Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt esitas võlgnik talle hulga arveid ning mõned lepingud, kuid ei ole esitanud raamatupidamisregistreid, millest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur kasutanud võlgniku varalise seisundi hindamisel kasutanud vararegistritelt ja muudelt asutustelt saadud andmeid ning võlgniku selgitusi, samuti arvete läbitöötamisel saadud informatsiooni. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud ülevaadet tema finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta pankrotimenetluse algatamise päeva seisuga. Äriregistri andmebaasis puudub võlgniku tegevusala. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt oli võlgniku ainsaks tegevuseks kohvik-baari „xxx“ pidamine Tallinnas. Võlgnikul on olnud üks töötaja (kokku, kellega tähtajatu tööleping on sõlmitud 20.08.2007, ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, kas ja millal tööleping töötajaga lõpetatud on.

2-07-49219

Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on liiga suured kulutused äritegevuse alustamiseks ning valesti valitud tegevuskoht. Nimetatud järeldusele on ajutine pankrotihaldur jõudnud seetõttu, et 30.09.2007 seisuga koostatud kasumiaruandest nähtub, et 324 689 kroonise käibe juures on võlgniku tegevuskulud 565 524 krooni ja tekkinud kahjum 240 827 krooni. Seetõttu on kuu käive keskmiselt 54 000 krooni (päevakäive keskmiselt 1 800 krooni), kulu 94 000 krooni ja kahjum 40 000 krooni. Võlgniku esitatud arvetest ja kviitungitest nähtub, et võlgnik on kandnud äriühingu kuludesse oste, mis ilmselt ei seostu võlgniku majandustegevusega või on esitatud teistele isikutele. Samuti on kuludesse kantud hulgaliselt selvekauplustest tehtud väikeseid oste (enamasti toidukaubad), mis viitavad pigem eraisiku kui ettevõtte tarbimisele. Võlgniku esitatud aktsiaseltsi (AS) Hansapank konto väljavõttest nähtub, et kliendid tegid kohvikus makseid muuhulgas maksekaartidega. Tõenäoliselt tehti osa oste ka sularahas. Pangaarvele on sularahamakseid tehtud võlgniku poolt ebaregulaarselt (näiteks mais ja juunis üksnes ühel korral). Kuivõrd ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kassaordereid (s.h kassalinte), ei ole tal võimalik sularaha liikumist täpselt hinnata. Maksekaartidega tehtud maksete osas nähtuvad pangaväljavõttelt maksete summad, samas puuduvad andmed, millise teenuse/kauba eest maksti. Võlgnikul on AS xxx arvelduskonto saldo 154.89 krooni, millest 150 krooni on broneeritud kaardimaksete terminali kasutamise eest. Kinnisvara, ehitisi kui vallasasju ja transpordivahendeid võlgnikule ei kuulu. Samuti puuduvad võlgnikul väärtpaberid, patendid, kaubamärgid ja nende taotlused. Võlgniku seletuse kohaselt puudub võlgnikul põhivara, kogu vara soetati käibevarana. Võlgniku kinnitusel pole kehtestatud raamatupidamise sisekorra eeskirju, mistõttu ei ole selge, milliste kriteeriumide alusel eritati ettevõttes põhi- ja käibevara. Võlgnikul on väikevahendeid (lauad, toolid, kapid, köögi ettevalmistuspinnad, lett, terasest kraanikauss, külmik, elektripliit jms) 44 550 krooni väärtuses. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud arvetest nähtub, et võlgnik on ostnud korduvalt erinevaid lauanõusid, s.h taldrikuid klaase jms, kuid vara nimekirjas võlgnik neid esitanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib selle vara väärtus ulatuda 30 000 kroonini. Võlgniku seletuse kohaselt puuduvad tal nõuded. Võlgu on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 482 830.30 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Kohvikumööblit ning külmkappi on ilmselt võimalik realiseerida, samas ei õnnestu seda vara eeldatavalt müüa võlgniku näidatud hindadega. Samuti on osa väikevahendeid seotud spetsiifiliselt kohviku kasutamisega. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, tal puuduvad ruumid ja vahendid oma edasise majandustegevuse läbiviimiseks, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid. Seega on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetu. Pärast täiendavate tõendite saamist esitas ajutine pankrotihaldur 29.08.2008 kohtule täiendava aruande. Ajutise pankrotihalduri 29.08.2008 täiendava aruande kohaselt sai ta OÜ-lt xxx koopia võlgnikuga sõlmitud üürilepingust. Selle kohaselt oli võlgniku üüri suurus diferentseeritud, ulatudes 29 220 kroonist märtsis 2007.a kuni 37 860 kroonini alates juunist 2007.a (üürile lisandus käibemaks). Üürnik remontis üüritud ruume (seda kinnitas ka üürileandja esindaja, kes ajutisele haldurile ruume näitas). Üürilepingu p 10.6 sätestas, et kui

2-07-49219 leping öeldakse üles üürniku kohustuste rikkumise tõttu, siis üürileandja parendusi ei hüvita. Käesoleval juhul lõpetati üürileping üüri üürniku kohustuste rikkumise tõttu (üüri tasumata jätmine). Seega lepingu kohaselt parendused hüvitamisele ei kuulu. Eraldi küsimus on, kas taoline lepingupunkt on kehtiv. Samas ei ole võlgnik esitanud dokumente, mis tõendavad, et parenduste tegemiseks oli üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist tehtud nõusolek (VÕS § 285 lg 1). Seega ei ole halduri hinnangul parenduste hüvitamine võimalik ka juhul, kui üürilepingu p 10.6 ei kehtiks, sest VÕS § 286 lõike 1 kohaselt on hüvitise saamise õigus vaid üürileandja nõusolekul tehtud parenduste korral. Võlgniku esitatud dokumentidest nähtub, et selvekauplustest tehtud väiksemaid toidukaupade oste on võlgnik põhjendanud kohviku tegevuseks vajalike toiduainete soetamise vajadusega. Arvestades võlgniku toitlustusasutuse iseloomu, võib see nii olla. Samas jääb arusaamatuks, miks toitlustusasutus ei soetanud toidukaupu nt hulgiladudest vmt, kus hinnad on enamasti soodsamad kui toidupoodides. Võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile tutvumiseks sularahakassaga seotud dokumente (kassaraamatut, ordereid, kassalinte), mistõttu ei ole võimalik saada ülevaadet sularaha laekumistest ja selle kulutamisest. Võlgniku sõnul kassalindid küll olid, kuid need on kadunud. Kuna toitlustusasutustes on sularahas arveldamine tavapärane, siis tõenäoliselt oli sularahas arveldamine tavapärane ka võlgniku peetud kohvikus. Seetõttu on kassadokumentide puudumine oluline minetus, mille tõttu on võimalik võlgniku tegevusest võimalik ülevaadet saada ja tegevust kontrollida vaid osaliselt. Samuti on ajutisel pankrotihalduril kahtlus, et talle ei ole üle antud ka osasid ostuarveid. Ajutisele haldurile esitatud sissetulnud arved on varustatud käsitsi kirjutatud numbritega. Ajutise halduri algne versioon, et tegemist on raamatupidaja poolt dokumentidele kantud raamatupidamiskirjete numbriga, on ümber lükatud raamatupidaja xxx kohtus antud ütlustega, kes kinnitas, et tegemist pole kirjete numbritega. xxx selgitas, et raamatupidamisbüroo fikseeris neile võlgniku poolt esitatud dokumentide arvu, numereerides dokumendid ja et see numeratsioon peaks olema katkematu. Ajutisele haldurile on esitatud dokumendid, millele kantud numbritest väikseim on 0120 ja suurim 0341. Nimetatud arvude vahele jäävat numbrit kandvatest dokumentidest on puudu 0152, 0166, 0173–0220, 0240–0276, 0326–3340. Osad ajutisele haldurile üle antud dokumendid on numereerimata (hõlmavad perioodi oktoober 2007.a ja november 2007.a, üksikud ostuarved ka september 2007.a, juuni 2007.a, august 2008.a). Lisaks kassadokumentidele ja osadele ostuarvetele ei ole ajutisele haldurile esitatud mitte mingeid raamatupidamisregistreid. Juhatuse liikme ja raamatupidaja sõnul registreid ei koostatudki. Selleks, et võlgniku tegevusest ülevaadet saada ja tegevust kontrollida, tuleks alusdokumentide põhjal raamatupidamise registrid luua. Kuna aga osad alusdokumendid on puudu, siis ei anna registrite loomine tegelikku ülevaadet võlgniku tegevusest. Seega ei ole võlgnik nõuetekohaselt raamatupidamist korraldanud. Võlgnik selgitab seda teadmatusega ja rahaliste vahendite puudumisega. Võlgniku juhatuse liige tasus ajutise pankrotimenetluse ajal võlgniku pangaarvele 1892 krooni. Sellega hüvitas ta kulud, mida ajutine haldur hindas kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Võlgnik on hinnangud oma väikevahendite väärtuseks 44 550 krooni, millest 21 200 krooni on selle vara väärtus, mille suhtes võlausaldaja on teostanud kinnipidamisõigust (seadusjärgne pandiõigus). Ajutise halduri hinnangul on võlgniku väikevahendite (sh panditud vara) väärtus kuni 30 000 krooni, sellest pantimata väikevahendite väärtus 10 000 krooni. Pankroti väljakuulutamise korral kannab pandipidaja pankrotimenetluse kulusid maksimaalselt 15%

