Stars En Prix OÜ ja OÜ UniversalExports hagi Eternity assets OÜ, Flim Services OÜ ja OÜ DSVH vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja tagasitäitmise nõudes 7 000
Menetlustoiming
menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Stars En Prix Osaühing (registrikood 11082585) Hageja II: Osaühing UniversalExports (registrikood 10991799) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaadi abi Marcus Niin Kostja I: Eternity assets OÜ (registrikood 14705968), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja II: Flim Services OÜ (registrikood 11607231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja III: Osaühing DSVH (registrikood 10669359), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
RESOLUTSIOON
Keelduda menetlusse võtmast Stars En Prix Osaühingu ja Osaühingu UniversalExports hagi Eternity assets OÜ, Flim Services OÜ ja Osaühingu DSVH vastu 23. augusti 2021.a tehingu tühisuse tuvastamise ja tagasitäitmise nõudes.
Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad hagejad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-22-17812
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE PÕHISEISUKOHAD
1.Stars En Prix Osaühing (edaspidi SEP) ja Osaühing UniversalExports (edaspidi UE) on esitanud Harju Maakohtule hagi Eternity assets OÜ, Flim Services OÜ ja Osaühing DSVH vastu (edaspidi vastavalt EA, FS ja DSVH). Hagejad nõuavad FS ja DSVH vahelise
23.augusti 2021.a müügilepingu tühisuse tuvastamist ja lepingu tagasitäitmist (EA osa tagastamist FS-ile). Tagasitäitmise osas on hagejad esitanud kaks alternatiivi, esimene käsitleb osanike nimekirja muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamist, teine täiendavalt osa üleandmiseks vajalike tahteavalduste asendamist.
Kokkuvõtlikult nõuavad hagejad, et kostja III (DSVH) annaks kostjale II (FS) üle kostja I (EA) osa.
SEP ja DSVH on Aktsiaseltsi MarkIT Holding (edaspidi MarkIT) suuraktsionärid. SEP-il on 24 osanikku, sh UE ja EA. EA-le kuulub 0,98% SEP-i osadest ja UE-le 1,63%. EA sai SEP-i osa mitterahalise sissemaksena FS-ilt 2019. aastal.
FS võõrandas 23. augustil 2021.a EA osa DSVH-le (MarkIT-i suuraktsionärile).
SEP-i põhikirja punkt 6.2 kehtestab osa võõrandamispiirangu. Osa või selle osa võib kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui SEP on loobunud tagasiostust ning 2/3 SEP-i osanikest on andnud nõusoleku osa üleandmisele. SEP ei ole loobunud tagasiostust ning SEP-i osanikud ei ole 23. augusti 2021.a tehingu tegemiseks nõusolekut andnud. Hagejad on seisukohal, et kuigi võõrandati SEP-i osaniku osa, tuleb sellele tehingule laiendada SEP-i osade võõrandamisele kehtinud piiranguid. EA ainus oluline vara on SEP-i osa ning kogu majandustegevus piirdub hagejate väitel SEP-i osa hoidmisega. Sel põhjusel on hagejad seisukohal, et sisuliselt võõrandati SEP-i osalus ning võõrandamispiirangust on kunstlikult mööda mindud juriidilise isiku (valdusettevõtte) asutamisega. SEP-i põhikirjas sisalduva võõrandamispiirangu eesmärk oli ära hoida muudatusi ka SEP-i kaudsete osanike (osanike osanike) ringis. Võõrandamispiirangut tuleb laiendada kaudse osaluse (osaniku osa) võõrandamisele.
FS on seisukohal, et hagi tuleks jätta menetlusse võtmata. Hagejad ei ole pöördunud kohtusse enda seadusega kaitstud huvi kaitseks, nõue on õiguslikult perspektiivitu. SEP-i põhikiri, millega kehtestati osanikele võõrandamispiirang, jõustus 23. aprillil 2020.a. Enne seda võõrandamispiirangut ei olnud. FS ega DSVH ei olnud 23. aprillil 2020.a (kui kehtestati võõrandamispiiranguga põhikiri) ega 23. augustil 2021.a (kui EA osa võõrandati) SEP-i osanikud ning neile ei saa SEP-i põhikirjast kohustusi tuleneda. Põhikiri on osanikevaheline leping ning FS ei ole SEP-i osanik. SEP teatas 07. jaanuaril 2021.a, et tagasiostuprogrammi ei finantseerita, seega ei ole võõrandamispiirangut rikutud isegi siis, kui see peaks laienema kaudse osaluse võõrandamisele.
EA ja DSVH vaidlevad samuti vastu hagi menetlusse võtmisele. Hagejate sooritusnõuded on õiguslikult perspektiivitud (õiguslikult võimatud), tuvastusnõude esitamiseks puudub õigustatud huvi. SEP-i põhikiri saab tähendust omada vaid SEP-i osanikele, mitte osanike osanikele. DSVH ei ole nendega seotud, sest ta pole SEP-i osanik. EA hääletas osanike 2/6
2-22-17812
koosolekul võõrandamispiirangute kehtestamise ja osanike lepingu kinnitamisele vastu, seega ei ole ka EA-le nendest dokumentidest tulenevad kohustused siduvad.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab SEP-i ja UE hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel materiaalõigusliku nõudealuse puudumise tõttu. Lisaks puudub hagejatel TsMS § 368 järgne tuvastushuvi, mistõttu on täidetud ka TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused. Hagejate poolt esile toodud faktilised asjaolud on iseenesest selged ja kohtule arusaadavad. Menetlusosaliste peamised erimeelsused seisnevad õiguslikes küsimustes. Sel põhjusel peab kohus võimalikuks kasutada hagi menetlusse võtmata jätmise õigust. Menetlusse võtmisest keeldumine aitab tagada efektiivset tsiviilkohtumenetlust ning vältida pooltele asjatuid kulutusi. Vaidluse keskne küsimus on, kas ja mis tingimustel saavad Eesti õiguskorras laieneda osaühingu põhikirjas sisalduvad võõrandamispiirangud kaudse osaluse (osaühingu osaniku osa) võõrandamisele. Kui võõrandamispiirang saab laieneda kaudse osaluse võõrandamisele, siis kes ja missuguseid nõudeid on õigustatud esitama. Nendele küsimustele saab kohus anda materiaalõigusliku vastuse tõendeid hindamata. Kui võõrandamispiirangud kaudse osaluse võõrandamisele ei laiene, ei ole esitatud nõudeid võimalik rahuldada. Kui ühingul või teisel osanikul kaudse osaluse võõrandamispiirangu rikkumise tagajärjel osa tagastamise nõuet tekkida ei saa, ei ole ka sisulise hagimenetluse läbiviimine kuidagi põhjendatud. Menetlusökonoomia tagamiseks on oluline selgitada nõuete õiguslik perspektiiv välja võimalikult menetluse algusetapis. Kohus lähtub määruse tegemisel eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud on tõendatud.
9.Hagejad (SEP ja SEP-i väikeosanik UE) on esitanud FS ja DSVH vahel 23. augustil 2021.a sõlmitud EA osa võõrandamislepingu tühisuse tuvastamise ja tagasitäitmise nõude. EA on SEP-i väikeosanik. Nõuet põhjendavad hagejad sellega, et tehing on vastuolus SEP-i põhikirja punktiga 6.2 ja seetõttu ÄS § 149 lg 3 neljandast lausest tulenevalt tühine. Kohus on seisukohal, et esitatud nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuna osaühingu põhikirjas kehtestatud osa võõrandamise piirangud ei laiene ega saa laieneda osaniku osanikule. Põhikiri on osanike vaheline leping, sellega reguleeritakse eelkõige ühingu sisesuhteid ning määratakse kindlaks ühingu tegutsemise alused ja juhtimisstruktuur. Ühe osaühingu põhikirjas ei saa siduvalt reguleerida teise ühingu osade võõrandamise tingimusi. Isegi kui piiranguid selliselt laiendada, ei saaks äriühing (SEP) ise ega teine osanik (UE) tugineda põhikirja rikkuva tehingu tühisusele, kuna kummagi hageja asjaõiguslikku positsiooni tehing ei mõjutanud. Kaudse osaluse võõrandamispiirangu rikkumise tagajärg saaks olla vaid võlaõiguslik (kahju hüvitamise nõue tekkimine), mitte asjaõiguslik (võõrandatud osaluse tagastamise nõude tekkimine).
10.ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral ning sellise tingimuseta tehtud tehing on tühine. SEP-i põhikirja punktis 6.2 on kehtestatud osa võõrandamise tingimused. Kohus nõustub kostjatega selles, et SEP-i põhikiri reguleerib üksnes SEP-i osa võõrandamise tingimusi. Hagejate kinnitusel SEP-i osa ei võõrandatud. Seega ei ole nõude rahuldamiseks alust. Kohus ei nõustu hagejatega, et tõlgendamise teel on võimalik põhikirja punktile 6.2 omistada sisu, mida sel grammatiliselt sõnaselgelt ei ole. Isegi kui EA-l ei olnud muud 3/6
2-22-17812
majandustegevust peale SEP-i osa hoidmise (valdusettevõttena tegutsemine), ei muuda see EA osanikku SEP-i osanikuks. EA osanikul (FS-il) oli õigus osa võõrandada vastavalt enda äranägemisele.
