvumises, menetluskulude nimekirja koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, analüüs ning suhtlus kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus ei pea põhjendatuks võlausaldaja menetluskulude nimekirjas 30.08.2022 ja 07.09.2022 õiguslikule analüüsile ja kahjunõude koostamisele kulunud 3 tundi 15 minutit, kuna need menetlustoimingud ei ole seotud antud kohtumenetlusega; 22.09.2022 kohtumäärusega tutvumisele ja asjaajamisele kulunud 30 minutit, kuna need menetlustoimingud olid tingitud esitatud pankrotiavalduses puuduste kõrvaldamisest; 14.11.2022 kliendiga suhtlemise ajakulu 30 minutit, kuna sellele suhtlusele ei ole menetlusdokumendi koostamist järgnenud ja kliendilepingu raames tegevusest ülevaate andmise näol ei ole tegemist menetluskuluga, mis kuuluks hüvitamisele vastaspoole poolt. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 15.09.2022 ja 22.09.2022 õiguslikule analüüsile ja pankrotiavalduse koostamisele 3 tundi; 23.09.2022 pankrotiavalduse tagamise määrusega tutvumisele ja määruse täitmisele 1 tundi; 17.10.2022 kohtumäärusega tutvumisele ja deposiidi tasumisele 15 minutit; 05.12.2022 ajutise halduri aruandega tutvumisele 30 minutit ja 23.12.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võlausaldaja õigusabikulusid põhjendatud ja vajalikeks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku summas 508,35 eurot (5 tundi 5 minutit × 100 eurot). Ajutise halduri tasu hüvitamiseks makstud summa 1600 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-14049 Daghaldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 998,35 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 508,35 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud.