Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

üldkoosolekut 08. oktoober 2008. a kell 12.15. Kui SS ja B B vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus neid trahvida.

1) raha 116 717 krooni 2) muud lühiajalised nõuded 134 460 krooni 3) muud viitlaekumised 4005 krooni 4) materiaalne põhivara 8550 krooni Kuna rahalised vahendid pangas puuduvad, siis peab 116 717 kr olema võlgnikul kassas. Muude lühiajaliste nõuete all on nõue POÜ, registrikood xxx, vastu, mis on mõlema võlgniku osaniku ja juhatuse liikmega seotud äriühing. Võlgniku esindajate väitel POÜ varad, millele sissenõuet pöörata, puuduvad. Võlgnikule on kuulunud neli kinnistut: • korteriomand asukohaga Xxx, Tallinn, üldpinnaga 25,8 m2, registriosa nr xxx. Kinnistu on müüdud 10.01.2007.a. K K ́ile ja P J ́ile. • korteriomand asukohaga xxx, Tallinn, üldpinnaga 125,80 m2, registriosa nr xxx. Kinnistu on müüdud 29.06.2006.a. R P ́le ja P T ́ule. • korteriomand asukohaga xxx, Tallinn, üldpinnaga 94,40 m2, registriosa nr xxx Kinnistu on müüdud täitemenetluse käigus kohtutäituri kontrolli all 23.11.2007.a. V Y ́le. • korteriomand asukohaga xxx, Tallinn, üldpinnaga 58,50 m2, registriosa nr xxx. Kinnistu on müüdud täitemenetluse käigus kohtutäituri kontrolli all 04.01.2008.a. A V ́ile. AS Sampo Pank ja võlgniku vahel oli sõlmitud kasutusrendileping nr 260830SG, mille esemeks oli sõiduauto xxx. Leping öeldi AS Sampo Pank poolt üles 07.11.2007.a. ning sõiduki müügi arvel jäi rahuldamata AS Sampo Pank nõue 28 157,40 krooni. AS Hansa Liising Eesti, AS SEB Ühisliising, Nordea Finance Estonia AS ja ALG Liising AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile erinevaid vastuolulisi andmeid võlgade suuruse kohta. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga kohustusi kokku summas 2 799 988,90 krooni alljärgnevalt: 1) lühiajalised laenud 2 478 999,60 krooni, 2) tarnijatele tasumata arved 280 488,30 krooni, 3) maksuvõlad 40 501 krooni. 21.08.2008.a. esitas võlgnik 2007. aasta majandusaasta aruande, kus on 31.12.2007.a. seisuga kajastatud kohustusi summas 2 779 705 krooni alljärgnevalt: 1) laenukohustused 2 376 071 krooni, 2) võlad tarnijatele 280 112 krooni, 3) maksuvõlad 20 638 krooni, 4) muud võlad 102 884 krooni. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirja kohaselt on seisuga 01.04.2008. a kokku kohustusi summas 1 865 818,11 krooni, millest 1 192 816,10 krooni moodustab võlg võlgniku osanike ja nendega seotud ettevõtete ees. Võlgniku poolt 21.08.2008.a. esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 30.06.2008.a. seisuga kohustusi kokku summas 1 626 418 krooni alljärgnevalt: 1) laenukohustused 1 227 754 krooni, 2) võlad tarnijatele 275 142 krooni, 3) maksuvõlad 20 638 krooni, 4) muud võlad 102 884 krooni Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul maksuvõlgnevus summas 23 433 krooni, millest 19 456 krooni on põhivõlgnevus ja 3977 krooni on intressid. Seega on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku ca 1,6 miljonit krooni. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Pankrotimenetluses võib esineda tagasivõitmise võimalusi mis vajavad täiendavat uurimist edasises pankrotimenetluses. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on võlgnik maksnud 2007 aastal mitmel korral laenu tagasi võlgniku lähikondsetega (osanikud ja juhatuse liikmed) seotud äriühingutele. Samas vajab edasises pankrotimenetluses analüüsimist kas võlgnik oli nimetatud maksete tegemisel maksejõuetu või mitte. Juhul, kui võlgnik ei olnud nimetatud ajal maksejõuetu, siis puudub vastavalt PankrS §-le

113 lg 1 p 3 tagasivõitmise alus. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlausaldaja on nõus jätma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Võlgnikul pankrotiavaldusele vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ BB pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus OEnnok. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja nõude aluseks on OÜ BB ja esialgse võlausaldaja AS SMB Pank vahel 02.08.2006.a sõlmitud laenuleping nr 2428/01/06, mille kohaselt võlausaldaja andis ja võlgnik võttis laenu 1 300 000,00 krooni, intressiga 11% aastas. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 04.02.2008. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik kohustust ei täitnud. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 116 000 krooni sularaha, mis peab asuma võlgniku kassas. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 1,6 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetus tekkis 2007. a ning selle tingis kinnisvaraturu oluline muutus 2007. a alguses. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et võlgnik ei ole pankrotiavaldust esitanud õigeaegselt. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksjõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust kohtule ei esitanud, vaatamata sellele, et äriühing oli makseraskustes juba 2007. a suvel. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks

eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed SS ja B B on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmed oleksid pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt 2007. a lõpus. Ajutine pankrotihaldur O. Ennok on esitanud tasunõude 17 töötunni eest kokku summas 13 600 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 2 000 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 13 600 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 2 000 krooni. PankrS § 30 lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Võlausaldaja on nõustunud jätma kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 10 000 krooni PankrS § 30 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja ei ole pankrotiavalduses taotlenud tasutud riigilõivu ega õigusabi kulu võlgnikult väljamõistmist.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.