11.Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on EA osa käsutamise õigus üksnes EA osanikel, s.o varasemalt FS-il ning pärast osa võõrandamist DSVH-l. Hagejatel ei ole õigust kehtestada EA osa võõrandamise tingimusi. Seadusest, SEP-i põhikirjast ega EA põhikirjast ei tulene piiranguid EA osa käsutamise tingimuste ega eelduste osas.
12.UE on põhjendanud hagiavalduse esitamist sellega, et rikutud on tema õigust ja huvi otsustada, millised kolmandad isikud kuuluvad SEP-i osanikeringi (hagiavalduse p 73). Vastuseks sellele märgib kohus, et SEP-i osanikud ei vahetunud 23. augusti 2021.a tehingu tagajärjel (EA oli osanik enne tehingut ja jäi selleks pärast tehingu lõpuleviimist). Liiati on hagejate enda väitel SEP-i osa võõrandamiseks vaja 2/3 osanike nõusolekut (66,67% häältest). UE kui 1,63% suuruse osa omaniku häälest ei oleks nõusoleku andmine või mitteandmine sõltunud.
13.Isegi kui pidada õiguslikult võimalikuks osa võõrandamispiirangu laienemist osaniku osanikele, ei oleks hagejatel kohtu hinnangul õigust 23. augusti 2021.a tehingu tühisusele tugineda. Tagajärjed saaksid olla võlaõiguslikud (eeskätt kahju hüvitamise nõue), kuid mitte asjaõiguslikud. Praegu nõuavad hagejad, et kostja III annaks kostjale II üle kostja I osa.
14.Hagejad on vaidlustanud tehingu, mille pooleks nad ise ei ole. Kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt saab isik esitada käsutustehingu tühisuse tuvastamise hagi vaid juhul, kui tehing mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust, või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest (RKTKo 16.06.2021.a, nr 2-17-9822 p 14; RKTKo 13.02.2008.a, nr 3-2-1-140-07, p 14).
15.Hagejad ei ole väitnud, et 23. augusti 2021.a (käsutus)tehingu tühisusele tuginemise õigus tuleneks praegusel juhul otse seadusest. Ka kohtu arvates sellist õigusnormi ei ole. Seega saaksid hagejad tugineda EA osa võõrandamise tehingu tühisusele, kui see mõjutaks mõnd nende asjaõigust. Kohus on seisukohal, et EA osa võõrandamine ei mõjuta ega saa mõjutada SEP-i ega UE asjaõiguslikku positsiooni. Kumbki hageja ei nõua (käesolevas menetluses) osa üleandmist endale (ei pretendeeri EA omanikuks). Tehing ei mõjuta ka kummagi hageja ühinguõiguslikku positsiooni. UE (kui SEP-i osaniku) häälte osakaal on endine ka pärast seda, kui EA osanik vahetus. Sõltumata sellest, kes on EA osanik, peavad UE-le olema tagatud kõik seadusest ja põhikirjast tulenevad SEP-i osanikuõigused. Seega ei mõjuta UE osanikuõigusi ühelgi viisil asjaolu, kes on EA (SEP-i väikeosaniku) osanik.
16.Vahekokkuvõttena ning kuna vaidlustatud tehing ei mõjutanud SEP-i ega UE asjaõiguslikku positsiooni, ei saa hagejad tehingu tühisusele tugineda. Samal põhjusel ei ole hagejatel õigust vaidlustada 23. augusti 2021.a tehingut vastuolu tõttu hea usu põhimõttega ega heade kommetega (hagiavalduse p 44 jj).
17.Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Asjaõigusleping kui õiguslikult neutraalne leping ei saa üldjuhul olla heade kommete 4/6
2-22-17812
vastane ja seetõttu tühine. See on võimalik erandlikel juhtudel, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine. Hagejad on punktis 48 väitnud, et EA osa võõrandamise eesmärk oli SEP-ile kahju tekitamine. Ka sellele väitele tuginemine eeldab, et tehing mõjutas kuidagi hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Kohus sellega ülalmärgitud põhjendustel ei nõustu.
18.Võimalik hea usu põhimõtte rikkumine ei saa muuta vaidlusalust tehingut tühiseks ega viia tagasitäitmiseni. Hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta lepingu kehtivust. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või lepingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu praktika kohaselt saaks asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea usu põhimõttega erandkorras anda alust subjektiivsete õiguste kasutamise piiramiseks, kuid see ei saa olla lepingu tühisuse ega tühistamise alus (RKTKo 13.02.2008.a, nr 3-2-1-140-07, p 29, 29.03.2004.a, nr 3-2-1-41-04, p 24). Seega ei ole alust menetleda hagejate nõudeid ka osas, milles nad tuginevad hea usu põhimõtte rikkumisele.