2-07-49219 ulatuses pandieseme müügihinnast (PankrS § 153 lg 2). Seega pankrotimenetluse kulusid on võimalik katta eelkõige pantimata väikevahendite müügist laekuvast rahast. Võlgniku seletuse kohaselt tal nõuded puuduvad. Samas on võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud bilansi (seisuga 30.09.2007) kohaselt võlgnikul „Muid rahalisi nõudeid“ summas 44 657 krooni, „Ettemakstud tulevate perioodide kulusid“ 23 868 krooni ja „Maksude ettemakseid“ 10 695 krooni. Ajutises pankrotimenetluses selgus, et bilansikontol „Muud rahalised nõuded“ kajastub tõenäoliselt tagatisraha tasumine üürileandjale (nimetatud kontol kajastuv summa kattub tagatisraha summaga). Tagatisraha tagasinõudmiseks alus puudub, sest üürileandja nõue võlgniku vastu on suurem, kui tagatisraha. xxx selgitas kohtus, et bilansikonto „Ettemakstud tulevate perioodide kulud“ summa on saadud võlgniku ütluste alusel. Mis sellel kontol sisaldub, võlgnik selgitada ei osanud. xxx selgitas sellel kontol numbrite kajastamise põhimõtteid, mille kohaselt see näitab väljamakseid, mis on tehtud ilma, et alusdokument oleks veel võlgnikuni jõudnud. Ajutise pankrotimenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul on riigimaksude osas ettemaks summas 5290 krooni. Seega on võlgnikul nõudeid summas 5290 krooni. Seega on võlgnikul vara 37 336.89 krooni, millest raha pangas 2046.89 krooni, nõudeid 5290 krooni, väikevahendeid 30 000 krooni. Pantimata vara väärtus on hinnanguliselt 17 336.89 krooni. Võlgnik on 22.11.2007 tagastanud oma juhatuse liikmele xxx pangast laenu summas 10 187 krooni. Tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teistele olukorras, kus sisuliselt tegeleti äriühingu likvideerimisega. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 43 ja äriseadustiku (ÄS) § 157 lõiget 3 ei oleks osanikule võinud väljamakseid teha.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik osaühing xxx on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku äriühing oli kohvik-baar, mille tulu tuli renditud ruumides toimunud äritegevusest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga.

2-07-49219

Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku ainsaks tegevuseks olnud kohvik-baari „xxx“ pidamine Tallinnas on lõppenud ja võlgnik on avaldanud, et tal puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on vara kokku 37 336.89 krooni, millest raha pangas 2 046.89 krooni, nõudeid 5 290 krooni, väikevahendeid 30 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul 482 830.30 krooni. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste suurust on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest ning Maksu- ja Tolliametist, võlgniku arveldusarve väljavõte – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei suutnud otstarbekalt ära kasutada kogu renditud ruume. Alumisel korrusel olnud ruumide eest tuli maksta renti, kuid sisse need midagi ei toonud, ülemise korruse teenindussaal osutus liiga väikeseks, et teenida piisavat tulu kõigi kulude katmiseks. Lisaks hindasid omanikud äri alustamisel loodetud käivet valesti. Kuna käive osutus väiksemaks planeeritust, tekkis üürivõlg. Võla tõttu katkestas üürileandja ruumide üürisuhte. Võlgnikul puudub võimalus ilma ruumideta edasiseks äritegevuseks ning tulu saamiseks. Kuna puuduvad lisavahendid äritegevuse käivitamiseks mujal, on maksejõuetus püsiv. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on puuduv äriplaan ning võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead, mis seisnesid äriühingu rahaliste vahendite mittesihipärases kasutamises, samuti võlgniku juhatuse liikmete poolses hoolsuskohustuse rikkumises, mis seisnes ÄS § 183 tuleneva kohustuse – äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustus – täitmata jätmises. Tagasivõitmise võimalused – võlgnik on 22.11.2007 tagastanud oma juhatuse liikmele Martin Helmele pangast laenu summas 10 187 krooni. Tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teistele olukorras, kus sisuliselt tegeleti äriühingu likvideerimisega. TsÜS § 43 ja ÄS § 157 lg 3 tulenevalt, ei oleks osanikule võinud väljamakseid teha. Võlgniku võlausaldajad on teatanud, et ei soovi tasuda osaühing xxx pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi võie ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb osaühing xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.