19.Iseseisva kohustamisnõudena on hagejad esitanud EA osanike nimekirja muutmise tahteavalduste asendamise nõude (hagiavalduse resolutsiooni p 2 ja alternatiiv punktis 3.2). Osanike nimekirja kannete õiguslik tähendus ei ole üheselt selge. Ka Riigikohus on seda möönnud (RKTKo 08.10.2008.a, nr 3-2-1-65-08, p 22). Maakohus on seisukohal, et osanike nimekirjal ei ole sellist õiguslikku tähendust, et jaatada nimekirja muutmise nõudeõigust hagejate taotletud kujul. Juhatuse peetav osanike nimekiri on informatiivse, mitte konstitutiivse tähendusega. Liiati ei ole selle nimekirja informatiivne toimegi absoluutne – ÄS § 172 lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb sama teade saata lisaks teadaoleval muul aadressil.
20.Osanike nimekirja kanne ei ole osa ülemineku suhtes määrav. Osa üleminek nii pooltevahelises suhtes kui poolte võlausaldajate suhtes toimub vastavalt käsutuslepingule. Hagiavalduse punktis 12 on märgitud, et tegemist on õiguslikku tähendust omava nimekirjaga, kuid ei ole seda väidet lähemalt avatud. Seadus ei seo isegi osa üleminekut osaühingu suhtes nimekirjamuudatusega, vaid piisab võõrandamisest teatamisest ja ülemineku tõendamisest (ÄS § 150 lg 1). Erinev on näiteks aktsia ülemineku regulatsioon aktsiaseltsi suhtes ÄS § 229 lg 4 alusel. Seega ei ole osanike nimekirjal sellist õiguslikku tähendust, mis annaks õiguse nõuda ühingu juhatuselt nimekirja muutmist või parandamist.
21.Eelnevat kokku võttes jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Menetlusse võtmata jätmise õiguslik alus on TsMS § 371 lg 2 p 1. EA osa võõrandamine ei rikkunud hagejate õigusi ning neil ei ole õiguslikku alust nõuda, et kostja III annaks kostja I osa üle kostjale II. Kostjad on põhjendatult välja toonud, et isegi kui FS ja DSVH vaheline käsutusja/või kohustustehing oleks tühine, saaks tagasitäitmise või alusetu rikastumise võlasuhe tekkida üksnes FS ja DSVH ehk kostjate II ja III vahel. Ühelgi juhul ei saa selliseid nõudeid olla emmal-kummal hagejal.
22.Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 punkti 1 alusel ning põhjusel, et hagejatel ei saa ainuüksi materiaalõiguse järgi olla hagi esemena märgitud nõudeõigust, ei oma õiguslikult määravat tähtsust, kas hagejal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Küll aga on kohus seisukohal, et hagejatel TsMS § 368 lg 1 järgset tuvastushuvi 5/6
2-22-17812
ei ole. Ülaltoodud põhjendustel ei mõjutanud tehing hagejate ühingu- ega asjaõiguslikku positsiooni. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastushuvi puudumine TsMS § 371 lg 2 punkti 2 kohaldamise alus (RKTKm 27.11.2019.a, nr 2-1718531 p 19; RKTKo 03.05.2016.a, nr 3-2-120-16, p 24). Tuvastushuvi puudumise tõttu on maakohtu hinnangul täidetud ka TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused.
23.Vastusena poolte viidetele Saksa õigusteooriale ja kohtupraktikale märgib kohus, et iseenesest on võrdlevõiguslik meetod ja sellekohased argumendid asjakohased ning kohtupraktikas aktsepteeritud. Seda esmajoones olukorras, kus Eestis sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. Küll aga mõistab kohus GmbHG § 15 lg 5 kommentaare sarnaselt kostjatega I ja III. Hagejate viidatud kommentaarid (J. Weller, M-P. Weller. Münchener Kommentar, C. H. Beck, 2022. GmbHG/§ 15, rn 373-375) käsitlevad osa võõrandamispiirangu võimalikku ulatust erinevate juhtumigruppide puhul. Kostjad I ja III on põhjendatult viidanud sama kommentaari äärenumbrile 379, kus käsitletakse võõrandamispiirangu rikkumise tagajärgi. Tagajärg on üldjuhul võlaõiguslik ning pärast tehingu toimumist saab õiguskaitsevahendina kõne alla tulla kahju hüvitamise nõude esitamine. Kaudse osaluse tagastamise või tagasivõõrandamise nõuet ühingul ega teistel osanikel oma kohustusi rikkunud osaniku osaniku suhtes ei teki.
24.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 ja § 146 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.